FÜÜSILINE ARENG FÜÜSILINE ARENG – seaduspärasuste teadmise olulisus • meditsiiniline aspekt • mõjutab enesekontsemtsiooni – tegevuste valik, käitumine erinevates situatsiooonides ja eneseväärtuse tunne on mõjutatud füüsilisest arengust ja suhtumisest oma kehasse • võimaldab paremini mõista erinevaid käitumisviise • varases lapseeas kujunenud kehaga rahulolu/- olematuse seos hilisemate probleemidega mis kuulub füüsilise arengu alla? 1. Pikkuse juurdekasv 2. kehamassi juurdekasv 3. keha proportsioonide muutus 4. skeleti luustumine, lihaskonna areng 5. hingamis- ja veresoonkonna muutused 6. hammaste areng 7. pea- ja rinnaümbermõõdu areng 8. aju füüsiline areng ja kasv 9. motoorne areng - • üldmotoorika, - liigutused,jooksmine, ronimine, hüppamine • peenmotoorika - käeline tegevus, häälemurded, silma- ja käe kostöö areng mõjutajad : • pärilikkus ja küps...
MURDEIGA Tüdrukutel algab murdeiga 1-3 a varem kui poistel. 10-12 a - üleminek murdeikka 12-14 a - varane murdeiga 15-16 a - keskmine murdeiga 17-18(20) a - hiline murdeiga Arenguülesanded 12-18 ea: Füüsiline kasv Formaalne mõtlemine Identiteedi kujunemine Emotsionaalne kasv Osalemine eakaaslaste gruppides Suhted vastassooga Füüsiline areng Toimuvad suured muutused, füüsiline kasv on väga kiire - see kurnab ja väsitab organismi. Saavutatakse füüsiline ja füsioloogiline küpsus (T 12-a, P 13-a). Hormonaalsed muutused tekitavad emotsionaalset tasakaalutust. Toimub ka seksuaalne areng - seksuaalse identiteedi kujunemine, huvi vastassoo vastu, esimesed seksuaalkogemused. Murdeea keskel võib noor olla väliselt sarnane täiskasvanuga, kuid vastupidavus on väiksem (pikaajalise füüsilise pingutuse korral) ja suhteline jõud on väiksem (jõud kehakaalu suhtes) kui täiskasvanut...
Arengupsühholoogia kordamisteemad 1. Arengupsühholoogia põhimõisted Areng – igasugused muutused käitumises jm suhetes ning protsessides. Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine ja motoorsed oskused nt kirjaoskus Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, tunnetus ja kõne areng Sotsiaalne areng – emotsioonid ja suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, hoiakud, õige vale suhtumimne Vaimne areng – teadmised, oskused Kasvamine – pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine Küpsemine – muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast, sootunnuste avaldumine murdeeas Õppimine – keskkonna poolt tingitud muutus, inimene omandab kogemuse või treenib, selle tagajärjel toimus muutus mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne Sensitiivne periood – periood, kus mingi võime areneb eriti kiiresti nt kõne kiire areng Kriitiline periood – teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil, nt kõne om...
LAPSEEA PERIOODID KESKMINE KOOLIIGA 12-15 AASTASED KOOSTAJAD: RAIDI LEMMIK, URVE ANNASK, AIREEN LAANISTO KESKMINE KOOLIIGA EHK MURDEIGA MÜRSIKU EHK MURDEIGA PEETAKSE ÕNNELIKU LAPSEPÕLVE LÕPUKS. MÜRSIKUEAS TOIMUB KÕIGE ROHKEM MUUTUSI, KUS ARENEVAD VÄLJA SOOTUNNUSED NING KASV ON KIIRE. MUUTUVAD SUHTED VANEMATE NING EAKAASLASTEGA JA LAPS MUUTUB ISESEISVAMAKS. FÜÜSILINE ARENG · FÜÜSILINE KASV KIIRE FÜÜSILINE JA FÜSIOLOOGILINE KÜPSUS TÜDRUKUTEL 12. ELUAASTAL, POISTEL 13. ELUAASTAL. POISTE JA TÜDRUKUTE ARENGUKIIRUS ON ERINEV - TÜDRUKUD ON ARENGUS EES, VÕRDSUSTUB U 18 ELUAASTAKS. ARENGU KIIRUS VÕIB TEKITADA SEKUNDAARSEID PROBLEEME · HORMONAALNE MUUTUS EMOTSIONAALNE TASAKAALUTUS. SUGUORGANITE ARENG, KARVADE KASV · SEKSUAALNE ARENG KUJUNEB SEKSUAALNE IDENTITEET KOGNITIIVNE ARENG · ALATES 12A KUJUNEB ABSTRAKTNE JA LOOGILINE MÕTLEMINE. MURDEEAS VÕRRELDAKSE END TEISTEGA: VARASES MURDEEAS SUHTLEMISOSKUSI, H...
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
. . . . . , : , , . 2 - . 4 - , 6 , , , .. 3-4 - , - 7 : , , , , üleminek tahtmatult tahtlikule materjali meeldejätmisele ja reprodutseerimisele toimub vanuses 4-5a arenguülesanne 3-6 a Eeloperatsioonalne mõtlemine füüsiline areng väikelapsel Kiire kehaline areng egotsentriline kõne Väline vormilt ja sisene sisult Motoorset arengut väikelapseeas iseloomustab Silma ja käe koostöö täiustub, mis paneb aluse kirjutamisoskusele füüsiline areng kesk. Lapseeas toimub (kellel kiiremini) Tüdrukutel poistest kiiremini sõnal-loogilise mõttelaadi domineerimine piltlikult-näitliku ja näitlikult-tõhusale on iseloomulik lastele kes on Formaalsete operatsioonide staadiumis Eriksoni teooria + miline staadium 4-5 a Init...
Õpikust lk.33 47; vihiku materjal; töölehed ül.15, 16 1. Arengupsühholoogia põhiküsimus Põhiküsimus on kas inimese käitumist mõjutab rohkem geneetika või keskkond. 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostum...
Lapse füüsiline areng 1-2 aastased lapsed Sissejuhatus: 1)Lapse arengu hindamine. 2)Areng imikueas e. Esimesel eluaastal. 3) Lapse motoorika areng. 4) Kehaline areng ( üld- ja peenmotoorika, võimeline, ujumine). 5)Füüsiline areng Areng on organismi kasvamise ning muutmise protsess, mis algab munaraku viljastamisest ja kestab kuni indiviidi surmani. Inimese arengus toimuvad pidevalt nii kvantitatiivsed muutused. Arengulised muutused on korrapärased. Arengus eristatakse kolme (mõnede autorite järgi enam) komponenti. Need on esiteks, intellektuaalne, vaimne, kognitiivne areng, teiseks, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning kolmandaks, füüsiline, kehaline ning psühhomotoorne areng. Küpsemise käigus määravad pärilikkus ja ümbritsev keskkond lapse füüsilise ja kognetiivse arengu. Küpsemine on selline arenguline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad muutused, mis ilmne...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond AP1 Liis Lillepea LAPS JA KODUVÄGIVALD Referaat Juhendaja: Tea Välk Rakvere 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Mis on koduvägivald? 4 3. Erinevad lapse väärkohtlemise liigid 5 4. Koduvägivalla mõju lapsele 7 5. Kuidas aidata koduvägivalla alla kannatavat last 9 6. Faktid 10 7. Kokkuvõte 12 8. Allikad 13 1. Sissejuhatus Referaat on koostatud Lapse ja tema arengukeskkonna raames. Minu eesmärgiks oli teha lühi ülevaade lapse ja koduvägivallast ning, sellest kuidas see last mõjutab. Vägivalla tüüpe võib olla väga erinevaid. Tihtipeale arvatakse, et vägi...
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Kadri Sirk AÜSR1 VARANE LAPSEIGA Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. lapse areng.....................................................................................................................4 1.1. Lapsepõlv................................................................................................................4 1.2. Füüsiline ja motoorne areng...................................................................................5 1.3. Kognitiivne areng...................................................................................................6 1.4. Psühhosotsiaalne areng............................................
Areng - hõlmab süstemaatilisi muutuseid alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine füüsiline areng (nt. kasv, kaal) Küpsemine teatud väljakujunemine või täiuslikkuse saavutamine, võib olla nii füüsiline kui ka vaimne Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp tegurite kogum, mis põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Fluiidne intelligentsus osa võimekusest, mis on kaasa sündinud ja seostub närvisüsteemi eripäraga (nt. mälu, liigutuste kiirus) Kristalliseerunud intelligentsus osa võimekusest, mida omandatakse nii hariduse kui ka igapäevaelu kaudu, seetähendab võimet leida seoseid, analüüsida, lahendada probleeme jms. 1. Sünnieelses arengus eristatakse kolme perioodi : eostumisperiood, embrüonaalperiood ja looteperiood. Eostumisperiood kestab kaks nädalat alates viljastumishetkest, selle perioodi lõpuks ki...
