Kuulsad maadeuurijad (0)

Tallinna Reaalkool

Kuulsad maadeuurijad,

Iseseisev töö

Elise Kaselaid,
8b
Maadeuurijad

Vasco da Gama

Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist . Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva.
Tema avastas meretee Indiasse . Tema esimene reis algas 1497 . aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal.
Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid , kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut . Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ookeani rannikul olevatesse sadamatesse, kus saadi eriti sõbralik vastuvõtt just Maldini sadamas. Sealt leidis Vasco da Gama endale lootsiks ühe araablase, kes juhatas neile otsetee Indiasse. Indiasse kohale jõuti 23 päevaga. Seega oligi meretee ümber Aafrika Indiasse avastatud. Indias polnud kuigi soe vastuvõtt – 4’st laevast 2 võeti vangi ja tagasi jõudis vaid 10 madrust.

David Livingstone

Läks 1840. aastal misjonärina Lõuna-Aafrikasse. Rahvuselt oli Livingstone šotlane. Uuris aastast 1841 Sise-Aafrikat, avastas Ngami järve 1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal. Tema Läbis esimesena 1854- 1856 . aastal Aafrika mandri, läänest itta . Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve.
Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873.
aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku.
Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse.
Amundsen
20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt . Nende seas sooritasid lõunapoolusele esimese retke norralane Roald Amundsen ja inglane Robert Scott . Lõunapooluse vallutamist alustasid mõlemad Rossi mere jääbarjäärist.
Lõunapoolkera suvel 1911. aastal algas "tormijooks" poolusele. Ekspeditsioonid startisid peaaegu üheaegselt. Amundsen oma rühmaga asus teele oktoobris . Viiskümmend kaks koera, rakendatuna nelja toiduainete ja muu varustusega koormatud kelgu ette, liikusid edasi võrdlemisi kiiresti. Oma teekonnal rajas Amundsen mitmeid toidu- ja kütteainete ladusid . Koorem kelkudel muutus seega järk-järgult kergemaks.
14. detsembril 1911. aastal jõudis Amundsen koos nelja kaaslasega lõunapoolusele. Baasi tagasi jõuti mööda tuttavat teed 99 päeva pärast täiesti tervetena ning kuu aega hiljem alustati kojusõitu.
Robert Falcon Scott
Sündis 6. juunil 1868. aastal. Robert oli Briti mereväeohvitser ja Antarktika uurija. Scott juhtis kahte ekspeditsiooni lõunapoolusele, kuid suri teisel katastroofilisel reisil koos oma meeskonnaga. Tema ekspeditsioon jõuda lõunapoolusele oli katselt juba teine, sest Roald Amundsen oli esimene.
Scott kavatses teha ekspeditsiooni Antarktikasse, (mis oli juba teine) laevaga Terra Nova. Tema võistlus Roald Amundseniga käis selle nimel kes jõuab esimesena lõunapoolusele. Nad jõudsid Ross Islandile 4.jaanuaril 1911 ja olid valmis kelgureisiks lõunapoolusele. Scott ja meeskond asusid teele koerarakenditega, ponidega ja mootorsõidukitega 1.novembril 1911.aastal. Mootorsõidukitest ja ponidest loobuti mõne päeva jooksul. Sel ajal kui nad ületasid Beardmore Glacieri oli Amundsen jõudnud lõunapoolusele (4.jaanuar 1912). Scotti meeskond jõudis lõunapoolusele 18.jaanuaril 1912. Nad olid väga pettunud leides sealt lehvimas Amundseni Norra lipu. Scott ja tema meeskond olid külmunud, kurnatud , pettunud ja nad kannatasid skorbuudi all, mille nad olid saanud esimeselt reisilt. 17.veebruaril, üks meeskonnaliige, meremees Edgar Evan suri. Teised ekspeditsiooni liikmed olid valmis surema, 11.märtsil 1912. aastal seadsid nad üles oma viimase laagri, mis asus ainult 11 miili kaugusel hoidlast, kus nad oleksid saanud toiduvarusid ja muud vajalikku. Märatsev lumetorm takistas neil jõudmast hoidlasse ja järelejäänud meeskonnaliikmed surid selles laagripaigas. Nende surnukehad leiti päästeoperatsiooni käigus 12.novembril 1912.aastal.
James Cook
Ta elas aastatel 1728- 1779 ja oli Inglise meresõitja. James Cook juhtis kolme ümbermaailmareisi.
Parklaeval "Endeavour"1768-1771a. saadi teada, et Uus-Meremaa pole tegelikult manner , ning avastati Suur Vallrahu ja Austraalia idarannik .
1772-1775 purjetasid Cooki laevad "Resolution" ja " Adventure " Lõunamandri otsingul esimestena ümber maailma läänest itta, avastati Uus- Kaledoonia , Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared.
Cooki reisid avardasid teadmisi Vaikse ookeani kohta ja laiendasid ühtlasi Briti koloniaalvaldusi.
Cooki teise reisi päevikute põhjal ilmus 1784 .a. raamat "Reis Lõunapoolusele ja ümber maailma" .
Cooki nime järgi on saanud nime ka saared, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas Polüneesias ja kuuluvad Uus-Meremaale.
Cooki väin asub Uus-Meremaa Põhja-ja Lõunasaare vahel, ühendades Tasmani merd Vaikse ookeaniga.