Omakorda võib siit ka näha seda, et majanduslanguse tõttu on see ettevõtte suutnud jääda brutokasumi tasemel stabiilseks. ÄRIKASUMI TASE (OPERATING PROFIT MARGIN) = * 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 8.2% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) 8% Ärikasumi taseme puhul on näha seda, et 2009. aastal on see langenud võrreldes 2008. aastaga 0.2 % võrra. See on küll väike %, kuid siiski. Ettevõte on suutnud hoida ärikasumit peaaegu samal tasemel, mis oli 2008. aastal. PUHASKASUMI TASE (NET PROFIT MARGIN) = * 100% 2008. aastal (tuhandetes kroonides) 2.5% 2009. aastal (tuhandetes kroonides) (-) 1% Puhaskasumi arvutamise põhjal on näha, et 2008. aastal oli see 2.5%. 2009. aastal on puhaskasumi tase üsna kehv, sest puhaskasum on ise juba kahjumis ning arvutades tuleb ka puhaskasumi tase negatiivne. 2009. aasta kohta võib öelda nii palju, et majanduslangus on kõvasti mõjutanud selle ettevõtte puhaskasumi taset. 4. RAHAVOOGUDE ANALÜÜS
4. Päevaraamat Majandustehing / kontod a) Eelisaktsiate emiteerimine nimiväärtuses: 5000 tk., nimiv. 10$ raha eelisaktsiad b) Lihtaktsiate emiteerimine: aktsia emissioonihind 7 $, 1000 tk., nimiv. 2 $ raha lihtaktsiad Aazio lihtaktsiad c) Puhaskasumi sulgemine jaotamata kasumisse ARVESTUS Kuupäev / Majandustehing/business transactions date Konto jääk (31.12.2004) a b c Koondkonto jääk 31,12,2005 enne sulgemist jaotamata kasumi kontole 2005.a. puhaskasumi $50 000 sulgemine (closing) jaotamata kasumisse
Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses. Puhaskasumi tase (Net Profit Margin) = Puhaskasum / Müügikäive Puhaskasumi tase 2008 = 242446 / 52 924 574 = 0,005 (0,5%) Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital)
tulumaksumäär 40%; käibe puhasrentaablus 6%. Ettevõtte intresside kattekordaja? EBIT (ärikasum) Intresside kattekordaja = I (intressikulud) Puhaskasum Käibe puhasrentaablus = Müügikäive 1. Et leida intresside kattekordajat on vaja ärikasumit, kõigepealt arvutan käibe puhasrentaabluse abil puhaskasumi: Puhaskasum = 6% Puhaskasum 2000000 6% = 120000 (dollarit) 2000000 2. Kasumiaruande skeemi põhjal leian EBIT-i (ärikasumi): ............................... TULEMUS (klapib) EBIT =? = 220 000 dollarit Intressikulud - 20 000 dollarit - 20 000 dollarit EBT (kasum enne = (EBIT 20 000) = 200 000 dollarit maksustamist)
35 3.39 2 Maksevõime kordaja 2.7 1.2 3 Omakapitali osatähtsus 79% 75% 4 Ärikasumi tase 11% 10% 5 Maksevalmidus kordaja 1.5 1.1 6 Puhaskasumi tase 11% 9% 7 Müügikatte tase 0.26 0.25 8 ROE 47% - 9 ROA 37% - 10 Varude osakaal 30% 49%
sellest, et inimeste omakapitali kogused on suuremad, mille tagatisel on ka võimalik väljastada suuremaid laene. Pikaajalisemate laenude võtmist on ka soosinud asjaolu, et on rakendatud erinevaid toetusprogramme. TASUVUSE ANALÜÜS Tasuvuse analüüsi abil saame kindlaks teha kui palju saadakse kasumit müügilt, varadelt ja omakapitalilt Vara, omakapital ja puhaskasum (-kahjum), tuhat krooni, aastatel 2000-2008 Kuidas mõjutab puhaskasumi suurus varade rentaablust (ROA) e. ehk investeeringute rentaablust? Suhtarv sümboliseerib kasumi efektiivsust, mida on teenitud seoses ettevõtte varade kasutamisega. Hinnang antakse sellele, kui hästi on firmas varasid kasutatud. Antud andmete põhjal võib järeldada, et koguvara puhasrentaabluse näitajad on madalad. Tõstmaks ROA taset peaks ettevõte suurendama käivet või tegevustulukust. 6
d. Olulisuse printsiip e. Sisu ülimuslikkuse printsiip 14. Firma maikuu krediitmüük on 800 000 eurot, millest hinnanguliselt ei laeku 1,5%. Juhul kui konto väärtusvähend algjääk on 15 000 eurot, siis milline on selle konto uus saldo pärast ebatõenäolise laekumise kajastamist? Valige üks: a. 27 000 eurot b. 23 000 eurot c. 31 000 eurot d. 15 000 eurot 15. Hindade tõusu tingimustes annab LIFO Valige üks: a. Suurema puhaskasumi kui keskmise soetushinna rakendamisel b. Sama suure puhaskasumi kui FIFO c. Suurema puhaskasumi kui FIFO d. Väiksema puhaskasumi kui FIFO 16. Ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Väide on tõene või väär? Valige üks: a. Tõene b. Väär *ostetud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses. 17
omandab eelisaktsia omaja hääleõiguse. Eelisaktsia omanik kaotab hääleõiguse selle majandusaasta viimalse päeval, mille jooksul dividend täielikult välja maksti. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali võib osanike otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole
Ettevõtte netofinantseerimine eelarvest aitab katta suuremad kulutused mõlemal aastal. Positiivne aasta oli 2012, kuna aruandeperioodi tulem jäi positiivseks: 725 707 eurot. 2013. Aastal aga negatiivseks: -865 309. 2013 2012 Kulurentaablus - 80,67% 31,48% Müügirentaablus puudub, kuna tegemist on kutseõppeasutusega ja igasuguse müügitegevuse andmed otseselt puuduvad. Puhaskasumi osatähtsus puudub kuna puudub netokäive ehk müügitulu andmed. Omakapitali rentaabluse kohta andmed puuduvad, kuna omakapitali andmed puuduvad. Täis pask!a paremini ei saa :D
339 eurot. 3. Tasuvuse aeg T = 4aastat + [(2278 - 1474.3) / 846.8] = 4.95a Kumulatiivne tasuvusaeg on 4.95 aastat. Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus ROA = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Äriplaani tasuvuse hindamine 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibest 2584.2 / 11043 * 100 = 23.4% 3) Omakapitali puhasrentaablus ROE = 2584.2 / 750 * 100 = 344.56% Kokkuvõte: Antud äriplaan tasub end ära 4.95 aastaga ning on tulutoov, seega sellesse projekti tasub investeerida.
T = 4aastat + = 4,78aastat 390 1 Äriplaani tasuvuse hindamine Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on tulutoov ja sellesse tasub investeerida. Olulised suhtarvud 1) Kogu kapitali puhas rentaablus puhaskasum ROA = ×100 . kogukapital 2) Müügikäibe puhasrentaablus näitab puhaskasumi osatähtsust müügikäibes puhaskasum ×100 müügikäive(neto) 3) Omakapitali puhasrentaablus puhaskasum ROE = ×100 omakapitali Selle näitaja alusel saavad omanikud otsustada, kas nende äritegevuse tulemus on parem, kui võimalikud teised investeerimise alternatiivid. 2
USALDUSÜHING äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. OSAÜHING äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. PÕHIKIRI ettevõtte ametlik dokument, mis korrigeerib ettevõtte seaduslikku tegevust. RESERVKAPITAL moodustatakse iga-aastasest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. JUHATUS osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. NÕUKOGU juhatuse juhtorgan. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. FONDIEMISSIOON osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata. ETTEVÕTLUS - on tegevus. Reeglina majandus- ehk äritegevus. Ettevõte = majandusüksus ettevõtja= isik
ning kõik ei saagi oma firmat juhtida, ent minu arvamus on, et ettevõtlikud peaksid olema kõik. Eestis on ka motiveerimine väga haruldane. Töötajal puudub motivatsioon, palk ise ei ole just kõige parem. Raha ei ole motivaator kuid raha on asi millega võid motivatsiooni hävitada .See on praktikas karastatud tõde. Väga kõva motivaator on seadusega ette nähtud minimaalse puhkuse pikendamine Euroopalikuks, 28 päeva suvel + 5 päeva talvel. Motivaator on ka omanike puhaskasumi arvelt seesama preemia. Kui just päris metsiku töötajaskonnaga tehas pole, saab motiveerimiseks igale indiviidile ka isiklikult läheneda. Püstitada reaalne eesmärk ja panna see sõltuma väga konkreetse boonusega. Omanik saab seda teha. Enamik inimesi jääb palgatöötajateks, ent loodan, et mõistetakse sealjuures, et see ei ole enam kaugeltki mitte ohutu valik.Palgatöölistel on kindlasti väiksem silmaring,vähem võimalusi ja üldse milleks töödata ainult arvete
3) Arvutustes kasutatud andmed on võetud lisast 3. 2010 aasta ärikasumi taseme arvutamine: Ärikasum 655 212 kr Netokäive 14 765 007 kr 2009 aasta ärikasumi taseme arvutamine: Ärikasum -661 390 kr Netokäive 13 687 799 kr Ärikasumi tase on tõusnud 9,27 % võrra. 2010 aasta kasumi tõus on tingitud ärikasumi suurenemisest. 16 7.4 Puhaskasumi tase Puhaskasumi tase näitab, mitu protsenti igast kaupade müügikroonist moodustab maksudejärgse kasumi. Peegeldab ka müüdud kaupade omamaksumust, tegevuskulusid, intressikulu aga ka tulumaksu. , (7.4) Järgnevalt on välja toodud andmed kasumiaruandest lisas 3 ja seejärel arvutatud 2010. aasta puhaskasumi tase: Puhaskasum: 373 864 kr Netokäive: 14 765 007 kr
Ettevõtte tulumaks -0,65 -0,65 -0,28 -0,19 0,00 0,00 0,00 -0,04 -0,04 -0,07 -0,17 -0,18 -0,33 Puhaskasum (- kahjum) -1,54 0,34 1,34 -3,18 5,45 8,21 6,91 4,84 9,01 8,89 8,41 16,80 6,88 Analüüsis on võetud müügitulu 100%-na ja edasi on määratud kindlaks üksikute näitajate osakaal müügitulust. Kõige suurem puhaskasumi osakaal müügitulust on olnud aastal 2007 (16,80 %). Kõige väiksem aastal 1999 (-3,18 %). Kõige suurem kulude osakaal müügitulust on olnud aastal 1999 (101,67 %) ja kõige väiksem aastal 2007 (83,60 %). 10 Tegevusalad kokku Analüüsitud on kasumiaruande põhinäitajaid.
Nüüdispuhasväärtus, Kasumiindeks, Sisemine tasuvuslävi. Strateegilised otsused kaugeleulatuvad otsused, mida teevad tavaliselt juhtkond või omanikud. Taktikalised otsused lühiajalises perspektiivis. investeerimisprojekti efektiivsuse hindamine Kasutatakse kahte diskonteerimata efektiivsuse hindajat: 1. Tasuvusaeg (on aeg aastates, mis kulub esialgse investeeringu tagasiteenimiseks tulevaste rahavoogudega) 2. Arvestuslik rentaablus (ARR on aasta keskmise puhaskasumi ja investeeringu keskmise summa jagatis) ja kolme diskonteeritud efektiivsusnäitajat: 1. Nüüdispuhasväärtus (NPV on projekti eluea tulumaksujärgsete rahavoogude praeguse väärtuse summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe) 2. Sisemine tasuvuslävi (IRR n intressimäär, mille puhul esialgse investeeringu suurus võrdub tulevaste rahavoogude nüüdisväärtusega) 3. Kasumiindeks (PI) on tulevaste rahavoogude ja esialgsete kulude suhe. Kui kasumiindeks
) ostuhind lõpuhind = ja selle summa jagad aastatega ja saadki vastuse. 19) Puhkusetasu arvestati novembris ja maksti detsembris. Milllal tuleb kajastada puhkusetasu arvestamist (novembris) kordamine 3 ülesanne 4! 20) Mis kuulub kohustiste alla? Õige on puhkusetasueraldis 21) Kauba müügitulu kajastamise kanne 22) Varusid inventeeritakse : vähemalt 1x aastas 23) hindade tõusu tingimustes annab LIFO : väiksema puhaskasumi kui Fifo 24) Korrigeerimiskandega on tegemist siis, kui toimub , depretsaistioonikulu kajastamine Ülesanne 1: On antud 4 kirjendit, kus peab tabelisse märkima, millist bilansi osa nad mõjutavad (kirjutama tabelisse +,0,- ning vastav summa). (2 praktikumi ülesanne) Ülesanne 2: Alguses emiteeriti 10 000 aktsiat 10.- tk. Osteti hinnaga 12 eur tk ehk arvele laekus 12 000( kajasta kanded) . sealt tuleb üleväärtus 2000. Firma ostis enda 5000 aktsia tagasi, raha vähenes 6600
60000 40000 20000 0 2012 2013 2014 2015 -20000 -40000 BRUTOKASUM ÄRIKASUM KASUM ENNE TULUMAKSU ARUANDEAASTA PUHASKASUM Linear (ARUANDEAASTA PUHASKASUM) Pilt nr. 3 Aruandeaasta puhaskasumi prognoos 2016.aastaks Kuna täpsemat prognoosi ei oska teha, siia on toodud 2016. aastaks puhaskasumi ligikaudne prognoos. On näha, et ettevõtte kasum mingil põhjusel miinuses ehk siis see on kahjum. 5 Turunduse edendamise võimalused VKG koosneb kaheksast ettevõttest – emaettevõttest ja selle ainuomandisse kuuluvast seitsmest tütarettevõttest. Seega valisin turunduse edendamise
20 x 10 000= 200 000 200 000 500 000 800 000 Perioodikulude kogusumma: MK muutuvosa 5 000 x 2= 10 000 MK püsivosa 10 000 x 4= 40 000 50 000 3. Teada on järgmised andmed: püsikulude kogusumma on 100 000 krooni, muutuvkulu tooteühiku kohta on 50 krooni ja tooteühiku müügihind on 70 krooni. Ettevõtte tulumaksumäär on 22%. Arvutada kasumilävi tükkides ja toodete arv, mis on vajalik 70 000 krooni puhaskasumi saamiseks. PK= 100 000 Kasumilävi tk= PK/JTtk= 100 000/ 20= 5 000 MKtk= 50 kr JTtk=MH- MKtk= 70- 50= 20 MH= 70 kr Tulumaksu määr 22% Müügimaht tk= (PK+ sihtkasum)/JTtk Kasumilävi tk Müügimaht tk= (100 000 + 89 743,60)/20= 9 487 tk Toodete arv, et saada EBIT 70 000 Sihtkasum= 70 000/0,78= 89 743, 60 Vastus: Kasumilävi 5 000 tk; toodete arv 9 487 tk 4
järgneva kahe majandusaasta jooksul aktsionäridele/osanikele dividendi. Avalduse esitamine äriregistrile 7 Aktsia-, osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmise avalduse esitab juhatus mitte varem kui kolme kuu möödudes aktsia-, osakapitali vähendamise teate avaldamisest, välja arvatud juhul, kui aktsia-, osakapitali vähendamise teadet ei pea avaldama. Reservkapital Reservkapitali moodustamine Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist/osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapitali kasutamine
