Muusika riigid 7 klass (0)

Muusika riigid
Araabia -

• Levinum religioon ,pühakiri: islam -kutse palvusele,koraani laulmine või retsiteerimine, pidulikud laulud
  
• Araabia muusikal on tonaalne süsteem, kus oktav võib jaguneda 24’ks tooniks.
  
• Makaam- erilised meloodiamudelid mille peale hakatakse tegema impovisatsiooni.
  Igal makaamil on oma kidel teema (nt: naiselikkus , võim, uhkus)
  
• Araabia pillid : ud, lõõtspill, hammondorel, nai, sofar , tšuringa, lauto , rabab
  
• Ud: algselt nelja keelega lauataoline näppekeelpill, mille igal keelel oli sümboolne tähendus; kõrgemalt madalamale minne on need järgmised: kollan­e- viha, punane- veri , valge- lõtvus loidus, must- süngus viha; tänapäeval võib keelte arv ulatuda kuni 13-ni
  
• Rabab- kahe keele ja pika kaelaga viiulitaoline poogenpill
  
• Nai- flöödilaadne roopill, araabia vanemaid muusikainstrumente
  

Juudid -

• Usund : judaism , pühakiri: toora (vana testamet)
  
• Lauldakse vaimulikku muusikat ja Piibli psalme. Tekst ja meloodia pole vastavuses
  ( meloodia kurb, sõnad rõõmsad või vastupidi). On tihedalt seotud usuga.
  
• Kuulsad heliloojad on : F.Mendelssohn
  
• Teksti ja meloodia mittevastavus tähendab seda, et laul võib olla kurva meloodiaga ja
  rõõmsate sõnadega või vastupidi.
  
• Juudi pillid: suupill , halil, ukulele , sofar, didgeridoo , kinnor
  
• Šofar- kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill
  
• Halil- roopillitaoline instrument
  

Austraalia

• Aborigeenid on Austraalia algasukad. Aborigeenide hõimkondi elab üle terve. Austraalia ning kogu maailma rahvastikust moodustab see 1.5 %. Osa neist on
  sulandunud tänapäeva tavaellu, kuid osad on jäänud truuks oma rahva kommetele ja eluviisile. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihma,
  hoitakse ära üleujutusi ja juhitakse tuul sobivasse suunda.
  
• Dreamtime ehk unenäoaeg saavutatakse püha instrumendi didgeridoo puhumisel.
  Unenäos tehakse kunstiteoseid , mis tulevad välja väga huvitavad, Need kunstiteosed
  jutustavad nende ajaloost.
  
• Didgeridoo, gong, trumm , bumerang, tšuring
  
• Tšuringa- Nn sahinapuu , instrument mida keerutatakse nööri otsas ja millega saavat mõjutada loodusjõude
  

Hiina-
Hiina kultuur on üks vanemaid maailmas. Hiina mütoloogia on segu šamanismist, budismist, taoismist ja konfutsianismist.Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2. sajandist eKr.
Hiina muusika , mis on valdavalt ühehäälne, toetub peamiselt viieastmelisele helilaadile – pentatoonikale.
Hiina muusika on alati kokku kuulunud luule-, tantsu-, näite- ja kujutava kunstiga ning arenenud koos teatriga
Pekingi ooper - kujunes välja 18. Sajandi lõpul Pekingis. Tegemist on iseloomuliku sulamiga ooperist , balletist ja draamaetendusest. Kasutatakse laulu, pillimängu, tantsu ja akrobaatikat. Ooperi keskmes on hea ja kurja võitlus, kus hea tavaliselt võidab. Lauljaid saadab 7-8 muusikust koosnev orkester (keel-, puhk ja löökpillid)

• Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru , õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu
  
