E.Vilde "Mäeküla piimamees"- jututäht, probleemistik, stiil. (0)

„Mäeküla piimamees “
1.Jututäht KES? PEA-JA KÕRVALTEGELASED.
Tõnu Prillup -Mäeküla talumees
Mari-Prillupi naine
Ulrich von Kremer -Mäeküla mõisnik
MIS JUHTUS?
Mõisnik teeb talupojale ettepaneku Kuru Jaani piimade vastu õiguse kasutada Tõnu naist. Talupoeg võtab pakkumise vastu.
KUIDAS LÕPPES?
Üllatuslikult, kuid minu arvates õigesti. Parim lahendus.
KUS?
Mäeküla ja lähiümbrus.
MILLAL?MIKS?PÕHJENDA.
19.sajandi üheksakümnendate algus. Mõisnikute aeg.
MIKS?
Psühholoogiline teos, süüvitakse inimese hinge; vähe sündmustikku
2. Teose probleemistik

Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus (Prillup).

Naise õigused (Mari)

Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud)

Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise „kasutusõiguse“)

Eetika (Kremer)

Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi)

Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi)
3. Romaani stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED.

• Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9)
  

Saksa keel – lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150
Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides
Ladina keel-lk.8 “in spe”, lk.30 “nitimur in vetitum”
Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid .

• Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse.
  
• Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid
  
• Metafoorid –näiteks Mäeküla Bismarck
  
• Kasutatakse murdekeelt
  

„ep olnud“ lk.73, 94 ja 106

• Vähe monoloogi ja dialoogi, enamus tekstist jutustus
  
• Kirjeldusi on vähe, kuid on pikad, detailsus . Näiteks kirjeldus lk.6-7
  
• Keel on voolav
  

4. Prillupi iseloomustus

• Kõneles vähe, kümme lauset päevas (lk.54 “Tema, kes muidu päevas kümne lausega läbi saab, kõneleb korraga nii, et suunurgisse tekib valget”)
  
• Karvane ihu (lk.50). “Mis tema ihust nähtaval, see on karvane, klutiselt karvane-rind, kael , lõug ja põsed, käsivarred ja käed. See rõhmane karvkate, pehme ja läikiv, nahka mööda roomav ja pugev, ainult käte peal hõredam, ei pikene ega tihene ka suurt, kui ta laiguliseks habemeks ja täkerdunud juukseks saab. Habe lõpeb alles põseluude umber, juuksed algavad juba puhk maad pealpool kulme. Ninast kasvavad tutikesed välja ja üksikud uidud kõrvadest.” Ema arvas , et Tõnust saab rikkaliku karvkatte tõttu rikas mees (lk.51)
  
• Oli Mari õe Leenuga koos, kuid Leenu suri ja Prillup võttis Mari naiseks, et too lapsi kasvataks. Pulmad olid nigulapäeval (lk.18)
  
• Tahtis raha
  
• Enesekeskne , egoistlik, ei näe enda mätta otsast kõrgemale