a. esimese kvartaliga 1 tuhande võrra, jäädes 279 tuhande tasemele. EMT mobiilse interneti kasutajate arv kasvas aastaga 11,6 tuhande võrra. Kokku hinnanguliselt 750 000 klienti Lisa EMT AS Konkurentsivõimelisim Ettevõte 2011 Konkurentsivõimelisim side-, kommunikatsiooni- ja ITettevõte 2011 EMT AS tulemused 2010 (tuh kr/eur) Müügitulu 2 720 782/173 890 Müügitulu muutus +87,8% Puhaskasum 653 358/41 757 Puhaskasumi muutus +127,6% Omakapitali tootlikkus 71,2% Tootlikkus 1 töötaja kohta 5 941/380 Koht üldtabelis 1 Mõjukus Majandusaasta aruande kohaselt teenis Tele2 2010. aastal 1,5 miljardit krooni müügitulu, mis võrreldes 2009. aastaga vähenes kolm protsenti Tele2 klientide arv kasvas aastaga viis protsenti ehk 21 000 kliendi võrra ning ulatus 2010. aasta lõpuks 468 000 aktiivse kliendini. Tele2 turuosa oli 2010. aasta detsembris 33 protsenti
Milline on oma- ja laenatud vahendite suhe? 3. Käibekapitali juhtimine Jooksva käibekrediidi juhtimine; Igapäevaste rahavoogude juhtimine; Tootmisprotsessi ja tootmisvarude kontroll ja juhtimine. Põhilised otsustusvaldkonnad Investeerimisotsused (kas finants- või reaalvaradesse?); Finantseerimisotsused (võlakirjad, pangalaenud, liising, omakapital, muud?). Finantsjuhi (juhtimise) ülesanded: Hankida ettevõttesse raha Puhaskasumi maksimeerimine Ettevõtte väärtuse maksimeerimine, aktsionäride rikkuse suurendamine Prognoosimine ja planeerimine Investeerimis- ja finantseerimisotsuste tegemine Koordineerimine ja kontroll Raha- ja kapitaliturgude vahendamine Konkurentide edestamine Müügi kasvatamine ja kulude vähendamine Sünonüümid 1. Finantsjuhtimine 2. Ettevõtte finantsjuhtimine 3. Ettevõtte rahandus Ettevõtte eesmärk
1. N esialgne osalus firmas on 0,5% 2. Peale emissiooni on firmal 6000 aktsiat 3. Peale emissiooni on N-i osalus 0,8% 4. N-i osaluse määr ei muutu emissiooniga 5. Fondiemissioon suurendab N-i osalust firmas 19. Dividendikuupäev on päev, mil 1. Juhatus teatab dividendide väljamaksmise kuupäeva 2. Juhatus teatab väljamakstavate dividendide suuruse 3. Dividendide väljamaksmise tegelik kuupäev 4. Määratakse kindlaks dividendina väljamakstava puhaskasumi osa 5. Lõpeb aktsiate uute omandajate õigus saada dividende eelmise perioodi eest. 20. Jääkdividendi teooria väidab, et 1. Kuna aktsiad on turul ebastabiilsed, on dividenditulu kindlam 2. Dividendid makstakse välja peale investeerimisvõimaluste realiseerimist 3. Investeerima peab ainult nõutava kasuminormi tagavatesse projektidesse 4. Dividendipoliitika meelitab uusi investoreid siis, kui see neile isikuliselt kasulik 5
tuuakse ära kõigepealt tulud , seejärel kulud.(skeem 1) Kasumiaruandeid võib jaotada vastavalt kasutajatele: 1) firmasisesteks on kasutusel ainult ettevõttes 2) välistarbijaile- selleks on kindlasti kasumiaruanne, mis kuulub majandusaasta juurde. Kasumiaruande kirjete nimetusi võib täpsustada , samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi nt. korteriühistud, krediidiasutused jne. Ettevõtte teenitud puhaskasumi suurus ei sõltu valitud kasumiaruande skeemist. Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest ( näit. materjalikulud, tööjõukulud jne).mitte nende funktsioonist. Skeemi nr. 1 on lihtsam rakendada , sest siin kajastatakse kõiki aruandeperioodi kulusid kulunimetuste järgi. Seda rakendatakse tihti väiksemates ettevõtetes ja seda võib nimetada kogukulu meetodil koostatud kasumiaruandeks. Kasumiaruande skeemis nr. 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude
•Samuti on oluline hinnata enam-vähem adekvaatselt pikaajaliselt jätkusuutlikku EBITDA taset. FINANTSSUHTARVUDE LIIGITUS Kasumimarginaalid •Eesmärgiks on aru saada kasumlikkuse stabiilsusest ja teguritest, mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital)
(ÄS, § 157). Osa võib jagada (ÄS, § 152). Reservkapital Moodustatakse iga aastasest Tingimused on samad, mis Peab olema puhaskasumi eraldisest, ei või osaühingu puhul (ÄS, § 336). reservkapital (TÜS, § väiksem olla kui 1/10 31). vt. ka osaühingut. osakapitalist, põhikirjaga on ettenähtud selle suurus (ÄS, §
