Cristoph Kolumbus (0)

Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Crist�bal Col�nja portugali keeles Crist�v�o Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia � 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania ) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal �letas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja j�udis Ameerikasse. Ta l� htus arvestusest, et Maa kerakujulisuse t�ttu peab laev j�udma Euroopast Kaug-Itta ka l��ne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad j� udsid P�hja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal p�siv kontakt tolle Uue Maailmaga alles t�nu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem s�ngitati s�ilmed � mber Sevillasse. L�puks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe p�rmuga �i �mbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu s�ilmed j�udsid 1541. aastaks. Sinna j�id m�lemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse j��nused kaevati taas �les ja veeti seekord Havannasse, kuhu need j�id kuni Hispaania-USA s�jani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. �htekokku maeti Kolumbuse luid v�idetavalt �mber �heksal korral Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja L�una-Ameerika rannikut k�lastanud eurooplased . Kuid k�igil neil oletustel puuduvad k�llaldased t� endid , seep �rast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. Kolumbus s�ndis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees . 15. sajandi teisel poolel tundsid meres�itjad suurt huvi idamaade vastu, kus m�ned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud inimesed, uskus ka Kolumbus, et Maa on kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on v� imalik j�uda Indiasse ka l��nesuunas, otse �le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud � iget ettekujutust Maa suurusest . Ta arvas , et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil k�ige v�imsam laevastik ning seep�rast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seej �rel Hispaania kuningale . Kumbki kuningas ei v�tnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. J�tmata jonni , saavutas Kolumbus l�puks siiski Hispaania � ukonna n�usoleku kolmest v�ikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul . Nii purjetasid laevad �le �he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. L�ppesid mageda vee varud ja toiduained. V�sinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused � lest �usu organiseerida ja Kolumbusega arveid �iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492. aastal n�gi vahimadrus maad. R��m oli piiritu . Oma esimesel reisil avastas Kolumbus palju saari Antilli ja Bahama saarestikus. Ta nimetas need k�ik koos L��ne-Indiaks. �ldse sooritas Kolumbus Uue Maailma rannikule neli reisi. Kuid ta oli elu l� puni veendunud, et leidis tee Indiasse. Sellest tulenes ka Uue Maailma elanike ekslik nimetamine indiaanlasteks. Kolmanda reisi ajal 1498 . aasta augustis j�udis Kolumbus Orinoco j�e suudmesse (L�una-Ameerika p�hjaosas). Kuid ka seda uut maad pidas Kolumbus saareks. Selgus, et vaene Christoph Kolumbus eksis 500 aastat tagasi r�ngalt. Tema otsis hoopis l�hemat laevateed Euroopast Indiasse. Kuni oma elu l�puni oligi ta veendunud, et Ameerika on India. Sellep �rast nimetati ka Ameerika elanikke indiaanlasteks. �ldse purjetas Kolumbus Euroopa ja Ameerika vahet neli korda. Kahel esimesel retkel j�udis ta vaid saartele Ameerika rannikul. Kolumbuse esimene merereis Ameerikasse kestis peaaegu 5 kuud. T�pselt 12. oktoobril 1492 randusid kolm purjekat v� ikese saare rannikul. Tollele anti nimeks San Salvador , mis meie keeli oleks P�ha P��stja. Eks saar t�epoolest p��stiski vaesed mehed kuudepikkusest ookeanil loksumisest. Tollel reisil avastas Kolumbus veel Kuuba ja Haiiti saared. San Salvadori elanikud tainod v� tsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid s�pru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest, kuid otsustasid ikkagi indiaanlasi harida euroopa kombe kohaselt. Nad nabisid k�mme s�bralikku v��rustajat kinni ning t�id endaga kaasa Hispaaniasse. Kolumbuse lipulaev � Santa Maria� (�P�ha Maria�) uppus samal esimesel Ameerika-reisil Haiiti saare juures. Keegi ei tea t�pselt, milline see v�lja n�gi. Oletuste j�rgi on hiljem ehitatud neli �Santa Maria� sarnast laeva. Esimene neist valmis 100 aastat tagasi Ameerika avastamise 400-ndaks aastap �evaks. Too laev purjetas samuti Euroopast �le Atlandi ookeani Ameerikasse Kolumbuse kuulsa reisi m�lestuseks. Teine �Santa Maria� ehitati 1929. aastal hispaanlaste ja ameeriklaste poolt �hiselt korraldatud n� ituse tarvis. Kolmas aga nelik� mmend aastat tagasi �he filmi jaoks. Neljas laev tehti Hispaanias 1992. aastal ja sellega purjetasid merekooli kasvandikud Ameerikasse Kolumbuse p�evikus m� rgitud kursi j�rgi. Tegelikult olid esimesed eurooplased, kes Ameerikas k�isid, hoopis viikingid Norrast ja Islandilt. Nemad v�iksid t�histada juba Ameerika avastamise 1000-ndat aastap�eva. Ainult et selleks ajaks, kui Kolumbus saabus, hakkasid nende 500 aasta vanused asundused Gr��nimaal juba t�hjaks j��ma. Selle p�hjal, mida kaaren Ameerikas n�gi, v�is ta aga � elda , et t�nu valgete inimeste karjale , kes seal endale maapealse paradiisi on loonud, muutus Ameerika indiaanlaste �surnuaiaks�.