50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 28 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100...130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. 5 Neil on õied seemnete valmimiseks. Ja viljad seemnete levitamiseks. Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega. Loodus sai kirevad värvid, õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.com www.bio.edu.ee www.koolielu.ee www.delfi.ee Bioloogia õpik gümnaasiumile. 6
..360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides o Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. o Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja · Keskaegkond, 100..130 mlj aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. o Neil on õied seemnete valmimiseks o Ja viljad seemnete levitamiseks o Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega o Loodus sai kirevad värvid
suutis mõnda aega hingata õhuhapnikku – nüüdisaegsete kahepaiksete eellased Keskaegkonnas oli maal valitsevaks klassiks roomajad, kellel oli kuiv nahk ja sigimine seotud maaga nn. SAURUSTE AJASTU Keskaegkonna algul kujunesid primitiivsetest roomajatest esimesed imetajad ja tekkisid ka lindude eellased Kliima jahenedes asendusid eostaimed paljasseemne-taimedega, mis erinevalt eostaimedest ei vaja paljunemiseks vett Keskaegkonnas tekkisid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed, mis muutusid valitsevaks klassiks uusaegkonnas Uusaegkonnas imetajate arvukus ja liigirikkus suurenes, sest nad on püsisoojased, liiguvad osavamalt, järglased paremini kaitstud, kui roomajatel, poegi toidetakse piimaga. Uusaegkonna lõpul arenesid inimese eellased ja nüüdisaja inimene 2) Taimeriigi areng Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees
Iga okaspuuliigi puit on erisugune: kuusk sobib hästi muusikariistade, näiteks viiulite valmistamiseks; mäanemiskindlat ja tugevat lehisepuitu eelistatakse laevaehituses; meeliva lõhnaga kadakapuidust valmistatakse tarbeesemeis. Noori vitamiinirikkid kuusekasve kasutatakse rahvameitsiinis, toidu maitsestamisel ja parfümeeriatööstuses, okastest tehtu jahu ja pastat aga loomasöödaks 18. Katteseemnetaimede tunnused. Mille poolest on katteseemnetaimed arenenumad võrreldes teiste taimedega? Kõige arenenum , mitmekesisem ja laiemalt levinu taimerühm. Katteseemnetaimi eristab teistest kaks tähtsat tunnust: 1) neil on sugulise paljunemise organ õis, ja 2) õiest moodustub vili. Teistest taimedest täiuslikuma ehituse ja kohastumiste tõttu saavad õistaimed kasvada väga erinevates tingimustes : külmas Arktikas, veevaeses kõrbes, palavas troopikas,
Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Hõlmikpuutaimede hõimkonda kuuluvatest liikidest on tänapäevani säilinud ainult hõlmikpuu. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed). Varem valitsev olnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta)
Risttolmlemine. 2.1) tuultolmlemine e anemogaamia – suur tolmuterade produktsioon, tolmuterade hea hõljumisvõime (peened, kuiv-jahujad), tolmu paremaks vallapäästmiseks isasõisik ripub lõdvalt (sarapuu, tamm) või paneb tuul kogu taime kergesti võnkuma (kõrrelised), õiekate on taandarenenud, tolmukad ja emakad aga silmapaistvald suured, puuduvad nektaariumid, õied lõhnatud, pole silmatorkavat õiskatet. 2.2) putuktolmlemine e entomogaamia – valdavalt katteseemnetaimed, silmatorkav ja eredavärviline õiskate, eredalt värvunud kõrglehed (tupplehtede all), õied lõhnavad ja on olemas nektaariumid, õiekate ja tolmukad on putukatele toiduks, tolmuterad on kleepuva või konarliku välispinnaga, õied meenutavad väliskujult putukaid (kärbseõis) või toimivad lõksuna (kaunis kuldking). 2.3) vesitolmlemine e hüdrogaamia – esineb 18 perekonda kuuluvatel veetaimedel, õietolm võib kanduda
Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal.
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid