Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljasseemnetaimed (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui katteseemnetaimi?

Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed ehk  okaspuud
Nad on nõeljaid lehti ehk 
okkaid kandvad  igihaljad  
puud või põõsad
Juhtkude  hästi arenenud
Paljunevad seemnetega 
(seemnes on uue taime 
alge koos toiduvaruga) 
300-350 milj.
Käbid on okaspuude 
paljunemisorganid
 Isaskäbides tolmuterad
 Emaskäbides seemnealgmed
  Viljastumine  toimub 
tuultolmlemisel
 Nimetatakse 
paljasseemnetaimedeks, sest 
seemned valmivad emaskäbide 
soomuste vahel katmatult.
Puittaimed
Kõigil tugev 
puitunud   vars  (tüvi)
Enamikul  koores ja 
tüves  vaiku , mis 
kaitseb puud 
haigustekitajate eest.
Enamik okaspuid 
kasvab 
põhjapoolkeral
Ranniksekvoia – hiidsekvoia –  ebatsuuga  – punane  seeder  – euroopa 
lehis – harilik mänd  – vahemere  küpress  – torkav kuusk
Suured okaspuud
Suured okaspuud
Okaspuud kasvavad karmides 
tingimustes
 Igihaljad, sest  okaste  vahetamine 
oleks liigne energiakulu
  Aurumise  piiramiseks  lehtede 
asemel okkad ja kaetud vahakihiga
 Sügavale ulatuv juurestik, millega 
saab vee kätte sügavalt.
Nimeta Eestis kasvavad 
okaspuud
Kohalikud okaspuud
Harilik mänd
Harilik kuusk
Kadakas
Jugapuu
                      
Harilik mänd
Enamlevinud  okaspuu
Valgusnõudlik
Mullaviljakuse ja niiskuse 
    suhtes  leplik
Võra hõre, tüvi laasub hästi
Okkad kinnituvad kahekaupa
Okkad vahetuvad 2-3 aasta järel
Juurestik tugev
Harilik kuusk
Varjutaluv
Vajab viljakat pinnast
Võra tihe, püramiidjas
Okkad kinnituvad ühekaupa
Okkad vahetuvad 5-7 aasta järel
Juurestik nõrk, laiub mulla pindmistes 
kihtides
Harilik jugapuu
Kahekojaline taim
Kasvab põõsana
Punased  marikäbid
Okkad lamedad, ühekaupa
Mürgine taim 
Peamiselt Saare- ja Hiiumaal
Jäänuktaim
II kategooria kaitsealune liik
Harilik kadakas
Kahekojaline taim
Kasvab põõsana
Mustjassinised marikäbid
Okkad kolmekaupa kimpudes
Okaste eluiga 4 aastat
Juurestik maapinnalähedane
Lepib kehva pinnasega
Levinud põhiliselt Lääne Eestis ja saartel
Võõramaised okaspuud
Nulg
Torkav kuusk
Mägimänd
Seedermänd
Ebatsuuga
Elupuu
Siberi nulg
Lehis
Lehis – suvehaljas okaspuu
Okkad pehmed ja vähe kaitstud 
külma eest
Talveks varisevad okkad maha
Okaspuude tähtsus looduses
 Rikastavad õhku 
hapnikuga
 Mõjutavad mulla omadusi
 Reguleerivad veerežiimi
 Kasvavad karmimas 
kliimas, kui  lehtpuud
 Elupaik  paljudele  
loomadele
 Seemned loomadele 
toiduks
Okaspuude tähtsus inimese elus
 Okaspuude puit – ehitus-, 
paberi-,  tselluloosi- ja 
mööblitööstuse toormaterjal
 Kütteks
 Muusikariistad, laeva- ja 
lennukiehitus,  tarbeesemed ,
 Kuusekasvud söögiks
 Kuusekasvudest  pasta  sobib 
loomasöödaks
 Ilutaimed
 Kuidas on käbide   paigutus  seotud 
okaspuude tolmlemisviisiga? 
Kuidas võib  okaste eluiga mõjutada puude 
kasvu saastatud  õhuga  keskkonnas?
Miks on tänapäeval paljasseemnetaimi 
vähem kui katteseemnetaimi?
Missugune kohalik okaspuuliik on Eestis 
kõige ohustatum? Mis võib olla selle 
põhjuseks?

Document Outline

  • Paljasseemnetaimed
  • Paljasseemnetaimed ehk okaspuud
  • Käbid on okaspuude paljunemisorganid
  • Puittaimed
  • PowerPoint Presentation
  • Suured okaspuud
  • Slide 7
  • Okaspuud kasvavad karmides tingimustes
  • Nimeta Eestis kasvavad okaspuud
  • Kohalikud okaspuud
  • Harilik mänd
  • Harilik kuusk
  • Harilik jugapuu
  • Harilik kadakas
  • Võõramaised okaspuud
  • Lehis – suvehaljas okaspuu
  • Okaspuude tähtsus looduses
  • Okaspuude tähtsus inimese elus
  • Slide 19
  • Slide 20
Vasakule Paremale
Paljasseemnetaimed #1 Paljasseemnetaimed #2 Paljasseemnetaimed #3 Paljasseemnetaimed #4 Paljasseemnetaimed #5 Paljasseemnetaimed #6 Paljasseemnetaimed #7 Paljasseemnetaimed #8 Paljasseemnetaimed #9 Paljasseemnetaimed #10 Paljasseemnetaimed #11 Paljasseemnetaimed #12 Paljasseemnetaimed #13 Paljasseemnetaimed #14 Paljasseemnetaimed #15 Paljasseemnetaimed #16 Paljasseemnetaimed #17 Paljasseemnetaimed #18 Paljasseemnetaimed #19 Paljasseemnetaimed #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor r1chard Õppematerjali autor
Paljasseemnetaimed. Bioloogia. Põhjalik powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Paljasseemnetaimed
17
pptx

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa­ seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata

Bioloogia
Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD
22
doc

Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD

Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis............................

Bioloogia
Okaspuud
5
doc

Okaspuud

Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küp

Bioloogia
Okaspuude luhikonspekt 2012
50
pdf

Okaspuude luhikonspekt 2012

ronitaimed, mis ülespoole kasvamiseks väänduvad varrega ümber teiste taimede ja tugede või kinnituvad neile köitraagude, iminappade, kinnitusmuhkude, ronijuurte, leherootsude, haakuvate ogade ja asteldega vm kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m. Lisaks eelpoolnimetatuile võib puittaimedeks lugeda ka neile lähedasi poolpõõsaid e. puhmikpõõsaid, millel on vahepealne koht puit- ja rohttaimede vahel. Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi

Dendrofüsioloogia
OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
23
doc

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE

Ka ,,Iluaianduse käsiraamatus" toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist või toodud sisse edasimüügiks. Müüjad on kohustatud sellele küsimusele andma ausa vastuse. Mitte kõik edasimüügi eesmärgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad. Vaadata tuleks, kas liiki (sorti) on meie oludes varem katsetatud. Ettevaatlik tuleb olla peibutavate kommentaaride a la ,,UUS!" suhtes. Kui talvekindluse suhtes on asjad selged, tuleb jõuda selgusele, missugused võiksid olla täiskasvanud taime mõõtmed ja kuju. Neid omadusi peavad ,,peast" teadma projekteerijad, kes peavad projekteeritavat aeda ruumiliselt ette kujutama ning kes ei riski mitte oma aiaga, vaid

Dendroloogia
Paljasseemnetaimed ja õistaimed
11
doc

Paljasseemnetaimed ja õistaimed

SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine.....

Bioloogia
Dendroloogia konspekt-piltidega
57
pdf

Dendroloogia konspekt (piltidega)

Pikirõmeline korp Hariliku tamme sügavarõmeline korp Kestendav (mahapudenev) koor Puude vastupidavus talvel 1. Väga külmakindlad -55 °C 2. Külmakindlad -35 °C 3. Mõõdukalt külmakindlad -25 °C 4. Külmahellad e. külmakartlikud -15 °C Hiliskülm - kevadine öökülm Varakülm - sügisene külm Kahjustused: külmumine, külmalõhed Okaspuud Gymnospermae - paljasseemnetaimed (täpsemalt klassifitseerimata rühm) Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi: männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk, küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas, jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu. Sugukond Pinacea - männilised Üldist: ● Enamik on igihaljad (peale lehise ja ebalehise) ● Ühekojalised puud ● 10 perekonda, 250 liiki

Dendroloogia
Paljasseemnetaimed
11
doc

Paljasseemnetaimed

Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND........................................................................

Eesti keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun