mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lääne suunas üle Atlandi ookeani. /2,lk 16/ Kuigi Kolumbus oli sündinud Itaalias, leidis ta omale ekpeditsiooni toetajaskonna Hispaaniast- kuningas Ferdinandi ja kuninganna Isabeli.Leping Hispaaniaga andis talle
See on vanim säilinud piltvaip. Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. Valmistatud 1076. aastal. Arvatavasti kulus selle valmistamisele 10 aastat. Ligi 68.3 meetrit pikk ja 50 cm kõrge. Jutustab loo ,kuidas Põhja- Prantsusmaal elanud normannid krahv Guillaume'i (hiljem inglise kuningas William I) juhtimisel üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid 1066.aastal aset leidnud Hastingsi lahinguga. Mis teeb selle nii eriliseks? Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust. Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel, koduloomad jne. Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust, 50 koera ja 500 muud looma (linnud, põdrad, karud, kalad, lõvid, kaamlid; lisaks mütoloogilised olendid nagu kentaurid,
Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks. 15
lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa
Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal ngi vahimadrus maad. Rm oli piiritu. Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need kik koos Lne-Indiaks. ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu lpuni
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid
Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki Venemaad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Viikingid etendasid ka tähtsat rolli Vana- Vene riigi tekkes. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja seal edasi Vahemerele. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. 9 sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandile ja asustasid selle. 983.a. jõudis viiking Erik Punane Gröönimaa rannikule. Eriku poeg Leif jõudis umbes 1000 a
põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes. Peredes peeti ka orje e trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu, uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist. Skandinaavlased e. normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid (Ida-Euroopa. Normannid purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjet piki jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Ida-Rooma(bütsants) jäi püs tänu:soodsa geogr ting: Ida-R piir oli lüh, palj merd. Mäestik ja kõrb kaitsesid,Inimressursside rohkusele(palj vabu talup), palj varandust.
koole ega ülikoole. Tarkused õppisid lapsed vanematelt. Isad õpetasid poegadele kuidas põldu harida, loomi pidada, maja ehitada, kala püüda, jahti pidada või kudas sõdida. Emad õpetasid tüdrukutele kodutöid, söögi tegemist, ketramist, kudumuist ja muid asju. Viiginkitel ei olnud televisiooni, arvutit, kino, ega raamatuid. Vaid siis oli kas juttuvestja või enda pere jutud. Arheoloogid on välja kaevanud lelusi , lauamänge, täringuid, puust loomi, mõõke või paate. Need kes purjetasid ida suunas, nimetati neid ka varjaagideks. Viikingite põhi sõidu riist oli laev , mille esiotsa kujutas endas lohe pead. Nende röövretked olid väikses Euroopas või isegi Põhja-Ameerikas.Need kes said surma , nende jaoks püstitati ruunikivi mille peal oli ruuni kirjas surnu nimi. Viikingite laevad olid umbes 24 meetri pikkune. Laeva aere oli 30-40 nii et meeskonda kulus umbes 30-40 meest.Aerutajat pidid olema tugevad võitlejad ja aerutajad.Viikingid olid isegi maadeavastajad
- 2 (1988 Soulis ja 1992 Barcelonas, mõlemad kullad trekisõidus) 11.Mitu hõbemedalit on Eesti sportlased olümpiamängudelt saanud? - 23 12.Mis aastal ja mis tulemusega tuli Andrus Värnik maailmameistriks odaviskes? - 2005a, Helsingis tulemusega 87.17m 13.Mis oli Andrus Värniku parim koht olümpiamängudel odaviskes? - 2004a, Ateenas 6. Koht tulemusega 83.25m 14.Mis aladest koosneb triatlon? - Ujumine, jooksmine ja rattasõit 15.Mis klassis purjetasid Tõnu ja Toomas Tõniste? - Klassis 470 16.Kes on kõige hilisemad Eesti olümpiamedalistid? - Heiki Nabi(Hõbe) ja Gerd Kanter(Pronks),2012, London 17.Mitu maailmameistrivõistluste medalit on Heiki Nabil? - 3tk (2 kulda, 1 pronks) 18.Mitu kehtivat Eesti rekordit on Ksenja Balta nimel? - 6tk 19.Mitu EM medalit on Rasmus Mägil? - 1(hõbe, 400m tõkkejooks, 2014 Zürich) 20.Mis on Mikk Pahapilli isiklik rekord kümnevõistluses? - 8398p, 29.05.2011, Götzis
Referaat ,, Hansaliidust ja selle mõjust tänapäeval'' Sissejuhatus Hansa Liidu algust ei ole voimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Pohja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad loid oma organisatsioonid kauplemisoiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,jõuku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel
ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite rändamine: Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja, veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale
võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal nägi vahimadrus maad. Rõõm oli piiritu. Tollele anti nimeks San Salvador, mis meie keeli oleks Püha Päästja. Eks saar tõepoolest päästiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest.