põhivaramüük, saadud intressid ja dividendid ja muud tulud. Kulud on aruandeperioodi tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud, millega varade väärtus väheneb või suurenevad kohustused. Siia kuuluvad tootmise ja müügikulud, varade allahindlus, põhivara kulum, valuuta kahjum, makstud intressid ja dividendid ning muud kulud. Kuna Eestis ei rakendada ettevõtete tulude maksustamist, siis võib praktiliselt võrdsustada kasumi ja puhaskasumi. Kasum, mis jääb üle peale dividendide väljajagamist ja re- Ettevõtte rahandus 5 RP089 investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust kuid kasumit ei saa investeerida ega välja jagada. Rahavoogude aruanne tegemist on kõige noorema aruandega (seda enne kajastati lisades). See on ainuke aruanne, mis näitab tegelikku olukorda
staatusele, 20% turukaaslase ja 10% nissitäitjate rollile. Tarbijad omakorda võib jaotada ostuhuvi alusel järgmistesse kategooriatesse: pioneerid (1/6), varane enamus (2/6), hilinev enamus (2/6) ja lootusetud hilinejad (1/6). 35. Tarbija jaoks: Pakkumise väärtus = see, mida klient saab - see, millest ta peab loobuma 36. Raha sissevoolu ja väljavoolu suhte iseloomustamiseks kasutatakse mõistet projekti puhaskasumi hetkväärtus (NPV) ehk kõigi tulevikus eeldatavate raha voogude tegelikväärtus hetkel kehtiva kursiga dollareis.
Muutuvkulud on iga tootmisharu puhul erinevad. Siia alla kuuluvad kulutused seemnetele, väetisele, taimekaitsevahendite, tasu renditud masinate eest jne. Loomakasvatuses on muutuvkuludeks kulutused söötadele, mineraalainetele, veterinaarteenustele jne. Mutuvkulude tase sõltub eelkõige tootmise mahust. Kattetulu on kogutoodangu ja muutuvkulude väärtuse vahe. Kui pqllumajandusettevqttes on mitu erinevat tootmissuunda, tuleb puhaskasumi väljatoomiseks teha üsna keerukaid arvutusi. Lihtsam on arvutada iga tootmisharu kohta eraldi kattetulu ja seejärel tulem kogu ettevqtte kohta tervikuna. Kattetulu on üks kasumi liikidest, mis võimaldab lihtsal viisil hinnata majapidamise erinevate harude tulukust. Kattetulu=Kogutoodang-Muutuvkulud Kui kattetulu n positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ej kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi ja järelikult annab kahjumit
DOL % Müügitulud Müü Müüg Tegevusvõimendi DOL kombineerimi annab tulemuseks koguvõimendi ( Leverage või DCL– Degree of Combi Koguvõimendi näitaja iseloomustab mõju ettevõtte puhaskasumi muutus S VC DOL DFL S VC FC I Puhaskasum sum Puhaskasum T EBIT EBIT EBIT EBIT Müügitulud Müügitulud mbineerimine finantsvõimendiga DFL õimendi (DTL – Degree of Total of Combined Leverage omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava
Antud skeem on palju informatiivsem ja rahvusvaheliselt rohkem tunnustatud, kuigi on keerulisem ja nõuab komplitseeritud raamatupidamist. Kulud on jaotatud vastavalt funktsioonidele. 67. Kasumi näitajad Kasum on ettevõtte omakapitali muutus, mis on tingitud ettevõtte majandustegevusest aruandeperioodil. Kavandatav kasum: kasumi arvutamine eelseisvatest kuludest ja eesmärgiline kasum. Kavandatava kasumi jaotamise ettepaneku koostamine: puhaskasumi osa, eraldised reservkapitali, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suurus, kasumi kasutamine muuks otstarbeks (investeeringud). 68. Ehitustoodangu omahind. Ettevõttes kajastab müüdud toodangu omamaksumus tootmisomahinda. Tootmisomahind koosneb muutuvatest ja kaudsetest kuludest. Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust: kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. Tootmisettevõttes on näiteks muutuvkuludeks tööliste palgakulu, põhimaterjalid jne
