Giza püramiidid (0)

Giza püramiidid
Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse
püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende
ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses
püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka
kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid
mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid
kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske
määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas
egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim
Sakkaras senitundmatu püramiidi.
Giza suured püramiidid
Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose
(Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks
neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning
kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist.
Platoo ise on kollakaspruuni värvi.
Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubjakiviga ja
võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga.
Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud
lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist.
Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi
Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive
samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest
karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast,
aastatest 2551-2471 eKr.
Giza püramiidid
Cheopsi püramiid
Cheopsi püramiid on kõige suurim ja kuulsaim - XXVII sajandil eKr.
elanud vaarao Hufu (kreeka keeles Cheops) püramiid. Cheopsi püramiidi
küljepikkus on umbes 230 meetrit ja kõrgus 137,3 meetrit, esialgu oli
see 146,6 meetrit. Nüüdseks on maha varisenud nii püramiidi tipp kui ka
peenest Mokotami lubjakivist lihvitud välisvooderdis. Püramiidi tipu
asemel on nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid
katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt
ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee
Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis või isegi Escorial
Madridi lähedal. Cheopsi püramiidi sisse mahuks ristiusu suurim kirik -
püha Peetruse kirik Roomas.
Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on
tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim
ehitis ­ kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal
Cheopsi püramiid
Chephreni püramiid
Chephreni hauamonumendi esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit
(praegu 136,5 meetrit). Chephreni püramiidi siseehitus on
suhteliselt lihtne: viieteistkümne meetri kõrgusel püramiidi
jalamist algab käik, mis suundub allapoole kuni maapinnani ja
sealt edasi peaaegu püramiidi aluse keskel oleva
hauakambrini. Teine, maapinnalt algav käik, viib esialgu
kümne meetri sügavusse, kust lühike kõrvalharu siseneb ühte
väljaehitamata kambrisse. Käik ise tõuseb maapinnani, kus
ühineb esimese käiguga. Vaarao hauakambri kõrgus on 6,8
meetrit ning külgede pikkused 14,2 ja 5 meetrit. 1818. aastal
leidis itaallane Belzoni sealt purunenud kaanega tühja
graniitsakrofaagi. Rohkem kambreid ega käike püramiidis ei
leidu. Püramiid ise on aga maailma komplekseim ehitis. 1 629
200 kuupmeetri kiviplokkide kohta on vaba ruumi vähem kui
0,01%.
Chephreni püramiid
Chephreni sfinks
Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju -
Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga
lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead
suurtükiharjutustel märklauana.
Egiptuse arusaamade järgi ei olnud sfinks mingisugune koletis või naine,
nagu kreeklastel ja mõistatusi ta ka ei esitanud. Ta oli valitseja või jumala
kuju, mille jõudu sümboliseeris lõvikeha. Teda nimetati sesep-anh!, see
tähendab "elav kuju". Alles hiljem panid kreeklased talle nimeks sfinks.
Araablased kutsuvad seda hiiglakuju "õuduse isaks". Heledas kuupaistes
tekkiv varjudemäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks.
Kuigi egiptuse sfinks mõistatusi ei esitanud, oli Giza hiiglakuju ise täielikuks
mõistatuseks. Paljud, just eriti reisikirjade ja romaanide autorid, on püüdnud
tema salapärast ja veidi põlglikku naeratust ära seletada. Õpetlasi aga
huvitasid küsimused: keda see koloss kujutab, millal ta loodi, kuidas ta välja
raiuti?
Chephreni sfinks
Mykerinose püramiid
Kolmas Giza püramiid on ehitatud Cheopsi teise poja
Mykerinose poolt. See on juba tunduvalt väiksem kui teised kaks.
Esialgu oli ta 66,5 meetri kõrgune, praegu umbes neli meetrit
madalam. Ligikaudu kahekümne meetri kõrguseni on püramiid
kaetud assuani punasest graniidist plaatidega, ülaltpoolt aga turi
valgest lubjakivist plaatidega. Graniitkate püsis meie aja XVI
sajandini, mil mamelukid selle röövisid. Mykerinose püramiidi
mainib juba "araabia Herodotos" al-Masudi, kes suri 956. aastal.