Kalevipoja seiklused reisil maailma lõppu Kalevipoeg oli uudishimulik mees ning ta tahtis teada, mis on maailmalõpus, seega ta otsustas sinna sõita. Ta lasi teha hõbedast laeva, mille nimeks sai Lennuk. Laev koos Kalevipoja ja teiste meestega hakkasid Soome poole seilama. Nad purjetasid mitu päeva ja ühel päeval märkasid maad. Nende mõtteis mõlkus kohe, et see ei saa olla Soome. Kui nad maale jõudsid, küsis keeletark lindudelt, mis koht see selline on. Vares vastastalle, et see on Lapu rand. Kalevipoeg võttis keeletarga teejuhiks ning läks saarelt inimesi otsima. Nad nägid talu ning läksid sisse. Seal elas Lapu tark. Kalevipoeg maksis Lapu targale, et too neid maailma lõppu viiks. Nii nad läksidki tagasi laeva.
Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata.
kuulsust Läänemaades . Caeras ja Pompeios hakkasid üksteist aegamisi vähem usaldama ning aastal 49 eKr toimuski nende vahel suur kodusõda . Mõlemad tahtsid ise olla mõjukam mees Rooma riigis . Mõlemal olid ka oma enda leegionid , kelle peale nad võisid igas olukorras kindlad olla . Pompeiosel olid head suhted senatiga , samas Caesar lotis rohkem lihtrahva toetusele . Sõjakäigus Caesar koos oma leegioniga ei viitnud kaua aega Roomas , vaid nad purjetasid koheselt Itaaliast Kreekasse . Kreekas toimus otsustav lahing , kus Pompeiose leegionid said raskelt lüüa . Caesarist sai Rooma riigi valitseja . Ta polnud julm valitsejaja oma endistele vastastele andis ta meeleldi andeks . Senat andis Caesarile ka diktaatori ameti . Sellest hoolimata ei meeldinud tema ülemvim paljudele suursugustele roomlastele ja nad tahtsid ka taastada senati võimu endisel kujul . Senaatorid sõlmisid Caesari
Inimesed Ameerikas Esimesed inimesed Ammerikas oled Ameerika indiaanlaste esivanemad. Umbes 35 000 aastat tagasi tulid nad üle Beringi väina, mis tollal oli maismaasillaks Aasia ja Ameerika vahel. Ajapikku levisid inimesed põhja poolt ka Lõuna-Ameerikasse. Ameerika indiaanlased põlvnevad Aasia rahvastest, seepärast ongi neilgi mongoliidsed näojooned. Inimesed Austraalias Umbes 38000 aastat tagasi ei elanud Austraalias kedagi . Siis saabusid sinna europiidid. Nad purjetasid kanuudega või suundusid Malaisiast, mis tollal oli arvatavasti maismaasillaks Aasia ja Austraalia vahel. Need inimesed olid Austraalia aborigeenide esivanemad. Uus-Meremaa maoorid põlvnevad polüneeslastest kes saabusid sinna 1200 aastat tagasi. Lisaks sellele on veel segunenud rassid. Näiteks mulatid, kes on negriidi ja europiidi järeltulijad. Rassid segunevad viimasel ajal eriti hoogsalt, sest rahvas rändab palju ringi ja paljud ei ela kogu oma elu ühes kohas
teemat kõvasti. Die Hanse nimetuse all tunti võõral maal tegutsevat linnade ja kaupmeeste ühendust, mis tegeles ühiselt oma vara turvamisega. Sellised hanse'd arendasid oma liikmete huvide kaitseks suhteid teiste linnade kaupmeeste ühendustega. Olulisimaks linnaks sai Lübeck kui sõlmpunkt Põhja- ja Läänemere vahel. Hansa Liidu algust ei ole võimalik täpselt dateerida, see tekkis järk-järgult. Hilikeskajal purjetasid Põhja-Saksa kaupmehed kaubanduskeskustesse, kus nad lõid omad organisatsioonid kaubandusõiguste kaitsmiseks. Vastutasuks võisid kohalikud kaupmehed oma kaupu Põhja-Saksa linnades müüa, kus see teistele keelatud oli. See polnud siiski ainult Põhja-Saksa kaupmeeste leiutis, selliseid lepingud üritasid kõik rändkaupmehed sõlmida. Sageli reisiti grupiti, millest ka liidu nimi "hansa", mis, nagu öeldud, tähendas jõuku, seltskonda, salka. Hansa Liidu liikmeteks olid kõik
eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4', kus jäid tormi tõttu toppama. 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid, pole kerge määratleda, sest ekspeditsioonil osalenud meeste kaardid erinevad üksteisest
Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Eesti suured meresõitjad ja maadeavastajad On ka mõningaid kohti, mis on Eestist pärit rännumeeste nimedega. Kui Eesti oli Vene keisririigi koosseisus, said mitmed siinsed aadlikud oma tegudega maailmakuulsaks. Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhatas aastatel 1819-1821 kaugele lõunapoolkerale suunduvat merereisi ja avastas seal Antarktise mandri
ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks. Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi. IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba
Samal ajal kimbutas kodus tema ustav naist Penelopet hulk suursuguseid noormehi, kes kõik temaga abielluda ihkasid.Nad pidutsesid päevade kaupa Odysseuse majas ja nõudsid, et Penelope ühe neist endale abikaasaks valiks.Naasnud kodusaarele, tuli Odysseus viletsaks kerjuseks moondatuna oma majja, muutus siis taas suurepäraseks kangelaseks ning tappis ülbed koslased. E)Atlantis: F)Trooja soda:pärimuse järgi kogusid kreeklased suure sõjaväe ja purjetasid Trooja alla Helenat tagasi tooma. G)Minos: H)Minotaurus: I)Kuldvillak: 5)Kreeka usk ja jumalad (ennustamine, Delfi, templid, Olümpose jumalad ja nende tunnused) 1)Zeus-tevajumal-kogus pilvi, saatis vihma ja tormi. 2)Hera-abielukaitsja-oli kade teiste jumalannade peale keda zeus armastas, Zeusi naine. 3)Poseidon-Merede valitseja-heas tujus hoidis veed vaiksed, aga halvas
neid armutult , kuid nümfid ei vastanud tema armastusele. Nümf Syrinx oli sunnitud end isegi kõrkjapuhmaks muutma, et Paani küüsist pääseda. Kättemaksuks tegi Paan endale kõrkjavartest muusikariista, mis võlus edaspidi kõiki nümfe. Neriidid Merenümfid. Merejumala Neruse ja okeaniidi Dorise 50 tütart, kes elasid Vahemere sügavustes oma hõbedases koopas. Tavaliselt ümmardasid nad surematud merenümfi Thetist. Neile meeldis laulda ja pilli mängida, samuti purjetasid delfiinide või müütiliste merihobude seljal üle lainete ning vahel nähti neid kaldal päikese- või kuuvalguse käes juukseid kuivatamas. Usuti, et nad on kuupreestrinnad ja et nad on võimelised kindlustama eduka kalapüügi. Neriidid pidasid alati meeles ka surelikke, eriti ohus olevaid meremehi. Nad vaigistasid tormi ning tegid kõik võimaliku, et inimeste sõidud merel oleks kiired ja turvalised. Teati ka, et neriidid aitasid Iasonil ja argonautidel tüürida laev eemale
vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas. Nende surnukehad leiti päästeoperatsiooni käigus 12.novembril 1912.aastal. James Cook Ta elas aastatel 17281779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi. Parklaeval "Endeavour"17681771a. saadi teada, et UusMeremaa pole tegelikult manner, ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik. 17721775 purjetasid Cooki laevad "Resolution" ja "Adventure" Lõunamandri otsingul esimestena ümber maailma läänest itta, avastati Uus Kaledoonia, LõunaGeorgia ja LõunaSandwichi saared. Cooki reisid avardasid teadmisi Vaikse ookeani kohta ja laiendasid ühtlasi Briti koloniaalvaldusi. Cooki teise reisi päevikute põhjal ilmus 1784.a. raamat "Reis Lõunapoolusele ja ümber maailma" . Cooki nime järgi on saanud nime ka saared, mis asuvad Vaikse
Pardale minnes oli laeval 600 meeshinge, meremehi arvesse võtmata. Nendest said surma kõik peale üheteistkümne, kolmest saadikust elas merereisi üle ainult Kodža; sajast naisest suri ainult üks. Arguni maale jõudes, selgus, et kuningas oli vahepeal juba surnud ja maad valitses tema vend Kaikatu. Printsess anti Arguni noorele pojale Gazanile. Kolm saadikut lahkusid Kaikatu juurest, asusid teele ja ratsutasid päevad läbi, kuni nad jõudsid Trapezundi. Sealt edasi purjetasid nad Konstantinoopolisse, sealt Negroponti ja 1295 aastal lõpuks Veneetsiasse. Kaks aastat hiljem vangistasid veneetslastega sõdinud genovalased Marco ning ta oli paar aastat Genova vangis, kus tema kaasvang Rustichello da Pisa tema mälestuste, märkmete ja kaasatoodud dokumentide põhjal reisiloo kirja pani. Seega võib pidada Rustichellot 1298. aastal ilmunud raamatu „Miljon“ kaasautoriks.
Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks nimeks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid jõgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu sõtta. Saarlased võtsid Meelise ja tema kaaslased laevale ja lubasid nad peale sõjakäiku tagasi koju toimetada. Peale lahingut jõudis laev ulgumerele ja samal ööl algas võimas torm. Lained pildusid ja vintsutasid laeva, kuni laev purunes ja lained uhtusid Meelise merre. Silmi uuesti avades leidis ta end võõrast laevast kus räägiti võõras keeles. Need olid Kuramaa mereröövlid, kes olid teel röövretkele
Arvatakse , et ,, Iliase" lõi Homeros noores eas , ,, Odüsseia ,, aga vanaduspõlves , sest sisu poolest on viimane eepos hoopis erinev ka teema valik ja ühiskondlik olustik on teistsugune . 2. Miks puhkes Trooja sõda ? V: Kümmneaastase sõja puhkemise põhjuseks kreeklaste ja troojalaste vahel oli see ,et troojalaste vahel oli see, et Aphrodite kinkis kreeka kaunitar Helena Trooja sõdalasele Parisele . Helena abikaasa Menelaos ja Kreeka sõjavägi Agamenhoni juhtimisel purjetasid teda tagasi tooma . Trikk puust Trooja hobusega viis lõpuks Trooja langemiseni . Selles peatükis on ka käsitletud sõja järelkaja ja Trooja sõdalase Aineiase ( rooma Aeneas) tegemisi , kes hiljem asutas Itaalias koloonia , millest roomlased oma põlvnemist arvestavad . Hästikindlustatud Trooja linnas, mis asus Väike- Aasia ranniku lähedal, valitses kuningas Priamos. Üks tema poegadest, Paris, olevat Sparta kuninga abikaasa, ilusa Helena, ära
lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis.