• Er-hu- viiulitaoline 2- keeleline pill
  
• Pipa - lauatotaoline 4- keeleline pill
  

Jaapan-
Jaapani kultuuri on aastasadade vältel oluliselt mõjutanud naabermaad Korea ja Hiina. Rahvusliku usundi šintoismi kõrval on Jaapanis laialt levinud budism , eriti zen-budism, mis jõudis sinna läbi Hiina. 7. Sajandil võtsid jaapanlased koos hiina usundite ja kultuuriga omaks ka sealsed muusikatraditsioonid.
Gagaku - Jaapani vanim õukonna muusika liik, kujunes välja esimese aastatuhande lõpul. Eesti keele tõlkes elegantne, õige muusika. Siiani Jaapani keisrlikus õukonnas kasutusel.
Jaapani teater- väga tihedalt seotud Jaapani muusikaga. Selle omapärased traditsioonid ulatuvad templi- ja kloostrirituaalidesse. Igal teatritüübil on kindlad reeglid, kostüümide, maskide ja rekvisiitode kasutamise kord, tegelas kujud ja sümboolika
Kabukiteater- kujunes välja 16. sajandil linnakodanike meelelahutuseks . Esialgu koosnes ainult tantsudest, mida esitas naissolist laulude ja pillimängu saatel. 18.Sajandil mängisid seda ainult mehed. Näitlejad ise ei laula ,selleks etendust saatvad muusikud . Kesta mitu tundi, publik võib lahkuda ja tagasi tulla, millal soovib. Plaksutatakse , naerdakse ja hõigatakse.
No-teater- Samuraide ja ülikute teater, mis põhineb pantomiini laadsel tantsul ja muusikal. Etendusel on dekoratsioonideta lava, näitlejatel puust maskid , igal maskil joonistatud kindel iseloom. Kostüüm jätab jalad katmata, jala liikumised on väga tähendusrikkad. Liigutakse vähe ja kogu tegevus on pingeline meditatsioon.
Bunraku - jaapani nukuteater . Nukk inimesesuurune, juhitakse vaatajate silme all kimonosse riietatud nukujuht ja tema kaks mustas kostüümis olevat abilist. Osaleb ka jutustaja, kes esitab shamiseni’i saatel vanu ballaade .
Koto- kannab jaapanlaste jaoks kosmoloogilist sümboolikat. Tema kumer kaas on nagu taevas , lame põhi nagu maa ja kõlakasti õõnes sisemus sümboliseerib kõiksust. Koto on 13, 17 või 21 keelega näppepill, mida mängitakse põrandal. Iga keele all on liikuv sild ehk roop , mille abil pilli häälestatakse. Koto siidist keeltel mängitakse elevandiluust plektroniga.
Shamisen- pika kaelaga 3- keeleline lauataoline pill, mida mängivad geišhad
Shakuhachi- traditsiooniline viie sõrmeavaga bambusest pikiflööt
Taiko - trummid - hiigelsuured löökpillid, mis on saatnud rituaalseid tantse ja proteseesioone alates 14.sajandist. Taiko- trummide kõla peetakse puhta, jumalani jõudva aitava meeleseisundi väljenduseks.
India-
India on paljude eri rahvuste, keelte ja religioonude maa. Siin elab üle ühe miljard elaniku, kes kõnelevad enam kui tuhandes eri keeles ja murdes. Indiast on pärit- hinduism ja budism, mis on aastatuhandeid india kultuuri mõjutanud. Kunst on lahutamatu osa India religioonist, sellest on ta tekkinud ja ka kujutab.
Muusikat peatakse kõige kõrgemaks. Koos hiinaga üks vanemaid muusika kultuure. Väga oluline koht indialaste elus. Muusika väga oluline etapp iga kõrgklassi esindaja haridusteel. Veedahümnide retsiteerimine 3000 aasta vana- vanim teada olev india muusikatraditsipoon.
India muusika tonaalne süsteem jaotab oktaavi 22-ks heliks . Muusika on olemuselt ühehäälne, sest iga heli peab olema läbi tunnetatud ja nõuab seetõttu keskendumist. Inimhäält peetakse ülimaks, mis võib musas edasi anda kõige peenemaidki nüansse. Improviseeritakse, aga esitlus laadi kohta kehtivad üsna täpsed reeglid.
Raaga - mõiste mis tähistab helilaadi, mille piires muusik kindlalte reeglite alusel teemat arendab kui ka heliteost ennast. Igale raagale vastab erinev olukord kus, millal esitada sobib
Tala- korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse.
India klassikaline ,muusika põhineb 3-st põhi elemendist:

Meloodia, mida esitab sitar või laulja; meloodia on rikkalikult kaunistatud ja nüansirikas

Burdoon (pikad püsihelid, mis kõlavad üheaegselt meloodiaga), mida esitab tanpura (lakkamatult kõlav burdoon sümboliseerib ühte algheli, millest iidsete pärimuste kohaselt on kogu maailm loodud)

Rütm, mida esitavad tablad
Teos võib kesta 5min- paari tunnini. Algab solisti improvisatsioonist raaga astetelt, mida saadab burdoon. Seejärel tempo elavneb ja hakkab välja kujunema kindel meetrum . Edasi lisanduvad tablad ja järgnebsolist raaga põhikujundiga, mida ta improviseerides arendama hakkab. Teos lõppeb tihti elava kulminatsiooniga
Sitar- india pillidest tuntum 4-7 põhikeele ja nenede all paiknevate resonankeeltega pill
Vina- keelpill , mille kauni kõla tõttu nimetatakse Indias kas pillide kuningannaks; lisaks puust kõlakorpusele on pilli ülaosas vee teine kalebassist (pudelkõrvitsast) valmistatud resonaator
Tampura- omapärase säriseva kõlaga levinuim burdoonpill
Tablad- komplekk koosneb ühes madalama ja teisest kõrgema kõlaga trummist; sõltub sellest, kuhu trumminahal sõrmedega lüüakse
Pungi- puhkpill , millel mängivad maotaltsutajad; pillil on kaks toru, millest ühel mängitakse meloodiat ja teine hoiab burdooni.