Masudi nimetab seda püramiidi "värviliseks" (ilmselt eri värvi
katteplaatide tõttu) ning jutustab, et selles "puhkasid mustast
graniidist sakrofaagides surnud jumalasulaste kehad ja igaühe
kõrval lebas raamat, kuhu oli kantud tema ametisaladused ja tema
teod elu jooksul."
Mykerinose püramiid
Midagi huvitavat !
Püramiidid on müstilised ehitised. Nende otstarbe kohapealt on vaieldud ja vaieldakse pidevalt.Osa
uskumusi väidab, et matmine ei olnudki see otstarve tegelikult. Pigem oli matmine üks tehnilistest
nüanssidest.
Püramiide peetakse maandumismärkideks maavälistele tegelastele, energia allikaks jne.Geomeetrilises
mõttes on need kolm Egiptuse püramiidi ikka lahedalt paigutatud küll. Nende omavahelised
vahekaugused ja asend päikese trajektoori suhtes.
On ka teooria, et kas need püramiidid pole mitte paigutatud hoopis kera pinnal välja arvutatud
koordinaatide järgi. See oleks aga vastuolus sellega, et maapinna kumeruse peale tulid inimesed alles
tükk aega hiljem. Aga äkki vanad Egiptuse gurud juba teadsid seda tõesti?
Palju vettpidavam tundub väide, et vanad välispoliitika gurud disainisid püramiidid, kui sõjakavaluse.
Vana uskumuse kohaselt marssis mööda maailma ringi suur hiiglane. Kui ta nüüd peaks astuma
kogemata sinna (korralikult välja arvutatud ja ehitatud) püramiidide peale, siis valu paneb ta teisel jalal
hüppama ning ta tümitab naaberriigid maatasa. Jällegi tundub see vale, sest muistsed rahvad olid ikka
parajad flegmaatikud ja nad ei viitsinud sõdida. Sõda leiutati ju mujal.
Tänapäeval kasutatakse püramiide keha trimmi ajamiseks. Toitumine, trenn jms jama selleks otstarbeks
esitatakse tihti püramiidi kujul. Võib aimata, kuidas muistsed inimesed kasutasid neid suuri püramiide
kaalust alla võtmiseks. Ühel päeval ronid esimese astme peale ja sööd ühe banaani, teisel päeval ronid
järgmisele astmele ja jood kuupjala vett jne. Paarituarvulisel astmel banaan ja paarisarvulisel kuupjalg
vett. Iga aste = 1 päev. Kes tippu jõudis, oli rannahooajaks valmis.
Erinevad teooriad püramiidide ehitamisest
Esimene teooria on kaldteede ehitamine ümber püramiidi, mis toetus püramiidi enda seintele ja selle
kaudu veeti kive. (Kõige loogilisem)
Teine teooria on selline, et sinna, kus püramiid ehitati oli ennem umbes sama kujuga mägi.
Egiptlased lihtsalt katsid kividega selle küljed ära. Kõigepealt pandi ülemine blokk paika ja, siis
hakati neid ülevalt alla laduma, kuni jõuti alla välja.
Kolmas teooria et need võidi ehitada mingisuguse võlukepikesega, sest muistsed mehhiko
pärimused räägivad linnadest, suurtest linnadest, mis ühe ööga on kerkinud. Sama võimatu on
ehitada suurt linna ühe ööga, kui võimatu on püramiidi kive käsitsi üles vinnata.
Neljas teooria on võllide teooria. Egiptlased paigaldasid püramiidi kohale võlli või võllid ning siis
võllmehhanismiga kandsid osa kivi raskusest võllile ning osa üritasid ise üles sikutada.
Viiendal teoorial kasutati kangi süsteemil põhinevat hiigel kraanat.
Kuuendal teoorial hakati püramiidi ehitama järsku orgu või kanjonisse. Pandi esimene kiht paika,
kaevati see org madalamaks jne. kuni lõpuks oli auk täidetud, siis kaevati kogu värk püramiidi
ümbert ära. (See kõige ebatõenäolisem)
Kasutatud kirjandus
http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/mykerin
http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
www.google.ee
http://www.paraweb.org/viewthread.php?tid=98&