Maadeavastajate nimelised kohad (1)

Tõrva Gümnaasium

Piia Pähklamäe
8.a klass

Maadeavastajate nimelised kohad

Referaat

Juhendaja
õpetaja Laine Tangsoo

Tõrva 2006

Sissejuhatus
Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele , mäele jne.
Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest , kus nad käisid.
Ameerika
15 sajandi lõpus – 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule . Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi hispaanlaste varasemast avastusest ja kuulutas uue maa Portugali valduseks. 1501 ühines Vespucci portugallaste järgmise Brasiilia ekspeditsiooniga. Nüüd oli ta juba veendunud, et nende ees on varem tundmatu manner ja nimetas selle Uueks Maailmaks . Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile.
Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada , Mehhiko , Guatemala , Belize, El Salvador , Honduras, Nicaragua , Costa Rica , Panama, Venezuela , Colombia, Guyana , Suriname, Ecuador , Brasiilia, Peruu , Boliivia, Paraguay, Tšiili, Argentiina .
Magalhaesi väin
Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared.
Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale , kuid asjatult .
Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama . Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse.
Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat.
Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina.
Eesti suured meresõitjad ja maadeavastajad
On ka mõningaid kohti, mis on Eestist pärit rännumeeste nimedega.
Kui Eesti oli Vene keisririigi koosseisus , said mitmed siinsed aadlikud oma tegudega maailmakuulsaks. Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb von Bellingshausen juhatas aastatel 1819- 1821 kaugele lõunapoolkerale suunduvat merereisi ja avastas seal Antarktise mandri. Hiljem oli ta Vene laevastiku kõrgeim juht- admiral . Bellingshauseni nimi on muu hulgas antud ühele Antarktise merele ja neemele Sahhalini saarel.
Adam Johann von Krusenstern oli meresõitja, maadeavastaja , loodusteadlane ja maakaartide joonistaja. Ta sündis Rapla lähedal Hagudis, juhatas aastatel 1803 -1806 esimest Vene ümbermaailmareisi, võitis hiljem merelahinguid ja oli Vene laevastiku admiral. Krusenstern suri Virumaal ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Tema nime kannavad näiteks väin Jaapani ja Kamtšatka poolsaare vahel, üks liblika- ja üks taimeliik ning Kuu kraater .
Ferdinand von Wrangler oli meresõitja ja maadeuurija, kes sooritas uurimisretki Põhja- Jäämeres ja tegi palju olulisi avastusi. Ta kandis esimesena kaardile ühe Põhja- Jäämeres asuva saare, millele 1867. aastal anti tema nimi. Wrangleri nimi on veel lahel , mäel ja neemel Alaska rannikul. Elu lõpul elas ta Rakvere lähistel Roela mõisas ja on maetud Viru-Jaagupi kalmistule.
Peale aadlike on ka teised Eestist pärit inimesed merd sõitnud ja palju seigelnud. Väga huvitava elulooga on August Maasik (1887-1976), kes sündis Eestis, kuid elas Kanadas, sõitis laevadel merd, osales teadusreiseidel ja tegutses Alaskal ka kullaotsija ning mere-ja lennuhädaliste päästjana. Masik River - jõgi, mis voolab Banksi saarel Kanada põhjarannikul on just tema järgi nime saanud.
Kokkuvõte
Referaati koostades avastasin, et enamus maailmauurijad olid pärit Hispaaniast , Portugalist või kuidagi nende riikidega seotud. Üllatas mind see, et ka Eesti pinnalt on pärit mõned väga kuulsad rändurid.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
http://miksike.ee/
Eesti keele õpik 5. klassile (Kirjandus) 2. osa, Lk 24, 25.
Eesti Atlas