Viljandi Tuletikuvabrik (0)

Viljandi Tuletikuvabrik .
Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905.  Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904 . aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson . Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne . Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures  ja ehitas Viljandisse tikuvabriku tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis. Viljandi tikuvabrik elas esimese maailmasõja ja sellega kaasnenud kaotused kõige paremini üle. 1920.aastatel oli just see vabrik tehniliselt kõige paremini varustatud.
1920.aastate alguses töötas tikuvabrikus 75 töölist. Üks kolmandik nendest olid mehed, ülejäänud naised. Töötajatel puudusid riietumis-ja pesemisruumid, vabrikus puudus veeühendust. Vabriku katla toite tarvis vajalik vesi võeti käsitsi hoovi peal olevast tiigist või kaevust. Pakud saeti käsitsi pika saega. Tikkude toosid tehti käsiti ja etiketeeriti käsitsi. Töölised olid kohustatud töötama 10 tundi päevas. Kaks tundi nendest tasustati pooleteisekordselt. Palgalist puhkust töötajatel ei olnud, ent selle eest kehtis korralik haigekassasüsteem. Vabrikus toimus vähemalt 1 kord kuus tulekahju. Tekkinud tulekahju kustutamine oli väga raske, kuna pritsid olid vabrikust eemal.
Suure sammu tegi tikuvabrik peale 1924.aastat kui toimus suur tulekahju, milles  hävines mitu masinaruumi.
Tikuvabrikus oli suureks probleemiks töökorraldus, kuna kõik ülemused olid kuidagi Pohli sugulased, kes tahtsid olla omaette peremehed. Vabrikus puudus kindla sõnaga juhataja ja töötajad tegid kuidagi ilma pühendumiseta oma töö ära.
Töötajate hulgas tekitas pahameelt väike palk ja palgapäevade hilinemine.
1930.aastatel hakkasid paranema töötajate töötingimused. Suurenes palk, töötajad said preemiad ,  neid viidi ekskursioonidele ja lisaks said töölised ka vajalikud riietus- ja pesemisruumid.
1940.aastal kehtestati nõukogude võim , vabrik riigistati ja aasta hiljem hävines suurem osa vabrikust tules. Pärast sõda oli olukord vabrikus raske. Nõukogude aja algul tuletikkude defitsiidi tõttu taas käima pandud Tallinna tikuvabrik suleti lõplikult 1955. aastal ja Viljandi tikuvabrik oli taas ainus Eestis. 1950.aastatel tegutsesid tikuvabrikus isetekkeline tikuvabriku klubi, näitering, puhkpilliorkester ning nais- ja meesansamblid.
Peale Eesti taasiseseisvumist aastal 1995 sai vabriku omanikuks Eesti Tikk , sellel ajal oli tootmiskompleks väga halvas seisus, hoonetel ei olnud osaliselt pealt katuseid masinad olid hooldamata jne. Tänaseks on algsest tikuvabrikust alles ainult vanal kujul säilinud tikuvabriku torn.
Ülejäänud vabrik on täielikult uuenenud .
22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina.
16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja.
Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp.
27.04.1928 võttis Riigikogu vastu „Tuletikkude valmistamise ja müügi seaduse“, millega
tuletikkude ning nende poolfabrikaatide valmistamine ja müük tunnistati valitsuse ainuõiguseks.
Valitsus delegeeris need õigused 28 a-ks aktsiaseltsile Eesti Tuletikumonopol, mille
koosseisu kuulusid kõik viis tikuvabrikut, sh Viljandi tuletikuvabrik. AS Tulitikuvabrik Ed.
Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. 1937. a kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G.
1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed .
Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma
toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal.
Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus
23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu
11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks.
1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist.
https://sakala.postimees.ee/2152665/viljandi-tikke-vois-osta-inglismaal-ja-usa-s
22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina.
16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja.
Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp.
27.04.1928 võttis Riigikogu vastu „Tuletikkude valmistamise ja müügi seaduse“, millega
tuletikkude ning nende poolfabrikaatide valmistamine ja müük tunnistati valitsuse ainuõiguseks.
Valitsus delegeeris need õigused 28 a-ks aktsiaseltsile Eesti Tuletikumonopol, mille
koosseisu kuulusid kõik viis tikuvabrikut, sh Viljandi tuletikuvabrik. AS Tulitikuvabrik Ed.
Pohl likvideeriti peakoosoleku 23.11.1928 otsuse põhjal. 1937. a kuulus 99,4% AS Eesti Tuletikumonopoli aktsiatest Stockholmi finantsgrupile Continental Investment A/G.
1930. a-tel Viljandi tuletikuvabrik rekonstrueeriti, paigaldati uued seadmed.
Alates 1932. a-st oli Viljandi tuletikuvabrik ainuke tikuvabrik Eestis ja varustas oma
toodanguga Eesti siseturgu. Ta oli suurim oma toodangut eksportiv tööstus Viljandimaal.
Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 11.02.1941 määrusega nimetati Eesti Tulitikumonopol ümber ENSV Tulitikutööstuseks.
1961. a ühendati Viljandi tuletikuvabrik Viljandi metsakombinaadiga, senisest iseseisvast ettevõttest sai üks metsakombinaadi seitsmest tsehhist.