Null baasiline eelarvestamine: kõik tulu- ja kulumahud tuletatakse/arvutatakse nullist ehk eelmiste perioodide taset arvesse võtmata. Rahavoogude aruande koostamise meetodid Otsemeetod ,,ülevalt alla", raha sissetulek ja väljaminek kajastatakse brutosummas. Tekkepõhised tulud ja kulud konverteeritakse kassapõhiseks ja näidatakse aruandes. Kaudmeetod ,,alt ülesse", lähtutakse tekkepõhisest puhaskasumist, mis teisendatakse kassapõhiseks. Teisendamine seisneb puhaskasumi korrigeerimises Huvitav on see, et ROA (koguvara puhasrentaablus) = puhaskasum / perioodi keskmine koguvara ROE (omakapitali puhasrentaablus) = puhaskasum / omakapital Kurat see keskmine seal ühel juhul siis on.. eeldatakse, et omakapital on püsiv? Ei tea
Näitaja väljendatakse tavaliselt protsentides. a)Varade rentaablus: mõõdab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit ROA= NI/A, kus NI- puhaskasum ja A- varad. b) Käiberentaablus ehk tegevustulukus ehk marginaal (profit margin- PM) näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. See näitab, mitu protsenti müügikäibest jääb ettevõttele kasumiks. Käiberentaablust arvutatakse nii puhaskasumi kui ka ärikasumi taseme järgi. Puhaskasumi järgi on käiberentaabluse valem järgmine: PM = NI/S ,kus NI- puhaskasum, S- müügikäive 12. ROE (teada peast valemit ka lisaks definitsioonile) return on equity) e. omakapitali tulusus näitab kasumit lihtaktsionäride investeeritud kapitali ühe euro kohta. Omakapitali rentaablus iseloomustab firma efektiivsust omanike rikkuse suurendamisel, mis iga firma põhieesmärk. ROE = ( Puhaskasum / Omakapital ) * 100 13
dividendid, tulu põhivara realiseerimisest). Kulud on aruande perioodil tulude tekkimiseks vajalikud kulutused, need on väljaminekud millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate dividendid ning kui peale seda jääb ettevõttele veel kasumit kajastatakse seda omavahendite koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina. 6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid
40% 2012 20% 0% K1 K2 K3 K4 K5 Kulud kokku Graafik 3. Muudatused kuludes. Kulurentaablus = (ärikasum / ärikulud) * 100 2012. aasta kulurentaablus = (4008493 / 8049854) * 100 = 49,8% 2013. aasta kulurentaablus = (1428426 / 7560326) * 100 = 18,9% Müügirentaablus = (kasum / müügihind) * 100 Puhaskasumi osatähtsus käibes = (puhaskasum / netokäive) * 100 2012. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (4008493 / -4041361) * 100 = -99,8% 2013. aasta puhtakasumi osatähtsus käibes = (1428426 / -6131900) * 100 = -23,3% Omakapitali rentaablus = (puhaskasum / keskmine omakapital) * 100 2012. aasta omakapitali rentaablus = (4008493 / 15710608) * 100 = 25,5% 2013. aasta omakapitali rentaablus = (1428426 / 15667777) * 100 = 9,1% 4.3. Hinnang
12 kr/tk). Kaubavaruks jääb 5000 * 13 + 4000 * 12 =65 000+ 48 000 = 113 000 T-9.6 Kasutades T-9.5 toodud andmeid, kuid rakendades LIFO-meetodit, on lõppvaru maksumus 100 000 krooni. Sest kui lõppvaru peab olema 9000 tk, siis LIFO korral on lõppvaru see, mis on esimesena sisse tulnud, kuna viimasena sissetulev varu läheb esimesena välja. Seega lõppvaru võtan 8000 * 11 + 1000 * 12 = 88 000 + 12 000 = 100 000 krooni. T-9.7 Hindade tõusu tingimustes annab LIFO väiksema puhaskasumi kui FIFO. T-9.8 Rahalises vääringus on kõige suurem kaubaressursi maksumus soetushinnas. ÕPIK LK 235 ÜLESANDED Ü-9.1 Firma jaanuarikuu kaubavaru kohta on teada järgmist: Kuupäev Tehing Kogus (tk) Soetushind (kr/tk) Müügihind (kr/tk) 1.jaanuar Algvaru 100 80 6.jaanuar Ost 60 90 13.jaanuar Müük 70 200 21
Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase ....................................................................................................... 37 10.6. Ärikasumi tase ......................................................................................................... 38 10.7. Puhaskasumi tase.................................................................................................... 38 10. 8. Pankrotianalüüs - Z skoor .................................................................................. 39 3 11. Hinnang ettevõtte tööle analüüsitud perioodi kohta......................................43 12. KASUMILÄVI .
