Mikrobioloogia konspekt (1)

Mikrobioloogia alused

• evolutsioonipuu on tehtud geeni-järjestusi hinnates
  

aquifex:

• kuumalmbelised, termofiilid
  
• vesiniku oksüdeerijad
  
• esimesed organismid
  

bakterite nimetused:

• bacterium - pulk
  
• margarita - pärl
  
• thio – väävel
  
• spirillum – spiraal
  
• metane – metaan
  
• thermo - kuumus
  
• autotrophicum – autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles)
  
• rhodo – punane
  
• halo – sool
  
• lacto – piim
  
• bacillus – pulk
  
• spharae – kera
  

Prokarüootide suurus:

• teras – koletis
  
• eripind – pindala jagatud ruumala
  
• mida väiksem on organism, seda suurem on eripind
  
• thiomargarita – kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda)
  
• quadratum - ruut
  

Niitjad bakterid :

• ploca – pats
  
• epulopicium fishelsonii (võib küsimusi tulla selle kohta) – sünnitajabakter
  

Keskmisest väiksemad bakterid :

• mükoplasma – ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga – geneetilist infot vähe.
  

Nanobakterid

• tavalise valgusmikroskoobiga ei näe
  
• geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga
  

Arhed

• ainult arhed on võimalised looduses bioloogiliselt metaani moodustama
  
• metaan – CH4
  
• halofiil – soolalembeline
  
• arhede seas hästi palju liike kes saavad elada ülisoolases keskkonnas
  

Bakterite kujurühmad

• ventriculum – magu
  
• pylor – magu
  
• helico – heliks , keeris
  
• helicobacter pylori – tekitab mao- ja kaksteistsõrmiksoolehhaavandeid
  
• spina – oga
  

Müskobakterid (võib küsida eksamis)

• myxa – lima
  
• müksobakteri viljakeha – puhkeseisundis olev koloonia
  

Mükoplasmad

• ei ole rakukesta ja kindlat kuju
  
• klamüüdia ja mükoplasma – pisikesed bakerid
  

Bakteriraku membraan , kapsel ja kest

• Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida)
  

Organellid, varuained ja sisaldused

• taxis – liikumine
  
• varuained polüfosfaadid bakteritele omased
  
• varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad . Sageli asuvad varuained terakestena.
  
• ATP – adenosiintrifosfaat
  
• Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks
  
• Trix – niit
  
• Thio – väävel
  

Bakterite viburid ja liikumine

• bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt
  
• foto – valgus
  
• piilide roll – bakterite kleepimine pinnale
  

Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid

• kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine
  
• pärmid on eukarüoodid nagu ka hallitusseened
  
• bdellos – kaan
  
• vibrio – koma
  
• bakteriovorus – bakterisööja
  
• generatsiooniaeg – kirjeldab bakterite jagunemise kiirust. See on aeg mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis ehk aeg mille jooksul ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad.
  
• Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida)
  
  • 1.Toitainete vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine
    
  • 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur
    
  • 3. Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega
    
  • 4.Ärasöömine algloomade poolt jne
    

Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele

• UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid
  
• UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus
  
• Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans
  

pH toime mikroorganismidele

• atsidofiilid – happelembelised mikroorganismid
  
• alkalifiilid – aluselembelised mikroorganismid
  
• picro – hape
  
• aerofiil – hapnikuarmastaja
  
• fakultatiivne anaeroob – on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses
  
• hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas)
  
• hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus)
  
• lisaks võib hapnikust moodustuda ka vesinikperoksiid
  
• organismid, kes taluvad hapnikku, suudavad kahjutustada neid radikaale. Organismid, kes ei talu, ei suuda
  

Inimese ja loomade normaalne mikrofloora

• biont – organism
  
• gnotos – teadma, tundma
  
• probiootikumid – tervistavad bakterid
  
• inuliin – prebiootikum
  

kodus: normaalne mikrofloora lõpp – mäletsejad loomad
üle vaadata: anaeroobne hingamine ja kemolitotroofia
Lühike toitumine ja energeetika

• lito – kivi
  
• võihape tekib mäletseja looma vatsas
  
• formiaat – sipelghape
  
• Miks on ohtlik nitraatide sisaldus toidus ja joogivees? Nitraatsed hingajad bakterid võivad tegutseda maos ja peensooles ning jämesooles. Nitraat redutseeritakse nitrititeks ja nitrit imbub verre. Nitrit reageerib hemoglobiiniga ja hemoglobiin ei ole võimeline enam hapikku siduma.
  
• Denitrifikatsioon – bakterite vahendusel nitraatide redutseerimine gaasiliste produktideni (NO, N2O, N2)
  
• Metaan tekib looduses:
  
  • vesinik + süsihappegaas
    
  • atsetaat
    

Õhulämmastiku fikseerimine

• õhulämmastikku esuudavad kasutada ainult prokarüoodid (nii bakterid kui ka arhed)
  
• õhulämmastiku sidumine tähendab õhulämmastiku redutseerimist ammoniaagini
  
• azot – lämmastik
  
• trifolii – ristik
  
• juuremügara teke (võib tulla eksamisse)
  
• alnus – lepp
  
• gingko – hõlmikpuu
  
• hippophae – astelpaju
  

Aineringed

Biogeokeemiline tsükkel

• Biogeokeemiline tsükkel on biosfääris nii looduslike kui ka inimtekkeliste süsteemide vahel toimuv aine- ja energiaringe
  
• Tselluloos moodustab peamise osa looduslikest polüsahhariididest