Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Matemaatika ajalugu, PYTHAGORAS (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #1 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #2 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #3 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #4 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #5 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #6 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #7 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #8 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #9 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #10 Matemaatika ajalugu-PYTHAGORAS #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kertus Õppematerjali autor
ettekanne

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

KREEKA MATEMAATIK - PYTHAGORAS

ÕPIMAPP Karl Stamm 5 klass KREEKA MATEMAATIK PYTHAGORAS Pythagorase (u 580500 e.m.a) oli kaupmehe poeg. Ta õppis erinevate õpetlaste käe all, kuid tee matemaatika juurde leidis ta Thales'i ja tema õpilase Anaximanderi kaudu Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima ­ see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma

Matemaatika
thumbnail
1
odt

Pythagoras

Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat

Matemaatika
thumbnail
11
doc

Pythagorase teoreem referaat

Kuna Polykratese valitsemisaastate kohta on usaldusväärseid andmeid, võib Pythagorase sünniaja paigutada 570 aasta paiku eKr. Seejärel olevat ta rännanud ringi, eeldatavasti Egiptuses ja Babüloonias. Hiljem asus ta elama Itaalias asuvasse Kreeka kolooniasse Krotoni linna, kus rajas mingi poolreligioosse organisatsiooni või ordu, mis nii Itaalias kui Sitsiilias elavate kreeklaste juures palju pooldajaid leidis. Elu lõpupoole oli Pythagoras poliitilistel põhjustel sunnitud Krotonist lahkuma ja oma elu viimased aastad veetis Metapontionis. Krotoni linna ajaloos on huvitav sündmus, mida on püütud Pythagorase isikuga siduda. Piirkonna esimesed mündid ilmusid Krotonis käibele Pythagorase eluajal, mis aga annab alust põnevatele teooriatele, on fakt, et tehniliselt märkimisväärsed ja esteetiliselt kaunid mündid tekkisid äkki, ilma mingi evolutsioonilise arenguta. See

Matemaatika
thumbnail
5
doc

"Matemaatika" - Referaat

Toila Gümnaasium Matemaatika Koostas:Tanel Seli Toila 2009 Matemaatika Sõna matemaatika tuleb kreekakeelsest sõnast mathma seetähendab õpitu, teadus. Matemaatika on teadusharu, mis uurib mitmesuguseid hulki ­ arvuhulki, punktihulki ehk kujundeid, funktsioonihulki jms. Peatähelepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele tähendusele, vaid nende elementide seostele ja omadustele. Palju matemaatika mõisteid, näiteks arv, geomeetriline kujund ja funktsioon, on tekkinud tegelike hulkade, esemete või seoste kõrvutamisel ja võrdlemisel, kusjuures on jäetud kõrvale kõik need omadused, mis matemaatika seisukohast pole olulised. Matemaatika eripära teiste teadustega võrreldes on, et matemaatikas ei saa pidada ühtki väidet (peale aksioomide ja definitsioonide) tõeseks, kui seda pole loogiliselt järeldatud varem teada olnud väiteist. Loogiline järeldamine on uute

Matemaatika
thumbnail
12
doc

Pythagorase koolkond antiikfilosoofias

Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1. PYTHAGORAS................................................................................................................................. 4 1.1 Pytharorase elukäik....................................................................................................................... 4 1.2 Pythagorase isik............................................................................................................................ 4 2. PYTHAGORASE KOOLKOND...............................................

Filosoofia
thumbnail
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb .....................22 Täisarvud .......................................................82 Mis on matemaatika? ....................................23 Ratsionaalarvud ......

Matemaatika
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31

Filosoofia
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Seetõttu on ,,seadus" madalama staatusega kui ,,teooria". Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati konstantne ja see on eksperimentaalselt tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud. Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga religiooni kõrval. Ülitsivilisatsiooniteooria ­ valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste

Karjäärinõustamine




Meedia

Kommentaarid (1)

CriM3 profiilipilt
CriM3: väga hea

08:22 19-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun