50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
r1chard
Õppematerjali autor
Paljasseemnetaimed Karina Höövel Tartu Ülikool KELA 2013 Tunnused Puuduvad õied, viljad; Click to edit Master text styles Paljunevad seemnetega; Second level Seemned arenevad Third level käbides; Fourth level Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk........................................................................................................................................ 7 7. lehis............................
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küp
ronitaimed, mis ülespoole kasvamiseks väänduvad varrega ümber teiste taimede ja tugede või kinnituvad neile köitraagude, iminappade, kinnitusmuhkude, ronijuurte, leherootsude, haakuvate ogade ja asteldega vm kinnitusvahenditega. Liaanid kasvavad peamiselt troopilistes vihmametsades (rohkem kui 2000 liiki), vähem parasvöötmes. Liaani varre pikkus ületab sageli kuni tuhandeid kordi varre läbimõõtu. Liaanide hulka kuuluvad maailma pikimad taimed, millede varre pikkus võib ulatuda kuni 200 m. Lisaks eelpoolnimetatuile võib puittaimedeks lugeda ka neile lähedasi poolpõõsaid e. puhmikpõõsaid, millel on vahepealne koht puit- ja rohttaimede vahel. Poolpõõsaiks loetakse taimi, mille vars puitub täielikult vaid alumises osas, varre õlemine osa aga jääb rohtseks ja hävib igal aastal. Puuliikide jaotamine kõrguse järgi Puuliikide rühmitamiseks kõrguse järgi võib aluseks võtta kas: a) liigi
Ka ,,Iluaianduse käsiraamatus" toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi. Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus, mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist või toodud sisse edasimüügiks. Müüjad on kohustatud sellele küsimusele andma ausa vastuse. Mitte kõik edasimüügi eesmärgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad. Vaadata tuleks, kas liiki (sorti) on meie oludes varem katsetatud. Ettevaatlik tuleb olla peibutavate kommentaaride a la ,,UUS!" suhtes. Kui talvekindluse suhtes on asjad selged, tuleb jõuda selgusele, missugused võiksid olla täiskasvanud taime mõõtmed ja kuju. Neid omadusi peavad ,,peast" teadma projekteerijad, kes peavad projekteeritavat aeda ruumiliselt ette kujutama ning kes ei riski mitte oma aiaga, vaid
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine.....
Pikirõmeline korp Hariliku tamme sügavarõmeline korp Kestendav (mahapudenev) koor Puude vastupidavus talvel 1. Väga külmakindlad -55 °C 2. Külmakindlad -35 °C 3. Mõõdukalt külmakindlad -25 °C 4. Külmahellad e. külmakartlikud -15 °C Hiliskülm - kevadine öökülm Varakülm - sügisene külm Kahjustused: külmumine, külmalõhed Okaspuud Gymnospermae - paljasseemnetaimed (täpsemalt klassifitseerimata rühm) Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi: männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk, küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas, jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu. Sugukond Pinacea - männilised Üldist: ● Enamik on igihaljad (peale lehise ja ebalehise) ● Ühekojalised puud ● 10 perekonda, 250 liiki
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid