Maadeavastajate nimelised kohad (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Tagasipöördunud Cabot võeti vastu kui tõeline Põhja-Ameerika avastaja ja saadeti kohe teisele ekspeditsioonile. Sel korral sõitis ta mööda rannajoont lõuna poole Hatterase neemeni. Kuigi John Cabotid ei õnnestunud kummalgi reisiga saada mingit materiaalset kasu, oli ta ometi algatanud ajaloolised Kirdeväila otsingut. Kus Cabot suri, see koht on teadmata. 7. Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi, Hispaanias. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. jõudis Ameerikasse. Tema reis algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid

Geograafia

30

odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, eriti just maadeavastustel, ning tutvustada ka teistele Eestiga seotud maadeavastajaid ja nende tähtsust. Oma töö kirjutamiseks kasutasin internetist pärit allikaid. Peale internetiallikate kasutasin ka Eesti Entsüklopeediat ja Maadeavastajate Entsüklopeediat. MAAILMA MAADEAVASTAJAD 3 Esimesed maadeavastused pärinevad juba 15. sajandi algusest, kui uute mereteede otsimisest kujunes välja hoopis maadeavastamine. Sel ajaperioodil teati maailma geograafiast väga vähe, arvati, et maailm piirdub ainult Aasia, Euraasia ja Aafrika mandriga (lisa 1).

Geograafia

71

docx

Merekultuur ja etikett

keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on

Merendus

68

pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (1)