Viikingid külvasid hirmu ja õudust laastavate sõjakäikudega Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse. Nende kolooniatest sündisid hiljem kuningriigid Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal. Norra alade väljarändajad eelistasid mägiseid paiku ja asustasid Islandi, Orkney või Fääri saared, Sotimaa ja Iirimaa. Taanlased asusid ümber Normandia ja Ida-Inglismaa tasandikualadele, seiklesid Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika rannikul. Rootslased purjetasid Balti aladele ja Venemaale. Viikingid olid äärmiselt edevad ning pidasid tähtsaks enese eest hoolitsemist. Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega
kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. . 1.1 Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2
2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega. 24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused: 26) laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast. 27) Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati. 28) Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima. 29) Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid( Inglismaa) 30) Ameerikast levisid Euroopasse: kartul, kohvi, mais, tubakas, tomatid. Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss Renessanss on 14. saj Itaalias tekkinud uus kultuurisuund . renessance- taassünd.
kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. 4 Viikingite rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale
kindralkapteniks. Sultan Humabon jäi uskuma kuuldusi, nagu kavatseksid hispaanlased ta röövida. Ta kutsus esimesena löögiks valmistudes suurema osa hispaania ohvitsere, sealhulgas Barbosa 1.mail pidusöögile ning tappis neist 28. Ellu jäid ainult Gomez de Espinosa ja Joao de Carvalho, sest nad lahkusid peolt varakult. · Ellujäänud hispaanlased valisid Carvalho oma kindralkapteniks ja purjetasid Vürtsisaarte poole. · Nad seilasid üsna vähe ning uputasid siis (või panid põlema) Concepcioni, sest kaotused olid olnud liiga suured ja ellujäänud meestest ei piisanud kolme laeva mehitamiseks. · Carvalho hakkas mereröövliks, röövides kõiki ettejuhtunud Aasia kaubalaevu, mistõttu kaotas kiiresti kindralkapteni ameti Espinosale. · Pärast kuus kuud kestnud purjetamist märgati Trinidadilt ja Victorialt 6.novembri lõpuks Maluku saari ning 8
Hallgerdr tal vastas ja sai teada, et ta mees oli surnud. Naine annab talle Keeruline lugu, sest pulmad tulekul. Peab lõunadde Mördri juurde nõu, et tuleb sõita Svanri juurde, kes tekitas Osvifri ja ta kaaslaste ümber ratsutama ja paluma, et Unnr jääks teda talveks ootama. Nad olid teel 3 udu. Osvifr sõitis Höskuldri ja Hrutri juurde, et poja eest kahjutasu küsida nädalat, jõudsid siis Hördalandi Herni saarte juurde ning purjetasid sealt ning hiljem jagasid nad ta vara ka ära. Hallgerdr rikastus. itta lahe suunas. 13. Oleifr Varre kolm poega Thorarinn, Ragi ja Glumr. Glumr otsustas 3. Norra valitsejate kirjeldus. Gunnhildri ja Hrutri armusuhe. kauplemisest loobuda ja Hallgerdrile naisele minna. Kosjad. 4. Soti, varanduse hoidja sõitis ära. Hrutrile antakse 4 sõjalaeva. Purjetas 14. Pulmad
Kümme aastas kestis sõda. Nii ühelt kui teiselt poolt astusid üles kangelased, pidades kahevõitlust. Nii võitlesid ka Achilleus ja Trooja kangelane Hektor, Parise vend. Viimane neist langes ägedas võitluses. Mitte kaua peale Hektori surma langes ka Achilleus Parise käe läbi. Alles kümnendal aastal said nad linna kavalusega kätte. Kaval Odysseus lasi suure puuhobuse ehitada, mille kõhtu paigutatud 30 osavat sõdurit. Ülejäänud sõdurid purjetasid laevaga merele. Troojalased arvasid, et kreeklased on sõja lõpetanud. Neile seletas üks mahajäänud kreeklane, et hobune on ehitatud Trooja kaitsejumalale lepitusohvriks. Vaja oli hobune tervelt linna viia ja linn saavat võitmatuks. Troojalasi küll hoiatas preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest tuli kaks 4 madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber
See on üks põhjus , aga teine põhjus on kindlasti see , et ajal kui mina hakkasin ringi hulkuma , oli meri suletud . Me ei saanud mere äärde , seal oli piirivalve oma koerte ja püssidega . Seepärast ei tunne ma hästi ka merelinde ja meri on mulle võõraks jäänud . Eks ma siis pööranud otsa metsa poole , seal keegi ei hirmutanud . Kuid teie pojad Mart ja Ivar on oma töökeskkonnaks valinud mere . Nende erialavaliku ja tee on määranud arvatavasti asjaolu , et nemad purjetasid . Sattusid merele , purjetasid jahtidel , kogesid midagi ja see tegi nad ära . Saan aru , miks neil kujunes soov siduda oma elukutse merega . Nad mõlemad on merebioloogid , olgugi , et üks on botaanikuks diplomeeritud . 7 Kas võib öelda , et pojad on läinud isa jälgedes ? Vaat ei tea . Ega lindu pea õpetama paned kuldnoka puuri ja talle ei pea tekste ette lugema ega meloodiaid vilistama . Ta haarab õhust selle , mida kuuleb . Kas
kasutati jätkuvalt ohtralt ornamentikat, kuid ei pööratud tähelepanu piltide ruumilisusele Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Gooti kunst Feodalism kujunes Euroopas täielikult välja 12-13 sajandiks, kuid arengu kasvades hakkas see juba lagunema, romaani ajastu naturaalmajandus ei vastanud enam inimeste vajadustele, hakkasid arenema linnad, käsitöölised jagunesid erialade järgi ja hakkasid tootma müügiks. Kaubandus elavnes ja paisus ülemaailmseks, Idamaadest toodi kalleid luksusesemeid. Gooti ajastu tõi enadaga kaasa talupoegade
söögivarud. Selleks, et Le mbitu usust ei taganeks, v õtsid röövijad kaasa Le mbitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suud mele püha Nigula m äele ehitatud Dünamünde kloostrisse. Seal anti talle uueks ni meks Bernhard. Ühel päeval nägi Meelis mitut laeva, mis purjetasid j õgepidi üles. Need olid saarlased, kes siirdusid riialaste vastu s õtta. Saarlased võtsid Meelise ja tema kaaslased laevale ja lubasid nad peale sõjakäiku tagasi koju toi metada. Peale lahingut jõudis laev ulgu m erele ja sa mal ööl algas või mas tor m. Lained pildusid ja vintsutasid laeva,
Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingite rändamine , rüüste ja vallutusretked 9.sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast.Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis
See taim jõudis sinna alles seoses Kolumbuse teistkordse retkega Ameerikasse aastal 1493. Taim ise pärit aga Indoneesiast, kust ta 2000 aasta vältel levis läbi Hiina ja India Aafrikasse, kust maurid ta omakorda Portugali tõid. Seiklejad, kes saabusid vastavastatud Ameerikasse ja ka eelmainitud Kariibimere saartele panid tähele midagi mis oli sama väärtuslik kui kuld. Kui mitte väärtuslikum kohalik kliima sobis ideaalselt suhkruroo kasvatamiseks. Ja juba mõne aja pärast purjetasid Euroopa poole esimesed suhkrulastis laevad. Peale destilleerimist peab rumm tammevaadis küpsema ühest kuni kahekümne, vahel isegi 30 aastani. Rummi iseloom sõltubki suuresti vaadi omadustest ning küpsemisaja kestusest. Harilikult kasutatakse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, paremate rummide puhul ka uusi vaate. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel paraneb ning ühtlustub joogi maitse.
Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik reorganiseeriti. Rootsi aadel valitses suurel maa- alal
süsteem ei olnud veel välja kujunenud enne XIX sajandit. Keskaegne süsteem ,,isikute ühenduse riik" tähendas seda, et linnadel oli vabadus oma elu teatud määral organiseerida. Nad moodustasid ühendused, mis vandusid üksteisele truudust. Edasi arenesid neist välja kohalikud kogukonnad. HANSA LIIDU TEKKIMINE JA ARENG Hansa Liidu algust ei ole vimalik täpselt dateerida, kuid liit kujunes välja sammsammult XII sajandi jooksul. Hiliskeskajal purjetasid Phja-Saksa kaupmehed, kes tegelesid väliskaubandusega, ise oma laevadega kui ,,rändkaupmehed" kaubanduskeskustesse, kus nad lid oma organisatsioonid kauplemisiguste kaitseks. Sageli reisisid nad gruppidena. Siit on pärit ka termin ,,Hansa", mis alamsaksa keeles tähendas ,,juku, seltskonda". Esmakordselt mainitakse selliseid kaubandusühendusi 1161. aastal, kui tegutses ,,gemeenen Koopmans" Gotlandi saarel, mis oli sellel ajal üks tähtsamaid kaubanduskeskusi Läänemerel
Hiinasse, Indiasse ja teistesse Aasia piirkondadesse, sealt Aafrikasse ning edasi mauride abil ka Portugali ning Hispaaniasse. Kanaaridelt jõudis imeline taim Kolumbuse vahendusel 1493. a viimaks rummi sünnikoju, päikeselise Kariibi mere saartele. Julged seiklejad, kes saabusid sinna maadeavastajate kannul, ei leidnud küll hinnalisi maavarasid, kuid avastasid midagi kullaaugust väärtuslikumat suhkrurooparadiisi. Juba mõne aja pärast purjetasid esimesed suhkrulastis laevad tagasi Euroopa poole ning paari järgnenud sajandiga vallutas suhkruroog, mis oli tollal peamiseks magusaallikaks, kogu saarestiku Antiquast Tobago ning Trinidadini. Alguses söödeti suhkruroo töötlemisjäägid loomadele või visati minema, kuid üsna varsti avastati, et kääritamisega võib magusast pudrutaolisest massist veel midagi joodavat välja pressida. Peatselt õpiti veidrat jooki ka destilleerima ning saadud
neilekuuluvaks. Siis jaapanlased otsustasid keelata välismaalaste sisenemise oma riiki.1638.a jaapani valisus keelas välismaistel laevadel Jaapani kallastele lähenemise.Kuid jaapanlased tahtsid omada euroopa pärtolu kaupa ja seetõttu otsustati lubada hollandlastel siseneda ainult ühte Jaapani sadamasse Nagasakisse. Oma merekaarte hollandlased teistele ei näidanud, kuna nad ei soovinud konkurente teistest maadest.Juba 200 aastat purjetasid hollandlased Jaapanisse, kuid teistele eurooplastele olid Jaapani kaldad tundmatud.Ei olnud häid kaarte ka veve meremeestel, ainult hiinlaste kaardid.Need olid ebatäpsed, kuna hiinlased ei osanud määrata koordinaate. Krusensterni ootas ees tundmatu tee ja ta pidi valmistama kaarte tulevaste rändurite tarvis.Ilm oli külm.Inimesed väsinud. lk.17 Rändurid huviga jälgisid tundmatuid maid. Merel olid hästi näha teed. Teedest paremal ja vasemal kasvasid kõrged puud
Koor transepti ja apsiidi vaheline ruum Apsiid poolringikujuline või polügeraalne võlvutyd ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata juurdeehitus ristiusu kirikul Kooriümbruskäik apsiidi ja kabelite pärja vaheline ala Kabelitepärg kiriku lõpus asuv kabeliterida. 31. Bayeuxi vaip 70m linast riides seinakate villaste lõngadega tikitud lugu sellest kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normandid La Manche väinale purjetasid ja Inglismaal vallutasid. 32. vanagootika Kõrggootika Hilisgootika 33. Gooti stiili ajal võeti kasutusele teravkaared, mis võimaldasid ehitada kõrghooneid, millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega
000-100 000 tonni, aastane veoste käive oli umbes 300 000 tonni. ● Suur rannavärav koos suurtükitorniga Paks Margareeta, ehitati 1529. aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult seal asuvates poodides igal teisipäeval ja neljapäeval enne lõunat. ● Hansaeelsel ajal purjetasid friisi kaupmehed läbi Taani väinade Läänemerele ja tõid kaasa Reinimaa kaupu. Eesti muinasaja kahepoolse teraga mõõkadelt võib leida Reinimaa seppade märke. ● Friisi päritolu Koge oli hansalaevastiku tähtsaim laev. Koge kandevõime oli kuni 200 tonni. ● Mündrike amet- Tallinna sadam oli madal seega suurematele laevadele juhatas ankrupaiga mündrik, kes toimetas laadungi maale paatides. Nagu ka Visbys, olid
ta hõlmab ka Aleuutide ja Aleksandri saarestikke. Valisin Alaska sellepärast et see tundus mulle kõige huvitavam osariik. Ma olen paljudes loodussaadetes näinud, kui ilus loodus seal on. Olen kuulnud ka Alaska huvitava ajaloo kohta. Selles referaadis on juttu Alaska osariigist ja ka Alaskaga seonduvast. 2 1. ALASKA OSARIIK 1.1 Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tsirikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741.a. Esimene Vene asula rajati Kodiaki saarele (1784) ja viisteist aastat hiljem läks kogu piirkond Vene-Ameerika Kompanii kontrolli alla. Kaupmees Aleksandr Baranovi (1746-1819) rajatud Sitka sai kompanii peakorteri asupaigaks. 1829-1835 oli Alaskal Vene koloonia ülem ja 1840-1849 Vene-Ameerika Kompanii direktor Ferdinand von Wrangel. Alaska ehk Vene Ameerika ostsid 1867. aastal 7,2 miljoni
* Lisa 2. (Joonis 3) jõudnud kuni Aafrika idaranniku ja Pärsia laheni. (Stewart jt 2004:88-90). Märtsikuul alanud reis viis hiinlased tuhandete kilomeetrite kaugusele. Kuus nädalat hiljem jõuti Malasia sadamalinna Malakasse, mis oli samahästi kui Hiina koloonia. Tänu oma asukohale- poolel teel India ja Hiina vahel oli Malaka Kagu- Aasias ning India ookeanil peetava kaubavahetuse keskus. Pärast seda pöördus Zheng He (Hiina mereväe ülemjuhataja) koju, aga laevastikud purjetasid edasi Lõuna-Indiasse Calcuttasse ja sealt Sofalasse (tänapäeva Mosambiigis), toimetades ühtlasi välismaiseid aukandjaid kodumaale. (Stewart jt 2004:90). Siiamaani on ajaloolised andmed olemas, kuid edasi need ei ulatu, sest sealtmaalt lõpeb tolleaegse Hiina ajaloolase Ma Huani päevikus ekspeditsiooni kirjeldus. Kuid tema tänapäeva kolleeg Gavin Menzies väidab, et Hiina laevad jätkasid teekonda.
Bayeux' vaip Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux' vaip, nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid. Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine, La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera, 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta.
annaabi.ee 
