Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Indoneesia muusika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid sellel on ka mis?
Vasakule Paremale
Indoneesia muusika #1 Indoneesia muusika #2 Indoneesia muusika #3 Indoneesia muusika #4 Indoneesia muusika #5 Indoneesia muusika #6 Indoneesia muusika #7 Indoneesia muusika #8 Indoneesia muusika #9 Indoneesia muusika #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monaschiff Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
pptx

Indoneesia (Baili ja Jaava saar)

on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2 Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. Muusika Indoneesia rahvuspillid on trummid. Indoneesia traditsooniline muusikastiil on gamelan.(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid.

Geograafia
thumbnail
13
docx

Indoneesia

Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND

Geograafia
thumbnail
66
docx

Maailmamajanduse geograafia

Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks

Maailma majandus
thumbnail
17
docx

Eesti rahvamuusika

See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt ­ see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega

Muusika
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................

Geograafia
thumbnail
30
docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal ­ nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud ­ islam, ristiusk, judaism ­ 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism ­ jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid ­ suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid ­ iseloomulik teatud piirkonnale ­ nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud ­ peava

Religioon
thumbnail
18
pdf

Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse

loomise protsess on pidev, aga mitte alati teadvustatud. Sotsiaalkonstruktivism sõnana tekitab ettekujutuse, et ,,keegi kusagil teadlikult midagi välja mõtleb", kuigi see nii pole. Paljud asjad muutuvad ettekavatsematult. (M. Weber: kapitalistlik ühiskonnakord sündis protestantliku eetika järjekindlal järgimisel ette kavatsemata.) Reformid ­ ettekavatsetud, aga tagajärjed ei pruugi olla ennustatavad. Kuidas konstrueeritakse romantilist armastust? (kirjandus, filmid, muusika jne). Konstrueeritud ­ sotsiaalsete vahenditega loodud ­ armastus ei tähenda, et seda päriselt olemas pole. Armastuse tunne on ka päriselt olemas; konstrueerimine käib tunde pinnal. Kaasaegne kultuur mõtestab, väärtustab, õhutab seda tunnet, ärgitab inimesi seda otsima. India ­ korraldatud abielud hoopis teistel kaalutlustel (kirg on seal amoraalsus). Liidu õnnestumine sõltub sellest, kas kiindumus tekib või mitte. Bioloogiliselt teistsugune tunne.

Sotsioloogia
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

Pidzin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel. Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidzin keel-see oligi hispaania, prantsuse, araabia jne keeltest kokku tehtud.. Seda kasutati Vahemere kaubanduses 13. Sajandil. Kreoolkeel- kui pidzin keel muutub teatud inimrühmale emakeeleks, siis räägime keele kreoolistumisest. Kreoolkeel on seega pidzin, mis on endale kasvatanud rahva, kes teda sünnist peale kõneleb ja põlvest põlve edasi pärandab. Aafrika ja Indoneesia kandis. Eesti keel- eesti keelt räägib emakeelena u 930 000 inimest eestis ja 100 tuhat mujal (rootsis, soomes, saksas, usas, venemaal jne). kõnelejate arvu poolest oleme kahesaja seas. Soome-ugri keeltest kolmandad ungari ja soome järel. 2000 a. Loenduse tulemusena kõneldakse emakeelena eestis 109 keelt (eesti keel 67,3% ja vene keel 29,7, ülejäänud enamlevinud on ukraina, valgevene, soome, läti ja leedu keel. Võib

Kultuurigeograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun