tugevaks saada enne kui ta metsa viiakse ja ta sealses konkurentsis ellu peab jääma. Niimoodi taimi kasvujärjele aidates saab metsakasvataja soovitud raieküpse metsa mitu aastat kiiremini. Metsauuesnduse hooldus seisneb taimede ümbert rohu ära niitmises või maha tallamises, et noorel puul oleks valgust ja õhku. 6-7 aastaselt on puud sellise kõrgusega, et neid saab nimetada metsaks. Selleks, et puu saaks raieküpseks, on vaja 50-120 aastat. Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. Raietöid on kõige parem teha talvel külmunud maaga, kuid masinate töömahtude ühtlustamiseks aasta lõikes on tähtis pakkuda tööd pikema perioodi jooksul. Metsaparandus
SAVANN Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ja inimmõju ulatusest. ASEND JA KLIIMA. Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb seal kaheks võrdse pikkusega aastaajaks- niiskeks ja kuivaks. Savannide kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused,
Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1...8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes
(Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus). Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma
Harilik mänd Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel
· hoiualad · kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid · püsielupaigad ·looduskaitsealasid 129; ·maastikukaitsealasid 149; ·rahvusparke 5; ·vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid117; ·parke ja puistuid 548; ·hoiualasid 343; ·püsielupaiku 900; ·kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 3; ·kaitstavaid looduse üksikobjekte 1195. KOMPROMISS Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult
laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed. Laanemetsad levivad peamiselt gleistunud või näivleetunud muldadel.
Looduskaitse. 1. Bioloogiline mitmekesisus. 2. Kaitsealused liigid. 3. Kaitsekategooriad 4. Kaitstavad maastikud Eestis, Ida-Virumaal. Looduskaitse 1)bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus ehk elurikkus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Sõna "biodiversiteet" võeti kasutusele 1980ndatel USAs. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigiliste mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi 2) Peale taasiseseisvumist võeti 1. juunil 1994. a-l vastu ,,Kaitstavate looduso...
või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Hariliku männi levik maailmas. Harilik mänd Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m.
sajab Hiiumaa keskosas, keskmiselt üle 600 mm aastas, samal ajal kui rannikualadel registreeritakse keskmiselt 500-550 mm sademeid. Muld- ja taimkate Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest (LI-III) kuni leede-turvastunud muldadeni (LGI; vt tabel 1.4), millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaoltsoostuvate metsade ja rohumaade mullad. Omaette on eristatud leede-gleimullad (LG) mida on 12,6%-l vaadeldavast alast. Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele
60-90-aastastel puudel. Seemned on 5-7mm, tiib 20-25mm pikk. 1000 seemne mass on 16-24g. Täisteralisus on puistutes ja gruppides hea (u 80-90%). Eestis looduslikult uuendust pole andnud. Puidus on maltspuit kollakas ja lülipuit punakaspruun. Suure vaigusisalduse tõttu on puidu tihedus 670kg/m3 , puidu põlevus hea ja teda ka vaigutatakse. Puit kuivab hästi, on hea töödeldavusega ja ta kahanemine on kuivamisel väike. Mädanemiskindliselt on ta lähedane lehisele. Kuna musta männi puistuid on Euroopas vähe, siis pole tema puidu majanduslik tähtsus suur. 4 Musta männi puhul on peamine keskkonnakaitseline tähtsus mägedes ja haljastuslik tähtsus asulates, sest ta on tolerantne linnatingimuste suhtes. Parkides kasvatatakse seda puud üksikpuudena ja väiksemate või suurtemate gruppidena. Geograafiliselt on musta männi looduslik levimisulatus suur iseäranis lääne-ida
et seeme jõuaks pinnasesse ja hakkaks idanema samal külviaastal. Metsa uuendatakse kas külvates, istutades või jälgides ja vajadusel abistades looduslikku uuendust. Suurim mõju puistu kujundamiseks tehtavatest töödest on metsauuenduse hooldustöödel. Neid tehakse, tallates uute metsataimede ümbert rohurinnet või lõigates võsasaega segavaid puittaimi. Valgustusraie Jõudsa kasvuhoo sisse saanud noori puistuid nimetatakse noorendikeks. Noorendiku eas tagatakse metsa uuendamisel määratud peapuuliigile paremad kasvutingimused ja selleks tehakse valgustusraiet. Harvendusraie Keskealistes puistutes tehakse harvendusraiet. Harvendusraiete eesmärgiks on raieküpseks kasvatavate puude kasvutingimuste parandamine. 2. PÕLLUMAJANDUS · MAAHARIMINE Maaharimise põhieesmärk on valmistada ette hea taimelava, et tagada hiljem hea taimekasv.
hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud.
kogupindalaga 1 259 180 ha. Kuna loodusalad ja linnualad kattuvad osaliselt või täielikult, on Natura 2000 alade pindala Eestis kokku 1 458 575 ha, millest ligi pool jääb mere alla. Maismaast on Natura 2000 aladega kaetud ligi 17%. Eestis on kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti, nendest: · looduskaitsealasid 131; · maastikukaitsealasid 148; · rahvusparke 5; · vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 118; · parke ja puistuid 546; · hoiualasid 343; · püsielupaiku 1038; · kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 11; · kaitstavaid looduse üksikobjekte 1203. Väga haruldased liigid, Eestis näiteks lendorav, nahkhiired vajavad ranget kaitset. Seega taotles Eesti erandit, et mujal ELis range kaitse all olevale hundile, karule, koprale ja ilvesele siin Natura 2000 loodusalasid määrama ei peaks. Samuti jätkub meil hundi, kopra ja ilvese küttimine.
dekoratiivkivina, lubjapõletamiseks, killustiku tootmiseks ja mõningal määral klaasitööstuses. · Põltsamaa valla mullastik kuulub Eesti Vabariigi viljakaimate hulka, muldade keskmine hindepunkt on 52 (võrdluseks Eesti keskmine on 44), kõige viljakamad on Adavere aleviku, Kalme ja Mällikvere küla ümbruse põllud (kuni 57 punkti). Põldude keskel esinevad laikudena puisniidud ja segametsad. Iseloomulik taimekooslus on salu-okasmetsad. Kaseenamusega puistuid on ~40% ja kuuseenamusega ~30%. Taimeliikide üldarv ei ole Põltsamaa kandis kuigi suur. Haruldastest taimeliikidest leidub soomurakat. · Haruldasi linnuliike esindab valge toonekurg. · Suurem soomassiiv on Umbusi raba ca 70 km2. · Võid VAADATA ka! · http://www.kesk.ee/files/menu//20070808091540404p_turismi_arenguk Põltsamaa jõgi - Pedja jõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 135km, jõgikond 1310km2, vooluhulk 12,3 m3/ sek. Algab Pandivere kõrgustikult.
likvideerimine. Enne sanitaar-lageraiet tehakse metsakaitseline ekspertiis, mille alusel raie käib. Üldiselt võetakse sanitaarraie ette vastavalt vajadusele ning peamiselt vanemates puistutes, raiudes ära näiteks kahjurite massilist paljunemist soodustavad puud. Laasimine Laasimisega saab tulundusmetsades parandada puidu kvaliteediomadusi. Okste eemaldamisega tüvelt suurendatakse oksavaba puidu osakaalu. Metsaomanikel oleks otstarbekas laasida kvaliteetseid puistuid, millel on potentsiaal kasvatada hinnalist puitu. Puudel peaks olema n-ö looduslikud eeldused ja sobiv vanus, mis tagaksid tööde optimaalse maksumuse ning puistu kvaliteedi tõusu. Üldiselt laasitakse kõiki puuliike, peamiselt aga mändi, kõne alla võib tulla ka kuuse, kase ja sanglepa laasimine. Laasitav puistu peaks olema terve, laasitavate puude keskmine diameeter mitte üle 15 cm. Laasimist on mõtet teha koos oskusliku ja õigeaegse harvendusraiega Ia, I või äärmisel juhul
...................................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS:....................................................................................................... SISSEJUHATUS Savannid, näiteks Aafrikas asuvad troopiliste vihmametsade ja kuivae kõrbete vahel. Nad on rohuga kaetud ääretud tasandikud, millest osa on peaaegu puudeta, osas kasvab üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Puude arvukus sõltub põlengute sagedusest ning inimmõju ulatusest. Savannis eristatakse kahte aastaaega: vihmaperiood ja põuaperiood. Aasta keskmine temperatuur on 23-25 soojakraadi. Keskmine sademete hulk aastas on 500-1500mm. Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20
°C Kaljumäestiku 14...20 7...3 60...120 560...1020 40...580 põhjaosa Kaljumäestiku 14...21 9...6 65...130 360...610 50...460 keskosa Kaljumäestiku 7...11 0...2 50...110 410...760 180...300 lõunaosa Rohelise ebatsuuga metsad Roheline ebatsuuga moodustab peaaegu puhtaid puistuid oma levila põhja- ja keskosas, Sierra Nevada piirkonnas esineb teda okaspuu segametsade koosseisus. Domineerimine nii suurel maa-alal on toimunud perioodiliste ulatuslike metsapõlengute kaasabil, mis esinevad levila põhjaosas harvemini, kuid laialdasemalt. Nendel aladel esinevad sellised põlengud mõnesaja kuni tuhande aastase vaheaja järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad
Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik. Rindelisus · Esimene rinne suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne · Teine rinne 25...75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit ·järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud ·alusmetsa rinne -Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas. Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks. 13. Puistu järelkasv ja alusmets. Järelkasv rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, < 25% I rinde kõrgusest, maksimaalselt 4 m Alusmets madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada 14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud
tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks . Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 510 aasta järel, hiljem 10 15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse välja võimalikult palju puitu, peab mets vahepeal taastuma, mis tähendab, et uue harvendusraie saab teha pikema aja pärast. Jälgida tuleb puistu rinnapindala
Kaitseala pindala on 362,5 ha. Kaitseala moodustati 2007.aasta. Maastikukaitseala - Kaitseb haruldasi või Eestile iseloomulikke loodus- või pärandkultuurmaastikke ning nendega seotud liike. - Maastikukaitsealade hulka kuuluvad ka looduspargid, kaitsealused pargid, arboreetumid ja puistud. - Kaitsealustel parkide, arboreetumite ja puistute kaitsekord on sätestatud omaette kaitse-eeskirjas. - Maastikukaitsealasid, sh loodusparke on Eestis ligi 153 ning kaitsealuseid parke ja puistuid (ühtlase struktuuriga metsaosa) 514. Näiteks Kõrvemaa maastikukaitseala kogupindalaga 20 390 ha. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus (nt Kakerdaja), samuti mitmeid pinnavorme (nt Mägede ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ja mitmeid väikevoori). Looduskaitseala - Tegeleb looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide
sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiestikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Hall lepp on uuendamisel lubatud ja võetakse metsa uuenenuks lugemisel arvesse vaid hukkunud või raiutud hall-lepikutes. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakaitse ekspertiisi põhjal võib lubada uuendada juuremädaniku tõttu raiutud puistut ka raiutud puistu enamuspuuliigiga, kui kasvukohatingimused seda nõuavad. Kui metsa uuendamise võtete rakendamine on kohustuslik, kuid metsaomanik ei ole neid kahe aasta jooksul pärast metsaosa hukkumist või raiet rakendanud ning metsa
Samas on vihmametsade rajoonides, nagu juba üleval on mainitud, aasta läbi väga palju sademeid. Nende kahe piirkonna vahele jäävad alad on niiskete suvede ja kuivade talvedega. Sõltuvalt tuule suunadest on mitmes kohas kaks kuiva ja kaks niisket aastaaega. Taimkatte: 1/3 kogu mandri territooriumist moodustavad savannid, need on rohtlad, millest osa on peaaegu ilma puudeta, osas kasvavad üksikud puud ning mõnel puul pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid puistuid. Taimkattes valitsevad 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juuurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunudniiskuse ja võimaldab üle elada põua pearioodi. Levinud on akaatsiad, palmid, pudelpuud. Savanni loomastik on liigirikkas , arvukalt on rohusööjaid ja imetajaid (sebrad, hüaanid, elevandid, lõvid, ninasarvikud). Savannimaastike lahutamatuks osaks on ka arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad.
salkades. Peale naasmist hakkavad isaslinnud kohe pesa kohendama, et võita peagi saabuva emaslinnu poolehoid.(2) Must-toonekurg on Eestis pesapaiga suhtes väga valiv. Keskmine metsasus 3 km raadiuses pesast on 74±16%, mis on tugevasti kõrgem Eesti keskmisest. 1990-ndate aastate teisel poolel asustamata jäänud pesapaigad paiknevad oluliselt väiksema metsasusega aladel kui püsivalt asustatud pesapaigad. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas.(5) Kui vähegi võimalik, siis asub meie toonela saadik elama looduslikus seisus põlismetsa, kus kasvab suurte tugevate okstega puid pesa tarvis ning kuuski, mis varjaksid pesa nii päikese, tuule kui ka võõra pilgu eest. Erinevalt paljudest kullilistest ja teistest liikidest ehitab must-toonekurg pesa puistu servast kaugele. Seega võib talle saada suureks probleemiks metsade killustatus (6) Pesapuuks on Eestis kõige
aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad eesmärgid: tagada kindel ja tasakaalustatud metsakasutus, ühesugused põhiõigused ja -kohustused kõigile metsaomanikele ja -haldajatele. Kuid nende eesmärkide saavutamise teed on üsna erinevad. Leedu metsaseaduse järgi saab metsaks pidada 5 korda väiksema pindalaga puistuid kui Eesti metsaseaduse järgi. Leedu Vabariigi metsaseaduses on kirjas, et mets on vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, kitsad (kuni 10 meetri laiused)
hooldamine eriti vajalik just esimestel kultiveerimisjärgsetel aastatel. Hooldamine seisneb eelkõige heina niitmises. Seemnete varumine. Seemlad. Ajutine seemnepuistu raiutakse lähema 5-10 aasta jooksul. Neis on enne vaja kõrvaldada miinuspuud, samuti okaspuid varjavad lehtpuud. Seemnete varumine toimub koos raietöödega. Valikseemnepuistuks nimetatakse fenotüübilt sobivaid, spetsiaalselt valitud ja eraldatud eelküpseid ja küpseid heakasvulisi, terveid puistuid, milliseid on võimalik ette valmistada ja kasutada käbide-seemnete varumiseks. Valikseemnepuistuteks sobivad: regulaarselt hooldatud tuulekindlad puistud; tootlikkuselt kõrgema boniteediga, minim III bon; viljakas kasvukohatüüp; keskealine või valmiv puistu. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud mille seeme varutakse peaksid olema: kiirekasvulised; sirgetüvelised; kitsa võraga; hästi laasunud; haiguskindlad jne.
Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest kuni leede-turvastunud muldadeni, millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel. Need on suuremalt jaolt soostuvate metsade ja ka rohumaade mullad. Väga huvitavad on Hiiumaa loopealsed (alvarid), kus õhuke mullakiht katab paekivitasandikke. Looduskaitsealad moodustavad 2002. a seisuga maastikurajoonist 13%. Kolm suuremat on Käina lahe Kassari lahe, Pihla-Kaibaldi ja Tahkuna looduskaitseala
Pinnatuleks loetakse ka nende metsakultuuride ja noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ja maapinnal oleva risuga läbipõimunud. Põlemisel tekib pinnatulele iseloomulik maapinnast puude latvadeni ulatuv tulerinne. Kui noorendikud on veel alla 3-4 m kõrged, ei ole selle põlemisel selget piiri pinna- ja ladvatule vahel. Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad võivad muutuda vastuvõtlikumas haigustele ja kahjuritele. Rohttaimedel ja puhmastel hävivad paapealsed osad. Juurte saatus sõltub pinnasest, paksema kõdu või turba korral põlevad ära ka need. Pinnatules süttivad ka üksikud või grupiti laasumata okaspuud, mis põlevad ära ladvani.
Emaslinnul ja lehtpuuvõsasid, puis- ja enamikul isaslindudel on ülapool põõsasniite, jõeorgude tuhm-oliivpruun põõsastikke, pangaaluseid puistuid, kadastikke, suuremaid *Karmiinleevike parke ja aedasid. Värvulised Tema laul on kõlav, vali, kauakestev Ülapool on linnul pruun, alapool Elupaikadeks on tal
Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.. Kuna puistute selektsiooniline hindamine toimub fenotüübi alusel, peame seda puistu valiku juures arvestama. Seepärast valitakse plusspuid ja -puistuid ainult kõrgeboniteedilistest puistutest. Mitte kunagi ei tohi varuda seemet rabadelt (ehkki sealt on seda väga kerge kätte saada) vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omadustega puudelt. Katmikala seemla eelised: 1. Täielikult välistatakse puude tolmlemine "võõra" tolmuga. Isoleerib kasvuhoone ja kuna katmikalal on keskmine temperatuuride summa isegi ilma kütmata kõrgem, toimub õitsemine tükk aega varem kui looduses. 2
Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige põllumajandusele liigseks osutunud maade metsastamine (või metsastumine), osaliselt ka raiesmike jätmine looduse hooleks. Niisiis on muutunud ka haavaenamusega puistute osatähtsus. Kui 1988. aasta metsafondi arvestuse [14] ja varasemate andmete alusel võis järeldada, et haavaenamusega puistute osatähtsus (pindala järgi) meie metsades mõnevõrra kahaneb, siis viimaste andmete järgi on asi hoopis vastupidi. Riigimetsades on haavaenamusega puistuid üldiselt rohkem Eesti mandriosa kirde-edelasuunalisest poolitusjoonest lõuna pool (#2). Erandina on haavikuid siiski vähe Kagu- Eestis ning suhteliselt palju Lääne-Eestis (Kullamaa ja Varbla metskonnas) ning Saaremaa lõunaosas. Riigimetsade pindalast katavad haavikud vaid 2,1%, erametsades pisut rohkem – 2,7%. Seejuures on kõige rohkem eravalduses haavikuid Saaremaal (6,9% erametsade pindalast) ja
Eelkõige on okaspuude vähenemine toimunud kuusikute arvel, mida on põhjustanud küpsete kuusikute aktiivne raie ja raiestike uuenemine lehtpuudega. Suure osa Eesti metsadest moodustavad segapuistud 30,7%-l metsadest moodustavad puistu 2 puuliiki, 33%-l 3 liiki ja 14%-l 4 liiki. Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt. Män nikuid iseloomustab vanemate, sh küpsete puistute rohkus. Kuusikute küllaltki intensiivsest raiest hoolimata on küpseid puistuid optimaalsest enam, sh ka juba lagunevaid kuusepuistuid on suhteliselt palju. Lähima 20 aastaga saavutab raieküpsuse kõige arvukam kaasikute põlvkond. Haavikutele on iseloomulik küpsete ja üleseisnud (vanus ületab küpsusvanust 20 aastat või enam) puistute rohkus, samas esineb väga vähe lati- ja keskealisi metsi. Palju on ka küpseid ja üleseisnud hall-lepikuid. Vältimaks puistute ulatuslikku lagunemist tuleks lähima 10 aasta jooksul raiuda vähemalt kolmandik hall-
Nokk on lühike ja paks. Jalad on pruunikat värvi. (Vaata pilt 16,17,18) Metsvinti leidub nii linnaparkides kui ka metsaäärsetes kohtades. Enamasti lendab puude või põõsaste vahel samal ajal lauldes. Näeb rohkem päevasel ajal selge ilmaga. Saabub märtsis või aprilli algul. Sügisränne algab augusti lõpus ja kestab oktoobri lõpuni. Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, pungi, marju. Asustab kõige erinevamaid puistuid, pesitsedes nii rabamännikutes ja jõgede luhtasid ümbritsevates pajustikes kui ka suuremates metsamassiivides ja kalmistutel. (Linnumääraja, 2015) Pilt 16. Metsvindi isaslind (Fringilla coelebs), Pilt 17. Metsvindi emaslind (Autor: Uku Paal) (Fringilla coelebs), (Autor: Uku Paal) Pilt 18. Metsvindi isaslind (Fringilla coelebs), (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.5. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: pääsulased (Hirundinidae) 2.4.5.1
gemini tegemata jätmisega, mida tihti nimetatakse loodussõbralikuks majandamiseks ning mis viib liig- tihedate pargipuistute soosimiseni. Liiga tihedalt koos kasvades lühenevad puuvõrad ning tüved ei saavuta liigile iseloomulikku läbimõõtu. Tagajärjeks on oks- te kuivamine ning tervete puude murdumine. Puude murdudes saavad vigastusi ka naaberpuud; lisaks ei täida sellised hooldamata puud oma ülesannet par- gielemendina. Paraku on paljudes parkides rohkesti pikka aega hooldamata puistuid. Need on sellises eas ja seisundis, kus ka valgustingimuste parandamiseks tehtavad harvendusraied ei anna enam tulemusi. Seda enam tuleks väärtustada enam-vähem terveid põliseid pargipuid. Nii nagu mitte midagi tegemine on parki kahjus- tavaks majandamisvõtteks, on seda ka valed töövõt- ted: oksa lõikamine valel ajal või valest kohast, liiga suurte lõikehaavade tekitamine, puu maapealse osa ja juurestiku vahelise tasakaalu rikkumine, puude bio-
Üldmetsakasvatus I osa mõisted 1) Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2) Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna
kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad: dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakaitse, puhkemetsandus jne. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegevussuundadeks on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne. Siia valdkonda kuuluvad sellised õppeained nagu metsakorraldus, kaugseire, geoinfosüsteemid, puidukaubandus, metsamajanduse ökonoomika jne.
Lumi võib põhjustada ka puude kahjustusi lumemurdu ja lumevaalimist. Lumemurru korral murduvad puud lume raskuse all tüvest või ladvaosast. Lumevaalimise korral puud koolduvad lume raskuse all. Lehtpuid ohustab märg lumi varasügisel või kevadel, kui puud on alles/juba lehes, samuti talvine sulalumi. Murd ohustab enam noori puid. Noored (20-40 a) kuused murduvad ladvast, noored männid tüvest. Vaalimise all kannatab rohkem kask. Lumekahjustuste vältimiseks ei tohi tihedaid puistuid ühe raievõttega liiga hõredaks raiuda. Korraga raiuda vähe ja raiet korrata sagedamini. Puistu peab kasvama algusest peale õiges liituses. 3) Jäide kahjustab puid harva. Tekib niiske õhu ja temperatuuri järsu languse korral. Jäite raskuse all võivad oksad ja ladvad murduda. 4) Rahe võib lõhkuda taimlas ja kultuurides taimi. 5) Vihm tihendab pinnast, vigastab tõusmeid, põhjustab erosiooni. Metsas, kus on taimkate, erosiooniohtu ei ole
Muld on viljakas, turbalasundi paksus on alla 1,0 m. Enamik lodudest on kaetud metsaga, põhilised puuliigid on sookask ja sanglepp - mõlemad taluvad üleujutusi. Lodumetsad on põhjaveelise toitumisega, kuid vesi on hästi liikuv ja enamasti mineraalaineterikas, südasuvel võib aga põhjavesi langeda küllalt sügavale. Seetõttu on kuivendamata lodumetsades sookase ja sanglepa toitereziim küllalt hea ja nad moodustavad seal keskmise tootlikkusega puistuid. Sanglepikute boniteet kõigub tavaliselt II...III klassi piirides, sookaasikutel III...IV klassi piirides. Lodumetsades leidub ka arukaske, harilikku kaske ja saart, mis pärast kuivendamist võivad kohati kujuneda enamuspuuliigiks ja moodustada puistuid. Alustaimestik on liigirikas. Raiestike eluskate on väga lopsakas. Suureneb sookastiku, metskõrkja, tarnade, luht- kastevarre jt liikide osatähtsus. Metsauuenemine toimub peamiselt vegetatiivsel teel sanglepa ja
kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,
1. Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti
piires. Tõmmulendlane kuulub Eestis looduskaitse alla alates aastast 1958 . Tõmmulendlane kuulub liigikaitse kategooriasse nr II . 11. Habelendlane Habelendlane sarnaneb oma välimuselt ja eluviisilt väga Brandti lendlasele ning kaua aega peeti neid üheks ja samaks liigiks. Habelendlane on ulatusliku levilaga, mis ulatub Skandinaaviast Kaug-Idani, kuid Eestist on teda vähe leitud ja ta on võrdlemisi haruldane. Habelendlased asustavad meil mitmesuguseid puistuid, aedu, parke, metsaservi ja lagendikke. Öösel toitu jahtides võivad nad lennata ka veekogude kohal, 1-8 m kõrgusel. Habelendlased toituvad väiksematest ööputukatest ja nende lend võib suvel kesta kogu öö. Päevaks kogunevad habelendlased varjepaikadesse, milleks on enamasti puuõõnsused ja inimeste elamud, kus nad peituvad seinte vahele või katuse alla. Nad elutsevad kolooniatena, kuhu võib kuuluda mitmekümneid isendeid. Talvel on lendlased talveunes
- teadus- ja haridusharu, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas paljusid kitsamaid valdkondi Metsanduses võib tinglikult eristada peam kolme valdkonda: metsakasvatus, metsakorraldus, metsatööstus 1. metsakasvatus • esindab biol suunda metsanduses. Metsakasvatust võime käsitleda, kui tegevust metsas toimuvate protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. 2. metsakorraldus • esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Tegeleb metsade korraldamisega e inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi arvestamise ning metsadele majanduskava korraldamisega 3. metsatööstus • esindab tehnilist ja tehnoloogilist suunda. Tegeleb probleemidega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. SMI- statistiline metsade inventeerimine- metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke
hõlpsasti ja efektiivselt kätte saada. Eeldatavate vääriselupaikade esmavaliku tegemisel lähtuti puistu vanusest ja koosseisust. Kõige tähtsam kriteerium oli vanus, mis aitas kindlaks määrata vanad metsad. Eri puuliikide osas määrati erinev vanusepiir. 2000. aastast alates kasutati eeldatavate vääriselupaikade väljavalikul ka valevärvilisi aerofotosid. Aerofotode põhjal oli eriti hea eristada ebaühtlase struktuuri ja eri suktsessiooniastmega kõrge looduskaitselise väärtusega puistuid looduslike veekogude ääres ja kallastel ning puisrohumaadel. Lisaks nimetatud teabeallikatele küsitleti enne välitööde tegemist kohalikke metsatöötajaid ja looduskaitsjaid, kes võisid teada tõenäoliste vääriselupaikade asukohti ja seisukorda. Kõikeelvalitud vääriselupaigad kanti enamikel juhtudel Eesti põhikaardi lehtede või ortofotoplaanide valguskoopiatele mõõtkavas 1:10 000, sama alust kasutati hiljem inventeerimisel
7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine (1) Kaitsemetsa majandatakse käesolevas seaduses ning looduskaitseseaduses ja kaitseeeskirjas sätestatu kohaselt.
defineerida kui tegevust metsas toimuvate Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas koosneda 1-3 rindest, mis erinevad üksteisest bioloogiliste protsesside mõjutamisest, muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja võrastikutasapindade poolest. Kõige ülemist, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke sotsiaalse keskkonnaga, need mõjutavad metsa kõrgetest puudest moodustunud rinnet nim. I puistuid. kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab rindeks e. Metsakorraldus . Tegeleb metsade, mets alati ka ümbritsevat keskkonda. ülarindeks, alumisi II või III rindeks e. inventeerimise ja mõõtmisega, metsaressursi Metsa defineeritakse kui maastiku osa ja alarindeks. Olenevalt mulla viljakusest ja puude
(Jahiseadus 2009) Metsaomanikele on suurimaks probleemiks ulukikahjustused. Ettepanek nende vähendamiseks on sõraliste küttimise suurendamine. Hirvlased söövad suuremal või vähemal määral pea kõiki meie metsade puid-põõsaid. Kui nad kärbivad paju või kadakat, ei tekita see metsakasvatajas pahameelt. Hirvlaste teguviisi nimetatakse kahjustuseks siis, kui nad puutuvad majanduslikult huvipakkuvaid puuliike ja puistuid. (Randveer 2004) Eestis saavad ulukite läbi kannatada eelkõige männinoorendikud. Alljärgnev tabel 4 annab ülevaate ulukite tekitatud mehaaniliste kahjustuste suuruse kohta Eestis aastatel 2004 kuni 2008. Tabel 4. Ulukite tekitatud mehaanilised kahjustused Eestis aastatel 2004 2008 (hektarit). Kogu Eesti Ulukite tekitatud mehaanilised kahjustused
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Saar Tamm Jalaksa 4.4 Kodumaised lehtpuud Vaher (Acer platanoides). Korraliku metsapuuna saab seda liiki Eesti metsades näha. küllalt harva, vahtra puhtpuistud ehk vahtrikud on meil veelgi haruldasemad. Metsakorralduse andmeil leidub Eestis vahtra enamusega puistuid kokku napilt üle 20 hektari. Vaher on maltspuiduline puu, puit on kollakas või punakasvalge. Säsikiiri on ristlõikes rohkesti, need on tumedad ning ots- ja radiaallõikes hästi nähtavad.
kasvatamisega, kaitsmisega ning puidu varumise ja töötlemisega. Metsandus on teadusharu, mis uurib kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsanduse sees võib eristada kolme valdkonda e. suunda: 1. Metsakasvatus – bioloogiline suund metsanduses, mida võib defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, mille eesmärk on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. (dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemajandus jne). Tegeleb probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2. Metsakorraldus – ökonoomiline suund metsanduses, mille tegevussuund on metsade inventeerimine ja mõõtmine, metsaressursi arvestamine, metsanduslike tegevuste planeerimine, metsadele majanduskavade koostamine jne.
oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suuremat valdkonda: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus – esindab ökoloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida, kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakasvatuse valdkonda kuuluvad sellised distsipliinid nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, metsaselektsioon, puhkemetsandus jne. Tegeletakse probleemidega, mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamisega, olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus – esindab ökonoomilist suunda metsanduses. Selle valdkonna
2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. Metsakorraldus esindab ökonoomilist suunda. Tegeleb metsade arvestamise, inventeerimise ja mõõtmisega ning metsadele majanduskavade koostamisega. Siia valdkonda kuuluvad sellised ained nagu metsatakseerimine, kaugseire,
annaabi.ee 
