Geograafia referaat Fernão de Magalhães (0)

Fernão de Magalhães
Geograafia referaat
Koostaja :
Juhendaja :
Fernao de Magalhaes ( 1480 -1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees.
Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki.
Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon . Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale , kuid asjatult . Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama.
Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Avastati La Plata laht ja uuriti Patagoonia rannikut.
Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat.  Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad saarte vahelises väinas, mis praegu kannab Magalhaesi nime. Ühtlasi oli Magalhaes esimene eurooplane kes nägi sealseid indiaanlasi. Ta nägi neil saartel tõusmas suitsu, millega yahgani indiaanlased oma hütte kütsid ja üksteist hoiatasid, et mingi võõras on saabunud. Nii andis Magalhaes sellele maale nimeks Tierra del Humo ehk suitsumaa. Keerukast Ameerika ja Tulemaa vahelisest väinast läbisõit võttis aega üle kuu ning sealt jõuti välja alles 1520. aasta novembri lõpul.
  Viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Ookeanil tegi Magalhaes märkimisväärse tähelepaneku - ta nägi taevas lisaks Linnuteele kaht umbes sama heledusega pilve. Logiraamatu sissekande järgi nimetataksegi neid Magalhaes'i pilvedeks. Juba esimene teleskoobivaatlus näitas, et needki koosnevad nõrkadest tähtedest.
Tee Indiasse muutus üha raskemaks. Hukkus üks laev, teine aga põgenes kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru , rotte ja isegi pargitud nahka. Veel kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda ookeani, nägemata kordagi maad. Läbiti Okeaania , kuid esimesed rohelised saared mis jäid teele olid Mariaani saared.
Edasi suunduti Filipiinidele , kus Magalhaes 28. aprillilil 1521. aastal, kokkupõrkes pärismaalastega hukkus.
Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Avastati Kalimantani saar. Pärast India ookeani ületamist ja peatusteta teekonda ümber Aafrika jõudis kodusadamasse vaid üks laev - "Victoria". See juhtus 7. septembril 1522.a. Teele asunud ekspeditsiooni liikmest jõudis koju vaid 18 kurnatud meremeest. Esimene ümbermaailmareis oli läbi.
Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad.
Kasutatud kirjandus :
Entsüklopeedia – “Maailma ajalugu”
Interneti allikad –
www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html
www.hot.ee/tiiakuusk/maga.html
www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/4gloobusesunnilugu/8-4-3-1.htm
http://opik.obs.ee/osa4/ptk02/tekst.html
www.lennuk.ee/src/uudised/ logi .php3?L1=uudised&L2=logi&ID=84&rw=12