Abel Tasman (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Abel Tasman
Referaat geograafiast
Koostaja :
Klass:
Juhendaja :
Tallinn 2008

Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………………………………….lk 3
Varajane elu…………………………………………………………………………….lk 4
Tasmani esimene reis…………………………………………………………………...lk 5
Tasmani teine reis………………………………………………………………………lk 6
Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………….lk 7

Sissejuhatus

See referaat räägib Abel Tasmanist, kes oli hollandi meresõitja. Ta uuris põhjalikult Vaikse ookeani lõunaosa. Ta oli esimene, kes külastas tema järgi nimetatud Tasmaania saart ja kes märkas Uus-Meremaad. Ta tegi ringi ümber Austraalia , seda üldse märkamata. Samuti uuris ta põhjalikumalt Tonga ja Fiji saarestike. Mina valisin Abel Tasmani oma referaadi teemaks seetõttu, et ma soovisin temast rohkem teada saada, kui ma praegu teadsin .
Abel Tasman ( 1603 -1659)

Varajane elu

Abel Janszoon Tasman sündis 1603. aastal Hollandis, Lutjegastis Groningeni külas. Ta oli abielus Claesgie Meyndrixiga ja neil sündis ka tütar. Hiljem, kui ta naine suri, abiellus ta 1632. aastal Janetjie Tjaersiga. Hiljem oli ta lühidalt Ühendatud Ida India Kompaniis ja 1634. aastaks oli ta kapteni abi kaubalaeval, mis sõitis Bataviast Moluccani. Sama aasta juulis määrati ta meistriks ühele väikesele laevale nimega Mocha. Ta külastas Hollandit 1637. aastal ja läks 1638. aasta oktoobris koos oma naisega Bataviale tagasi.
paremalt : Tasman, ta naine ja tütar.

Tasmani esimene reis

1641. aastal otsustas Van Diemen läkidata uus ekspeditsioon , määrates selle eesotsa Tasmani. Ta varustati üksikasjalise juhendiga, milles olid ka üles loetud kõikide Zealandi vetesse ja Vaikseookeani lääneossa viinud mereretkede tulemused. See juhend on säilinud tänapäevani. Tasmani laevastikku kuulusid laevad Heemskerck ja Zeehean. Ekspeditsiooni koosseisu kuulus 100 meest. Laevad lahkusid Bataviast 1642. aasta 14. augustil .Tasman purjetas kõigepealt Mauritsiusele, kuhu ta jõudis 5. septembril. 8. oktroobil purjetasid nad saarelt edasi lõunasse ja seejärel süüd-süüdosti. 6. novembriks olid nad jõudnud lõunalaiusele 49º4’, kus jäid tormi tõttu toppama . 24. novembril 1642. aastal märkasid nad väga kõrget kallast. See oli Tasmaania – saar, mida Tasman pidas seda osaks Uus-Meremaast ja nimetas selle Van Diemeni maaks – edalarannik. Millist osa rannikust hollandi meremehed tol päeval nägid, pole kerge määratleda, sest ekspeditsioonil osalenud meeste kaardid erinevad üksteisest märgatavalt. 2. detsembril läks meeskond Van Diemeni maal kaldale. Olles maal olnud 2 päeva, liiguti edasi. 4. detsembril möödusid nad saarest , millele anti Van Diemeni tütre auks nimeks Maria saar. 5.-13. detsembrini 1642 ületas ekspeditsioon mere, mis eraldab Tasmaaniat ja Austraaliat Uus-Meremaast. 13. detsembri keskpaigaks jõudis Tasman koos kaalsastega Uus- Meremaale . Seal puututi kokku maooridega.14. juunil 1643 . aastal jõuti tagasi Bataviasse. .
Pildil on Tasmani esimese reisi marsruut

Tasmani teine reis

1644 . aasta algul varustati Batavias kolm väikest ekspeditsioonilaeva ja pandi kokku 110 mehest koosnev meeskond. Ekspeditsiooni vanemkipperiks nimetati Frans Visscher. Selle retke päevikud pole säilinud, kui kaart on koostatud Tasmani andmete põhjal ja sellel leidub ka tema omakäelisi märkusi.
Sellel retkel avastas ta mitu väikesaart. Ta uuris Carpentaria lahe läänerannikut, purjetas piki Arnhemi maa põhjarannikut, ületas Cobourgi poolsaare ja Melville ’i saare vahelise Dundasi väina ning jõudis lahte , mille ta nimetas Van Diemeni laheks.
Pildil on Tasmani teise reisi marsruut.

Kasutatud kirjandus

• http://en.wikipedia.org/wiki/Abel_Tasman
  
• http://www.muffley.net/pacific/dutch/tasman.ht m
  
• http://www.adb.online.anu.edu.au/biogs/A020463b.ht m
  
• Raamat “21 maailmakuulsat meresõitjat”, kirjastus Odamees, ilmumisaasta 2006, lk 83-94
  

8