E.Vilde "Mäeküla piimamees"- jututäht, probleemistik, stiil. (0)
Lõik failist
„Mäeküla piimamees “
1.Jututäht KES? PEA-JA KÕRVALTEGELASED.
Tõnu Prillup -Mäeküla talumees
Mari-Prillupi naine
Ulrich von Kremer -Mäeküla mõisnik
MIS JUHTUS?
Mõisnik teeb talupojale ettepaneku Kuru Jaani piimade vastu õiguse kasutada Tõnu naist. Talupoeg võtab pakkumise vastu.
KUIDAS LÕPPES?
Üllatuslikult, kuid minu arvates õigesti. Parim lahendus.
KUS?
Mäeküla ja lähiümbrus.
MILLAL?MIKS?PÕHJENDA.
19.sajandi üheksakümnendate algus. Mõisnikute aeg.
MIKS?
Psühholoogiline teos, süüvitakse inimese hinge; vähe sündmustikku
2. Teose probleemistik
Perekonnasuhted ja abielusuhted, armukadedus (Prillup).
Naise õigused (Mari)
Jõukus, omakasupüüdlikkus, väärtustamine (Prillup ei oska enne väärtustada seda, mis tal on, kui on selle kaotanud)
Kahetsus (Prillup kahetseb, et andis Kremerile oma naise „kasutusõiguse“)
Eetika (Kremer)
Alkoholism (Prillup uputas mured joogiklaasi)
Ühiskonnaprobleemid(talupoegadel pole võimalusi)
3. Romaani
stiil (leheküljenumbrid kirjastuse Eesti
Raamat 1970.aasta väljaande põhjal). NÄITED.
- Vilde kasutab erinevaid võõrkeeli-saksa, inglise, ladina (lk.9)
Saksa keel – lk.6-7, laulutekst lk.90, lk.150
Inglise keel-lk.8 Inglismaast rääkides
Ladina keel-lk.8 “in spe”, lk.30 “nitimur in
vetitum”
Kõige enam on teksti pikitud saksakeelseid lauseid .
- Laused on pikad, palju komasid ja mõttekriipse.
- Sõnavara on värvikas, palju epiteete ja rahvapäraseid väljendeid
- Metafoorid –näiteks Mäeküla Bismarck
- Kasutatakse murdekeelt
„ep olnud“ lk.73, 94 ja 106
Jututäht - miks, millal, kus, kes, mis juhtus, kuidas lõppes?
Teose probleemistik.
Stiil.
Prillupi lühiiseloomustus.
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid