50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Carolein
Õppematerjali autor
teadmised, oskused ja energia minigi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Motivatsioonli on oluline koht juhtimis- ja eestvedamisteooriates ning nende praktilisel rakendamisel. Töötajate motiveerimine on tõhusa juhtimise ja eestvedamise eelduseks. Motiivid on kui inimese sisemised seisundid ja jõud, mis panevad ta tegutsema, kontsenteerides inimenergia mingite eesmärkide saavutamiseks. Motiivid on inimese vajaduse konkretiseeritud vorm tegelikkuses, milleks võib olla mingi objekt, mis õrgitab inimest sihikindlale tegevusele, määretles kindlaks suuna, mille poole püüda. Juhid tuginevad töötajate motiveerimisel ametlikule võimule, saksioonidele ja hüvitistele. Olulisel kohal on kontrollil põhinev töösoorituse hindamise ja töötasustamise süsteem. Motivatsiooni võib liigitada mikro- ja maktomotivatsiooniks. Mikromotivatsioon seondub inimese käitumisega organisatsioonis, markomotivatsioon on seotud aga ühiskonna mõjudega
küsitlusuuringu .........................firmadega, uurib ja analüüsib töötajate eelistusi ja 2 rahulolu ( ptk ... ja Lisa .... ankeet), teostab strateegiliste faktorite analüüsid ( ptk.....) ning töötab välja ja/või teeb ettepanekud vajalike meetmete kasutuselevõtmiseks............... Uurimustöö teostamisel lähtutakse hüpoteesist, et mistahes organisatsioon ei saa olla konkurentsivõimeline, jätkusuutlik ja innovaatiline, kui selle saavutamiseks puudub motiveeritud............................. Ainetöö eesmärk on uurida ja analüüsida.................................................. . Eesmärgist tulenevalt vaadatakse .................................................... funktsioonide ja hõlmatud isikutega. Uurimustöö eesmärgist ja hüpoteesist lähtuvalt on püstitatud järgmised ülesanded:
. Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? (millised on kolleegid, juhid, kuidas nad mõjuvad sulle, sellest sõltub meie stresss ja rahuolu jne.) Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? (rutiin, kui palju ma saan ise end kntrollida, palju on antud ettekirjutusi; kvanti ja kvalitatiivne töökoormus – kas seda on liiga palju v liiga vähe, või aega on küllalt aga on liiga keeruline, hammas ei hakka peale ülesandale) Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? (töö füüsiline KK, kui mugavlt v hästi me ennast tunneme – valgus, temperatuur; töö aeg kui pikad on meie päevad, kui kiirelt me väsime) 5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA
lisadena. Kõike seda äriplaani lisades teete te oma plaani raskestiloetavaks. 1. Kokkuvõte Kuigi kokkuvõte on äriplaani esimene osa, soovitan selle kirjutada viimasena. Kokkuvõtte koostamisele tasub palju tähelepanu pöörata, sest see on äriplaani kõige rohkem loetud osa. Äriplaani kokkuvõttest peab saama kiire ülevaate, mida ja milliste vahenditega plaanitakse saavutada. Kokkuvõte ei tohiks olla pikem kui 1-2 lehekülge. Veelkord - kokkuvõttes tuleb esile tuua ainult olulisim! 2. Äriidee kirjeldus Järgnevalt asutakse kirjeldama äriideed, eesmärki ja vajalikke vahendeid, et eesmärgini jõuda. Enne toote kirjeldamist kirjutatakse lahti ettevõtte eesmärgid: - 1. aastal - 2. või 3. aastal - pikemas perspektiivis. 2.1. Toote/teenuse kirjeldus Siin kirjeldatakse millise toote või teenusega on tegemist. Kirjeldamisel tuleb keskenduda mitte
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe.
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv
Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Vaatab organisatsiooni, mingit allüksust, pühendumist, kokkukuuluvust rohkem sotsiaalsusele orienteeritud. Kas inimeste vahel on koostöö või konkurents? Kas inimene on organisatsioonile pühendunud? Vaatab ka inimese poole pealt. Kas ma olen stressis? On mul liiga suur koormus? Jne jne - Inimfaktori psühholoogia. Tegemist on inimest ja töövahendit käsitleva suunaga. Milline töövahend on kõige produktiivsema disainiga arvestades seda, kuidas inimene saab seda kasutada. Töövahendid peavad olema disainitud arvestades kasutaja kognitiivseid protsesse. Siia haakub ka töötervisehoiu teema
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid