Keskaeg -pime
aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats
kujunemine,
vijakas loominguline(tänap)Algas
rooma keisri Romulus kukutamis.
476.
Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika.
Perioodid
varakesk
(5-11s)-
feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s
lõpp)
feodaalne kord,
seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall
maj
Frangid
kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp.
Lasid ristida.
751
pippin lühike frangi kuningas.Verduni
kokkulep.-Frangi
riik kolmeks(lä-ida,lõ)
Idast-saksa
kuningriik , lä-Pra, Lõ-lagun.
Seisused vaimulikud -palvetada
kõigi eest,
kanda
hoolt hingeõnnist eest.
Feodaalid -kaitsta
riiki vaenlaste eest.Talup-toita
riiki.
Feodaalolukord
Karl
Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees.
Pärisorjus
orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks,
andamite tasumine. Läänimehe
sissetulek sõlt talup. Ei võinud maalt lahk.
RISTIUSK
313
a. Constantinius Suur legaliseeris ristiusu. Ristiusk levis ka
germaanlaste seas. Pärast Lääne-Rooma langust nähti ühendavat
tegurit kristlikus kirkus, mis ühtlasi säitlitas ka valikuliselt
antiikkultuuri.Ristiusk levist:misjonäride kaudu (Iirim), sõdade
vallutuste kaudu,
valitsejad
võtsid vastu ristiusu. Kujunes välja kiriklik
hierarhia
paavst ,peapiisk,piiskp,prestrid
VIIKINGID :u.1.sajandmoodustasidRootsi,Taani,Lõuna-Norra.Tegevused:karjapidamine,küttimine,
põlluharimine, kalandus. Elati taluperedes.
Peredes peeti ka orje e
trääle. Peeti ka koosolekuid e. tinge, kus otsustati
ühisasju.Kogukonna pealikud olid KONUNGID (kuningad). 1. saj teisel
poolel suurenes meresõidu ja kaubanduse osatähtsus. Viikingite
salkade tekke põhjuseks võib pidada maapuudust, seiklushimu,
uudishimu ja kogukonnast välja heidetud Konungite solvumist.
Skandinaavlased
e.
normannid (Lääne-Euroopa),Skandinaavlased e. varjaagid
(Ida-Euroopa.
Normannid
purjetasid mööda meresid Läänemerel, Põhjamerel ja piki
rannikud. Kokkupõrked Briti saartega, . Põhja-Prantsusmaal tek tänu
viikingitele Normandia hertsogkond.
Varjaagid purjet piki
jõges Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud
neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid.
Ida-Rooma(bütsants) jäi püs tänu:soodsa geogr
ting : Ida-R
piir oli lüh, palj merd. Mäestik ja kõrb kaitsesid,Inimressursside
rohkusele(palj vabu talup), palj varandust.
Pealinn-konstanpinopol.KEISER-
sõjaväe juht,ülemkohtunik,ülem seaduseandja.Määras ihukait väe
senati,patriarhi,
Kõik kommentaarid