Referaat ajaloost - Viikingid (1)

VIIKINGID
Referaat ajaloost
Viikingid olid – Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil.
Viikingid ehk skandinaaviast pärit sõdalased kujunesid kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele. Lääneeurooplased hakkasid neid kutsuma normannideks ehk põhjamaa meesteks. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasin nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Skandinaavlastel valitses tol ajal veel muinasusund . Nad austasid paljusid jumalaid. Tähtsaim oli jumalate ja inimeste isa Odin , kes valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Teda peeti kaupmeeste ja sõdalaste kaitsjaks .Kõrgelt austatud oli ka vasaraga relvastatud piksejumal Thor. Et jumalad oleks heatahtlikud, toodi neile ohvreid. Usuti , et lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika-Valhallasse, kus nad veedavad aega vaheldumisi võideldes ja pidutsedes. Loomuliku surma läbi lahkunuid ootas ees sünge surnuteriik , kus valitses nälg ja kurbus.
Kuna maismaaliikus oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, kasutati peamiste ühendusteedena veekogusid. Peagi söendati ette võtta ka pikemaid merereise. Võõrsile siirduvate salkade etteotsa asusid ülikud. Laevad olid suhteliselt väiksed (20m-25m), kiired ja madala põhjaga. Seetõttu said nad väikeseid jõgesid pidi kaugele sisemaale tungida. Tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude jõul. Laeva esiotsa kaunistas suur lohepea kujutis, mis pidi eemale hoidma vaenlasi ja veekoletisi.
Viikingid olid ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Paganatena ei säästnud nad ka kirikud ja kloostreid.
Kõige enam kanatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama ja sealsed kuningad pidid neile tükk aega andamit maksma. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas andis ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks.
Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele . Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks.
Musta mere kaudu jõudsid viikingid Bütsantsi ja sealt edasi Vahemerele. Mitmel korral püüdsid nad oma laevastikuga vallustada Konstantinoopolit. Pealegi aga sõlmisid Bütsantsi keisrid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse võtma. Samal ajal purjetasid viikingid Vahemerele ka lääne poolt, läbi Gibraltari väina. Nii muutusid põhjamaa sõjamehed Vahemerel küllalt tavalisteks külalisteks. Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias rajasid nad lõpuks koguni tugeva ja hästi korraldatud riigi.
IX sajandil jõudsid esimesed Norra viikingid mööda Atlandi ookeani läände purjetades Islandi saarele . Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks.
Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal seevastu püsis norralaste asustus veel sajandeid.
Kasutatud kirjandus: http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.ht m,
Vikipeedia.ee
õpik M. Kõiv ; P. Raudkivi `Keskaeg I osa´ AS BIT 2004 a
Koostas: Amanda Emilie Koppel
Pärnu Vanalinna Põhikool
7c klass
2012 veebruar