BAYEUX vaip (0)

Bayeux` vaip
Sinu nimi
Mis see on?
See on vanim säilinud piltvaip.
Bayeux' vaip on romaani
tekstiilikunsti kuulsaim näide.
Valmistatud 1076. aastal.
Arvatavasti kulus selle
valmistamisele 10 aastat.
Ligi 68.3 meetrit pikk ja
50 cm kõrge.
Jutustab loo ,kuidas Põhja-
Prantsusmaal elanud
normannid krahv
Guillaume'i (hiljem inglise
kuningas William I)
juhtimisel üle La Manche'i väina
purjetasid ja Inglismaa
vallutasid 1066.aastal aset
leidnud Hastingsi lahinguga.
Mis teeb selle nii eriliseks?
Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust.
Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel,
koduloomad jne.
Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust,
50 koera ja 500 muud looma (linnud, põdrad, karud, kalad, lõvid,
kaamlid; lisaks mütoloogilised olendid nagu kentaurid,
draakonid jne), 30 ehitist ja 40 laeva.
Näiteks kaks võitlevat poolt on kergesti eristatavad: normannid ja
nende liitlased ajavad pea tagumise poole kiilaks, inglased aga
kannavad vuntse. Iga üksikasi on oluline. Sõjavarustuses saab näha
nii sõjakirveid, vibusid, odasid, mõõke, kilpe, kiivreid kui ka hobuste
varustust jne.
Kuningad, krahvid ja hertsogid kannavad tseremoniaalseid riideid.
Kujutatud on ka lihtinimesi: talupoegi, puuseppi, kokki oma
igapäevast tööd tegemas.
Kuidas valmistati?
See on tikitud villaste
lõngadega linasele riidele.
Villaste lõngade värvimiseks
kasutati värvimiseks sobilikke
taimi nagu öölill, sinerõigas ja
krapp.
Selleks, et värv jääks lõnga
sisse, kasutati fermentatsiooni
tehnikat.Lõngu kasteti
tünnidesse, kus oli taimevärv ja
siis lasti õhu käes
kuivada.Seda korrati niikaua
kuni saadi vastav toon, mida
sooviti.
Vaibal on kasutaud 10 erinevat
tooni, mis kõik saadud nendest
3 taimest.
Öölill
(üleval paremal)
Sinerõigas
(üleval vasakul)
Krapp (all keskel)
Kes valmistasid?
Siiamaani pole kindlalt teada,
kes lasid vaiba tellida ja kes
selle valmistada.
Leidub siiski kaks enim
aluspõhja leidvat teooriat:
1) Piiskop Odo (Willaimi
poolvend) juhendamisel, keda
saab näha ka vaibal. See
seletaks, kuidas suudeti nii
täpselt edasi anda üksikasju.
2) Kuninganna Matilda ja ta
õuedaamid valmistasid
koomiksilaadsete
jooniste järgi vaiba.
Kenneth M. Settoni maal
Ülal ­ kuningas Edward Westminsteri palees räägib oma naisevenna
Haroldiga, kes koos kaaskonna ja jahikoertega ratsutavad Boshami
külla.
All ­ krahv Guy kirikus palvetatakse ohutu sõidu eest ja siis asutakse
teele merele.
Ülal ­ meresõit lõppeb ja randutakse Guy Ponthieu I maa aladele,
kelle sõdurid Haroldi vangi võtavad.
All ­ sõdurite saatmisel asutakse pealinna Beaurain´i poole teele.
Ülal ­ Guy Ponthieu I istub oma troonil ja vestleb Haroldiga.
All ­ 2 ratsutavat sõnumitoojat toovad teate hertsog Williamilt
Normandiast, et Harold on vaja vabastada.
Ülal ­ Harold ja Willam ratsutavad viimase paleesse Rouenis.
All ­ Harold saadab hertsog Williamit ja Normandia sõdureid võitluseks
hertsog Conani vastu. Selleks peavad nad jõe ületama.Mehed kannavad oma
kilpe pea kohal.Mõned mehed vajuvad vesiliiva, aga õnneks päästab Harold
nad ära lausa kahe kaupa.
Ülal ­ Normandia sõdurid ründavad lossi. Hertsog Conan aga
põgeneb mööda nööri, mille ta lossi aknast välja viskas. Hertsogi
jälitades möödutakse Rennesi linnast.
All ­ Jälitatav saadakse kätte alles Dinani linnakeses. Conan alistub
kui sõdurid ähvardavad panna põlema kaitseehitised linna ümber.
Kus näha saab?
Seda saab näha Bayeux
muuseumis Prantsusmaal.
Koduleht:
http://www.tapisserie-bayeux.fr/index.ph
Huvitavat
Pildid http://www.bayeuxtapestry.org.uk/
Pildid 2 http://hastings1066.com/baythumb.shtml
Video http://www.youtube.com/watch?v=bDaB-NNyM8o
Artikkel
http://www.postimees.ee/301106/esileht/meelelahutus/231753.php
Kasutatud materjalid
http://hastings1066.com/bayeux1.shtml
http://et.wikipedia.org/wiki/Bayeux%27_vaip
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/skulptuur_maal.htm
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romaani/maal_tekstiil/index.htm
http://www.tapisserie-bayeux.fr/index.php?id=390&L=1
http://www.economy-point.org/c/carpet-of-bayeux.html
www.google.ee/images
www.flickr.com
www.photobucket.com
Aitäh kuulamast!