tehtud kulutustega. Vara amortiseeritav väärtus on vara soetusmaksumus miinus eeldatav likvideerimismaksumus e lõppväärtus. Likvideerimismaksumuse ja kasuliku tööea hinnangud põhinevad ettevõtte varasemal kogemusel sarnaste põhivaradega, aga peegeldavad ka praegust olukorda ja juhtkonna tulevasi plaane. Põhivara kuludeks kandmisel on mitmeid erinevaid võimalusi, mis annavad täiesti erineva tulemuse firma tulude, kulude ning seega ka puhaskasumi osas. Kui arvestada, et põhivara soetatakse eesmärgiga teda pikemaaegselt kasutada, on sellel ettevõtte finantsaruannetele pikaajaline mõju. Seetõttu on oluline tunda erinevaid põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid. RTJ 5 ei dikteeri soetusmaksumuse mahaarvestuse meetodit, selle võib ise valida ja seadustada see raamatupidamise sise-eeskirjas. Määrama peab sise-eeskirjas ka põhivara kasuliku tööea. Rakendada tuleks aga järjepidevuse ja võrreldavuse printsiipi.
kohaselt on senistel aktsionäridel uute aktsiate emiteerimisel ostueesõigus (subscription right). See annab võimaluse emiteerida uusi aktsiaid võrdeliselt omaosalusega. Ostuõigust saab ka müüa. See võimaldab vältida tulude lahjendamist (dilution), eriti siis, kui aktsia märkimishind on turuhinnast madalam. Käigusolevad kasumlikud ettevõtted saavad kasutada sisemist omakapitali (joonis 1.2). Selleks on säilitatud tulu (retained earnings). See on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud. Raamatupidamise aspektist asub see bilansis kirjel "eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapital." Sisemise finantseerimisallikana saab käsitleda ka kulumit ehk põhivara amortisatsiooni, sest sellega ei kaasne raha väljamakseid ettevõttest. Kulum vähendab küll kasumit, aga finantseerimisel tuleb meeles pidada, et kasumiga ei saa midagi osta, vaid ikka rahaga. Tihti nimetatakse kulumit spontaanseks allikaks,
3.4.5 EBIT marginaal Ärikasum Äritulud AS STV näitajad olid 2009. aastal 0,17(17%) ja 2010. aastal 0,21 (21%). AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,15 (15%) ja 2010. aastal 0,13 (13%). Ärikasumi marginaal ütleb meile sisuliselt, kui palju jääb firmal raha järgi pärast kaupade ja teenuste müümiseks tehtud otseste kulutuste mahaarvamist. 3.4.6 Puhaskasumi marginaal Puhaskasum Äritulu AS STV näitajad olid 2009. aastal 0,14(14%) ja 2010. aastal 0,17 (17%). AS Starman näitajad olid 2009. aastal 0,03 (3%) ja 2010. aastal 0,05 (5%). 24 3.4.7 Omakapitali tasuvus (%) Majandustegevuse kasum x 100
aasta Keskmine tellimuse maht ühe kliendi kohta 15 Ühe tellimuse keskmine omahind 5,30 Keskmine aasta püsikulu 12142 Tasuvuspunkt (mitu klienti peab teenindama) 4214 Ettevõtte tasuvusaeg saabub 1,2 aasta pärast. Tasuvuspunkt saabub aga siis, kui ettevõte on teenindanud 4214 klienti, et investeeringu kulud katta ja jõuda 0-punkti. 9.6 Puhaskasumi tundlikkus Tabel 16. Puhaskasumi tundlikkus Puhaskasumi 1. aasta 2. aasta 3. aasta 4. aasta tundlikkus 2014 2015 2016 2017 PESSIMISTLIK -30% 287607,88 738472 789460 897120 REALISTLIK 410 868 1 054 960 1 127 800 1 281 600 OPTIMISTLIK +20% 493042,08 1265952 1353360 1537920 1019794,6
(1) Seltsi Aktsionäride üldkoosolek ("Üldkoosolek"); (2) Seltsi juhatus ("Juhatus"). Üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Juhatus on AS-i juhtimisorgan, mis esindab ja juhib AS-i igapäevast tegevust. Juhatus koosneb kahest liikmest: Mirjam Vesi ja Karin Erimäe. Juhatuse esimees on Karin Erimäe. 4 Kasumi jaotamine Kasumi jaotamise otsus võetakse vastu Üldkoosoleku poolt majandusaasta aruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumitest või muudest eraldistest. Reservkapitali suurus on 1/15 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib Üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid Aktsionäridele. 5 Dividendid
21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui vastupidi, siis ei tasu, sest see hakkab omanike rikkust vähendama. 22. Ettevõtte omafinantseerimine Ettevõtte omafinantseerimise alla kuulub omanike poolne finantseerimine aktsiate ja osade vormis. See jaguneb kaheks: Sisene omakapital- see on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud ehk eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapita. Väline omakapital- see on omanike poolt laenatud raha ettevõttesse. Omafinantseerimise puhul üheks keerukamaks alateemaks on omakapitali hind, tegelikkuses on omakapital kallim kui võõrkapital. Aktsiaseltsil aktsia ja minimum aktsiakapital peab olema 25 000 eurot. Osaühingul osa ja miinimum osakapital võib nüüdsest puududa, eelnevalt oli see 2 500 eurot. 23
võlausaldajatele tehtud makseid. Sisuliselt võib seda käsitleda summana, mida firma oleks teoreetiliselt suuteline maksma omanikele dividendideks. Vaba rahavoog omanikele leitakse valemiga: FCFE = puhaskasum + kulum - investeeringud - puhta käibekapitali kasv + uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks
Reservkapitali suurus nähakse ette põhikirjas ja see ei või reservkapitali vähemalt 1/20 olla väiksem kui 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal puhaskasumist, kui tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. põhikirjaga ei ole ette nähtud Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, suuremat eraldist. lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt. Omanike pädevused, juhatuse liikmete õigused ja kohustused, nende tähendused ja vastutus kohustuste rikkumise eest. Aktsiaseltsis on omanike ehk üldkoosoleku pädevuses: põhikirja muutmine aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine vahetusvõlakirjade väljalaskmine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine audiitori valimine; erikontrolli määramine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;
2. Vararentaablus ehk koguvara kasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse kasumi (kasutada võib erinevaid kasumeid: ärikasum, puhaskasumit jt) ja vara maksumuse (kasutada võib nii koguvara jääkmaksumust, soetusmaksumust, asendusmaksumust kui ka netorealiseerimismaksumust) jagatisena. Vararentaablus = kasum / koguvarad 3. Omakapitali rentaablus Omakapitali puhasrentaablus (ROE) ehk omakapitali puhaskasumisiduvus on rentaablusnäitaja, mis leitakse puhaskasumi ja omakapitali jagatisena. Omakapitali puhasrentaablus = puhaskasum / omakapital 4. Jääkkasum puhaskasumi ja investeeringult (omakapitalilt) nõutava kasumi vahe. Jääkkasum = puhaskasum nõutav tulumäär * investeering .
Tallinna Tehnikagümnaasium Finantseerimise strateegia on suunatud tavaliselt kapitalihinna odavnemisele, mis sisuliselt tähendab odavamate laenude hankimist, aga ka kogu kapitalistruktuuri korrastamist ning maksustamise ja dividendipoliitika korraldamist. Maksustamise ja dividendipoliitika korraldamisel on eriti suur osa jaotamata kasumil ja kasumi reinvesteerimisel. Jaotamata kasum on puhaskasumi see osa, mida ei maksta dividendideks vaid suunatakse ettevõtte omakapitali suurendamiseks. 1.3. ÄRIETEGEVUS KUI FINANTSSÜSTEEM Äritegevus ettevõtte ja finantsturgude vahel toimub rahakäibe kaudu, kus ühel pool on ettevõte oma varadega ja teisele poole jäävad finantsturud, kus müüakse ettevõtte aktsiaid ja teisi finantsvahendeid, et hankida rahalisi fonde. Järgneval skeemil on toodud rahakäibe ja finantsturgudevaheline seos:
ROA = * 100% ,(1) 10 , , . , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - : ROS (Return On Sales, Puhaskasumi tase) 4 ROS = * 100% , (4) , . , 4 Ene Vaksmaa Finantsjuhtimine õpik - Tallinn 1999 (. 32-33) 11 .. , , , . , . (), , : ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * * 100% ,(5) , , , , , .5 2.3 . .
1) Aeg; 2) Inimesed; 3) Kogemused ja kompetentsid; 4) Tehnoloogia. Rahavoogude arvutamine Kapitali eelarvestamisel loevad ainult sellised oodatavad rahavood, mis on tehtavad või saadavad arvestushetke seisuga (põllumajanduses vähemalt kuu kaupa teha esimesel aastal, edaspidi võivad olla pikemad vahed). Rahavoogude jaotus: 1) Esialgne rahavoog – kulutused varade ostmiseks ja töökorda seadmiseks; 2) Juurdekasvuline rahavoog – projekti eluea kestel puhaskasumi kasv läbi käibe suurenemise või kulude (materjali-, tööjõu- ja muude kulude) vähenemise; 3) Lõpetav rahavoog – projekti likvideerimismaksumus. Mõtle juurdekasvuliselt!!! Mõõda seda, mis midagi muudab!!! Investeeringute efektiivsus Investeeringute efektiivsus ehk tasuvus väljendub kogutulu (kasumi) juurdekasvu ja seda põhjustanud investeeritud summa suhtena. Investeeringu piirefektiivsus on tulu ühe täiendavalt investeeritud rahaühiku kohta.
ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus). Eelisaktsia omanikule makstakse dividend välja enne dividendi väljamaksmist teistele aktsionäridele. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Tal on õigus saada dividende, mille suurus määratakse aktsionäride üldkoosolekul.Ettevõtte likvideerimisel jaotatakse netovara proportsionaalselt aktsionäride osale. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või põhikirja alusel. Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvelt.
annaabi.ee 
