10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Juunas1990
Õppematerjali autor
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad ....................................................................................................................4 Viikingite rändamine ..............................................................................................................5 Viikingite kodud..................................................................................................................... 6 Viikingite kirjandus ..............................................................................
nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Viikingid rüüstasid ja põletasid asulaid ning röövisid inimeste vara. Kuigi teiste inimeste asulaid rööviti, oli viikingite laevameeskond üksteise suhtes toetav ja abivalmis. Viikingite juht pidi olema väga helde ja saagi laevameeskonna vahel ära jagama. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Viiking pidi olema vapper ja vastupidav.
Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse
Viikingid Referaat Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Viikingite laevad......................................................................................................... 4 1.1 Viikingite Rändamine...........................................................................................4 2.Viikingite kodu............................................................................................................ 6 2.1 Viikingite kirjandus...............................................................................................6 2.2Viikingite usk.........................................................................................................7
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal.
Sissejuhatus · Saabusid koos teiste barbaritega Suure Rahvasterändega · Lääne-eurooplastele normannid, venelastele variaagid · Algselt tegelesid kaubanduse, põlluharimise, kui aga maa otsa sai, asusid rändama, röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade ajalugu I 09.10.2011 Katrin Kampura Seminar I 1. Millal algasid, sagenesid ja lõppesid viikingite retked antud piirkonda või antud piirkonna kontaktid Skandinaaviaga laiemalt? Retked algasid lääne-sakside kuninga Beorhtrici valitsuse ajal, sagenesid 9.sajandil (830ndad, 850ndad). U. 850 asutati esimesed kolooniad Suurbritannias. York, mis oli viimasena viikingite võimu all, langes lääne-sakside dünastiale 954. aastal. Ametlik viikingiaja lõpp 1066. a. Kui
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid