Laeva süsteemid (0)

Laevasüsteemid.
Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide , abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine:
1) Trümmisüsteemid ( kuivendus - ballasti-, kreeni -, diferendi- ja veeärastussüsteemid);
2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht -, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega);
3) Elutarbesüsteemid ( veevarustus -, reo- ja heitvee -, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid).
Trümmisüsteemid
Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. Olenevalt vee hulgast ja laevaruumi eripärast liigitatakse neid kuivendus-, veeärastus-, ülevoolu- ja ballastisüsteemideks.
Kuivendussüsteemide otstarve on laeva normaalsel ekspluatatsioonil pumpade tihendite, toruliidete, armatuuri aga ka laevakere ebatiheduste, niiskuse kondenseerumise, ruumide pesemise jms. tagajärjel koguneva pilsivee parda taha eemaldamine.
Veeärastussüsteemide otstarbeks on laevakere vigastuste, torustike avariide, tulekahju kustutamise või mõne muu eriolukorra tõttu laeva sattunud suurte veekoguste eemaldamine.
Äravoolusüsteemid on ette nähtud laevaruumide kuivendamiseks, kus puuduvad kuivendussüsteemid. Pumbad puuduvad, süsteemid on kas alaliselt avatud või rakendatakse töösse armatuuri kaug- või automaatjuhtimise teel.
Ballastisüsteemid on ette nähtud merevee võtmiseks ballastitsisternidesse, ümber- ja väljapumpamiseks laeva süvise ning püstuvuse muutmise eesmärgil, kreeni ja diferendi kõrvaldamiseks või vajadusel kuntslikuks tekitamiseks.
Ballastvett võetakse ahter- ja vöörpiiki ning parda ja kahekordse põhja vahelistesse ballastveetsisternidesse. Ballastisüsteemi teenindavad ballastipumbad. Ballastitsisternid on ühendatud atmosfääriga õhutorustike kaudu.
Tuletõrjesüsteemid
Vesikustutussüsteem koosneb ühest tuletõrjepumbast, ühest avariipumbast ja magistraalist. Magistraaltorustik on varustatud harutorudega, mille otstes on kraanid. Kraanide otsa kinnitatakse joatorudega tuletõrjevoolikud.
Veepihustussüsteemi kasutatakse nii tulekahju kustutamisel kui ka ruumide, konstruktsioonide ja inimeste kaitsmisel tuleohtlike temperatuuride mõju eest. Sisselülitamine toimub tuletõrjepumba sisselülitamisega ja vastavate kraanide avamisega
Süsihappegaas -(CO2-) kustutussüsteemid on ette nähtud tulekahju mahtkustutamiseks suletud laevaruumides gaasilise CO2-ga. Gaasiline CO2 on õhust raskem, mittetoksiline (kuid lämmatav), lasti- ning laevaruumide konstruktsiooni ning sisustust mittekahjustav aine. Süsteemid koosnevad mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks ja jaotustorustikest selle juhtimiseks kustutavatesse ruumidesse koos vastava juht-, kaitse- ja kontroll-mõõtearmatuuri ning hoiatus- ja signalisatsiooniseadmetega. Vedel CO2 juhitakse kustutavasse ruumi ülalt düüside kaudu. Düüsidest väljuv CO2 aurustub , jahutades intensiivselt ruumi. Kogunedes ruumi allossa, täidab ta seda alt ülespoole.
CO2 tulekustutussüsteemiga on kaitstud masinaruum, avariigeneraatori ruum, kompressori ruum ja kütte puhastusruum. CO2 kustutussüsteemi sisselülitamise eest on vastutav vanemmehaanik. Enne selle aktiveerimist tuleb veenduda, et ruumis, kus kavatsetakse süsteem käivitada, ei ole inimesi. Enne CO2 rakendumist lülitub sisse CO2 häire. Laevas on üks suur mahuti CO2 gaasiga . Mahuti ja sellega seonduvad seadmed paiknevad laeva kümnendal tekil CO jaamas ja käivituskoht asub samas ruumis, sillas vastavas käivitamiskapis ning masina kontrollruumis.
Kaasaskantavad tulekustuteid on laevas kolme tüüpi: pulberkustutid, vahtkustutid ja CO2 tulekustutid . CO2 tulekustutid on praktiliselt kõigi ainete väikeste põlemiskollete ning kuni 380 V pinge elektriseadmete kustutamiseks. Pulberkustutid on leelismuld - ja leelismetallide, naftasaaduste, lahustite, tahkete ainete ning kuni 380 V pingega elektriseadmete kustutamiseks.
Elutarbesüsteemid
Elutarbesüsteemide otstarve on meeskonnale ja reisijatele nõutavate töö- ja elutingimuste loomine. Elutarbesüsteemide hulka kuuluvad veevarustus-, äravoolu-, reo- ja heitvee- ja piigatisüsteemid, aga samuti kütte-, ventilatsiooni- ning õhu konditsioneerimise süsteemid koos nende juurde kuuluvate seadmete, mahutite ja muude süsteemielementidega.
Veevarustussüsteemide hulka kuuluvad joogivee -, pesuvee- ja merevee süsteemid. Joogiveega varustatakse kambüüs, nõudepesuruum, baar , kõik kraanikausid. Pesuvett kasutatakse duššides, saunas ja pesumasinates . Merevett kasutatakse loputusveena tualettides, jahutusveena jahutites jne.
Joogivett varutakse kaldalt . Merevesi võetakse vahetult kingstoni magistraalist.
Ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Ventilatsiooni süsteemid peavad kindlustama normaalse koostisega õhu laeva ruumides õhuvahetuse teel, mille käigus välisõhk suunatakse ventileeritavatesse ruumidesse ja koos kasutatud õhuga eemaldatakse neist kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus .
Kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, mille koostisosadeks on tsentrifugaalventilaatorid, õhutorustikud, siibrid, õhujagamis- ja –suunamisseadmed, õhuvõtu- ja –väljajuhtimisseadmed, filtrid, summutid ja automaatjuhtimisseadmed.
Ventilatsiooniruumis on kasutusel keskventilatsioonisüsteem, kus kasutatakse võimsaid ventilaatoreid.
Elu- ja teenistusruumides tagatakse õhuvahetus keskpuhk- ventilatsioonisüsteemide abil, kus värske õhk suunatakse ruumi ülaosas õhujagajatesse õhuvoolu ühtlaseks hajutamiseks ruumi ulatuses. Värske õhk tõrjub kasutatud õhu kajutiuste või seinte allosas paiknevate avade kaudu koridoridesse.
Õhuvahetus tualettides, saunas, pesuruumides tagatakse kesktõmbe- ventilatsioonisüsteemiga. Väljaimetava õhu asemele tuleb neisse ruumidesse õhk uste allosas olevate avade kaudu koridoridest.
Kambüüsis kasutatakse puhk-tõmbeventilatsioonisüsteemi.
Keskventilatsioonisüsteem on automaatjuhtimisega. Süsteemid lülituvad sisse või välja etteantud programmi järgi.
Masina-katlaruumide ventilatsioonisüsteem peab tagama peale normaalse õhu kvaliteedi ka pea- ja abidiiselmootorite, kompressorite jt. seadmete tööks vajaliku õhu etteandmise ning seadmete töötamisel keskkonda kiirguva soojuse väljaviimise.
Reo- ja heitveesüsteemid. Heitvett töödeldakse puhastusastmeni, mis ei põhjusta keskkonnareostust ja pumbatakse merre.
Õhu konditsioneerimise süsteemi ülesanne on ettenähtud mikrokliima tagamine teenindavates ruumides. Etteantud õhu parameetrid säilitatakse laeva ruumides automaatregulaatorite abil.