Vanem rahvalaul
*varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik,
e.m.a
regivärsiline laul
*tekkis u 2000 aastat
tagasi
liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud,
kiigelaul
tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks
siplnoot
algriim - sõna algussilbi häälikute kordamine
värsireas
parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi
mitme värsirea.
vanema murdekeele kasutamine
pikad tekstid,
sündmuste aeglane kulg
viis
* heliulatus suhtleliselt väike(3-5
astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt
regilaulud
on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl
Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine 19.saj · töölaulud hariduse levik · tavandilaulud linnastumine · lüroeepilised laulud suhtlemine erinevate maade vahel
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3
VANEM RAHVALAUL UUEM RAHVALAUL · Regivärsiline laul. Tekkis u 2000 a. · Tekkis 18.saj, levik 19.sajandil tagasi · Tekkepõhjus: pöördelised · Seotud inimese igapäevase eluga muudatused, pärisorjuse kaotamine, · Esikohal tekst, kõnelähedane haridue levik, suhtlus, linnastumine. · 2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet · Mõjutusi saadakse kirjandusest, (huked, helletused) naaberrahvastelt. · Lauldi üksi (loodushäälte jäljendused, · Liigid: tantsulaulud, mängulaulud, itkud) sõjalaulud, vangilaulud, vaimulikud · Liigid: töö- ja tavandilaulud, rahvalaulud jutustuavad laulud, laste-ja hällilaulud · Tekst: jaguneb 4-realisteks · Tekst: jaguneb värssideks, algriim, salmideks, lõppriim- värsiridade vanema murdekeele kasutamine,
inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea tundmatuseni muutuda, sest seda anti edasi suuliselt. Eesti jaguneb folkloori seisukohalt kaheks peamiseks piirkonnaks: Lõuna-Eestiks ja Põhja-Eestiks (sealhulgas eristub osaliselt Lääne-Eesti). Lõuna-Eestis on rohkem sarnasusi lätlastega, Põhja-Eestis soomlaste, rootslaste ja vadjalastega; mõlemas piirkonnas on ühisjooni idaslaavi rahvakultuuriga. Kahjuks on tänapäeval eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad. Samuti on kadunud ka paljude pühade tähistamine, mis vanal ajal olid väga tähtsad. Rahvalaul ja - muusika jaguneb kaheks: uuemaks ja vanemaks.
VANEM RAHVALAUL.Varane vm-sageli kõnelähedane,teksti vähe,2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet, lauldi üksi.Huiked,hüüded,loitsud,loodushäälte jäljendused,itkud. Regivärs.laul-tekkis u 2000 aastat tagasi Soome lahe ümbr. Hõimudel.muusikaline välje ndusviis,seotud in. igapäevaelu,mõtteviisi,keelega,esikohal tekst.liigid-töö-ja tavandilaul ud,jutustavad laulud,lüürilised laulud,laste-ja hällilaulud.tekst jaguneb värssideks,igale värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja ja k
liikumisega laule Setumaal. Laulik nimetati veel eesütleja, lauluinimene, laululine, sõnuline. Oli tavaliselt vaimurikas ja hea luuleanniga inimene. Teinekord tuntud rahvaarst või teadja. Laulik oli kommete täitmisel ja ka laulmisel sageli eestvedaja. Laulud võisid pärineda lauliku suguvõsast. Mitmestki laulikust kujunes nõ edasiandja ja kaasautor, kes jättis esitavatesse tekstidesse oma jälje. 1.4. Uuem rahvalaul riimiline salmilaul Levis 18. sajandil ja eelkõige linnade ümbruses ning saavutas olulise koha 19. sajandi lõpu muusikapildis. Uuema rahvalaulu eelastmeks oli suhteliselt väike laululiik, siirdevormiline laul, milles on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Siirdevormilise laulu tekkimise üheks aluseks oli naaberrahvaste muusika ja luule tugev mõju eesti kultuurile. Siirdevormid levisid pigem lastelaulu- ja ringmängude hulgas. Eeldused:
MUUSIKA KT NR. 1 1. Iseloomusta vanemat rahvalaulu – kõnelähedane, teksti vähe, 2-3 ebamäärase kõrgusrga heliastet, lauldi üksi. Regivärsiline: seotud inimese igapäevase elu, mõtteviisi ja keelega, esikohal tekst. Liigid: töö ja tavandilaulud, jutustavad laulud, lüürisilised laulud. Tekst jaguneb värssideks. Alrgiim – sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas. Parallelism – ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. Vanema murde kasutamine. Pikad tekstid. Enamasti ühehäälsed. Eeslaulja ja koori vaheldumine. Kahe koori vaheldumisi laulmine. Rühm ilma eeslauljata. Ilma pillideta saateta. 2. Iseloomusta uuemat rahvalaulu - 18. Sajand. Tekkimise põhjus muudatused eesti arenguloos. Kaasaaegne sisu. Liigid: tantsulaulud, laulumängud, sõja ja nekrutilaulud, vangilaulud, armastuslaulud. Tekst jaguneb 4realiseks salmideks, oluline tegevuse kujutamine. Lõppriim – värsiridade
2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega muid muusikaliike, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Ka maailma kõige looduslähedasematel rahvastel on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Arvatakse, et muusika aitab inimestel paremini toime tulla looduses ja omavahelises suhtlemises. Vanem rahvamuusika oli enamasti seotud mingi kindla tegevuse või konkreetse eesmärgiga, seda esitati haruharva tooli peal istuvatele inimestele kuulamiseks. Usuti ka, et muusikal on maagiline vägi mõjutada inimesi, asju ja nähtusi nii siin- kui teispoolses maailmas. Meil kasutatav sõna muusika on pärit Vanast Kreekast (musike) ning tähistas seal muusade kunsti, kus olid ühendatud nii sõnakunst (laul), pillimuusika kui ka tants. See muusika õpiti tavaliselt selgeks nootide abita
Kõik kommentaarid