Mürsiku iga Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Mürsikuiga on (11/12 15/16.a) Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne küpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. ÜLESANDED: Enesetadvuse ja enese maksmapanemise areng Sõprussuhete ümberhindamine Toimetulek probleemidega isiklikus elus Kohanemine organismis toimuvate muutustega Kohanemine sisemiste ja väliste vastuoludega PÕHIPROBLEEMID: vanemate autoriteet pannakse proovile ja slegub, et nad polegi nii täiuslikud tekivad uute väärtustega sõbrad (mitte alati positiivsed eeskujud) isikliku elu prob...
Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3. KOGNITIIVNE-/taju,mälu,keel,kõne,haisting/intel võimed tagajärgede, seoste analüüs, vastasmõjud 4. SOTSIAALNE(4a)-muutus viisides kuidas teisteg...
Füüsiline areng Oluline on teada Inimese areng on erinev ja sõltub east, soost, individuaalsetest iseärasustest, tingimustest jne. Arengu võib jagada vanuseastmeteks, mida iseloomustavad kehalised, vaimsed ja sotsiaalsed muutused. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng – keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elunditesuurenemine. Küpsemine seostub väljakujunemisega, täiuslikkuse saavutamisega. Küpsemine võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Liikumine on lapsele üks meeldivamaid tegevusi. Samas on liikumine üks keerukamatest tegevustest, millega laps peab toime tulema. Oma keha tunnetamine on kehalise minapildi kujunemise seisukohast äärmiselt vajalik. Kui laps ei tule oma keha tunnetamisega hästi toime, siis ilmnevad raskused ka igapäevatoimingutega hakkamasaamisel. Kui laps ei tunneta oma keha ja selle liikumisvõimalusi, siis võib sama laps olla küllalt kohmakas ja liiku...
Eelkoolipedagoogika mõisted Valiku valdkonda kuuluvatest mõistetest koostas eelkoolipedagoogika õppejõud MA Jane Rätsep Algharidus (primary education)- üldhariduse esimene aste, lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskus ning algteadmised inimesest,loodusest ja ühiskonnast. Tänapäeval arenenud riikides enam ei eristata, kuna kohustuslik on põhiharidus. Alusharidus (early childhood education)- teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Areng (development)- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Küpsemine–muutus, mis toimub geneetilise plaani järgi, sõltub vähe keskkonnast (nt koogamine 2-3. elukuul, sootunnuste...
Areng - Süstemaatilised muutused alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. - Kasvamine - Küpsemine Bioloogiline, kognitiivne, sotsiaalne Arengupsühholoogia kui uurimisvaldkond • Arengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud muutuseid käitumises, psüühikas ja inimsuhetes • Imikuiga 0-2 eluaasta • Varane lapseiga 2-6 eluaasta • Keskmine lapseiga 7-12 eluaasta • Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliin...
LAPSE SOTSIAALNE ARENG MURDEEAS Õppejõud: Narva 2010 SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia uurib inimese arengut viljastamisest alates. Tegeleb vanusega seotud psühhiliste ja käitumislike muutuste teadusliku seletamisega. Inimese areng tähendab igasugused muutused käitumises, kognetiivsetes protsessides, suhetes jne. Inimese areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Inimese areng jaotakse viieks osaks. Esimene nendest on füüsiline ja motoorne areng (kasvatamine, motoorsed oskused jm). Teine on kognitiivne e tunnetuslik areng (taju, mälu, mõtlemise ja tunnetusprotseeside areng, kõneareng). Kolmas on sotsiaalne areng (sotsiaal-emotsionaalne, psühho-sotsiaalne) inimese emotsioonid, suhtlemine. Neljas on k...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.Füüsiline areng....................................................................................................................3 2.Vaimne areng......................................................................................................................4 2.1Kognitiivne areng..........................................................................................................4 2.2Emotsionaalne areng.....................................................................................................5 2.3Sotsiaalne areng............................................................................................................6 2.3.1Suhted kaaslastega.................................................................................................6 2.4Kõlbeline aren...
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalk...
Keskkonna mõju käitumisele ja arengule Kadi Liik You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonnapsühholoogia Inimese käitumine on seotud keskkonna ehk käitumise kontekstiga Kuidas erinevad keskkonnad käitumist mõjutavad? Haiglavoodi Lõbustuspark Ujumisvõistlus Tennisemäng Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiproorksed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) ...
Teismeea ehk keskmise kooliea üldiseloomustus Tütarlastel algab ja lõpeb murdeiga varem, kui poistel. Sel perioodil toimub organismis palju muutusi, mille tulemusena areneb füüsiline ja seksuaalne kõpsus. Füüsiline areng on väga intensiivne, kehapikkuse ja kehamassi juurdekasv. Keha omandab vastavalt naiselikud või mehelikud proportsioonid ja arenevad sekundaarsed sugutunnused nagu näiteks karvakasv, tütarlastel rinnanäärmete areng, menstruatsiooni teke. Puberteedi vallandajaks on LH (luteiniseeriv hormoon), selle tõus organismis. Puberteedi alguseks loetakse, tütarlastel, rinnanäärmete suurenemist ja poistel, testiste suurenemist. Vanuseliselt loetakse tütarlastel puberteedi alguseks 9.-13. aastat, keskmiselt 11.a. ja poistel 10.-14. aastat, keskmiselt 12.a. Hilinenud puberteediks loetakse, tütarlastel > 13.-14. a., poeglastel >15.-16. a. Seoses kiire ja ebaühtlase kasvuga on sagedased siseelundite funktsionaalsed häired. Murdeeas ägen...
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama. Puberteet ja varane täiskasvanuiga Puberteet ehk murdeiga: 11. kuni 16. eluaastani. Tüdrukud kasvavad kiiremini. Kasvamine lõppeb tavaliselt noorukieas 16.-20. eluaasta paiku. Varane täiskasvanuiga: 20. kuni 40. eluaastani. Inimesed on oma füüsiliste võimete kõ...
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
INIMESE ARENGUETAPID Stelle Snaider 10 M SISSEJUHATUS Inimese areng jaguneb kaheks: bioloogiline areng; sotsiaalne areng. BIOLOOGILINE ARENG Bioloogile areng ehk ontogeneetiline ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Inimese ontogenees jaotub kaheks etapiks: sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks ja sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks arenguperioodiks. SOTSIAALNE ARENG Inimlaps on sündides abitum kui ükski teine loom. Sotsialiseerumise üheks tähtsaks bioloogiliseks põhjuseks on imiku abitus: füüsiline abitus; sõltuvus. Sotsialiseerumise protsess Oma koha määramine sisaldab järgmisi elemente: vajalik informatsioon; võimalus harjutada; tagasiside; sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt. Subkultuurilised erinevused: vanemate tegevusala; soolised erinevused ehk erinev suhtumine poistesse ja tüdruku...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed..............
STRESS Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye. Stress organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus - töökoha kaotus - tõsine konflikt jm 2) Pidev mõjutus -...
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi...
Ptk 3 psühholoogias + konspekt Inimese areng areng- süstemaatilised muutused munaraku viljastumise hetkest surmani. sellega tegeleb arengupsühholoogia. genotüüp, fenotüüp, polügeensus sünnieelne areng (u 40 nädalat. kolm perioodi: I eostumisperiood u 2 nädalat II embrüonaalperiood 8 nädala lõpuni III looteperiood sünnini kaks esimest perioodi kõige tähtsamad, kõik kehaorganid kujunevad välja. kui emal punetised, siis laps sünnib väärarenguga. vastsündinu hakkab 26ndal rasedusnädalal emahäälele reageerima. ka ema lõhna tunneb laps ära. vastsùndinuid paeluvad inimnäod. vastsündinud on lühinägelikud. vastsùndinul on kaasasündinud refleksid, osa on sellised, mis jäävad alles, nt pupillrefleks, osa on sellised, mis kaovad ära, nt haaramisrefleks viiekuuselt ja ujumisrefleks kuue kuuselt. reflekside puudumine -> kns-i kahjustus lapsel on veel kõndimis, ehm...
Iseseisev ülesanne Marika Ots Kela 3 Lapse füüsiline areng 1. Põhiliikumised 2.Kehaline areng 3.Motoorne areng ( Peenmotoorika , Jämemotoorika ) 5. Koordinatsioon 6.Silma ja käe koostöö Põhiliikumised Liikumine on laste tegevuste ja mängude loomulik osa. Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, ese...
Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Aktuaalne arengutase laps on võimeline ülesannet omapea lahendama Animism elutute objektide elustamine Areng kestab munaraku viljastamisest kuni surmani ning seda mõjutab nii pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritu...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks. Lapsed käivad lasteaias, kus nad õpivad suhelda teiste lastega omavahel. See tegevus toob neile uusi tutvusi, kohustusi ja harrastusi. Perioodi lõpul lapsed küpsevad kooli minekuks, ja käivad ettevalmistus klassides. 1 12 ELAMISTOIMINGUD 1.1 Turvalisus Laste igapäevased toimingud on seotud turvalise keskkonna säilitamisega kodus, lasteaias, mängimisel või reisimisel. Eelkoolieas...
Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkon...
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema tutvusringkond erinev teistest lastest, ta ei puutu nii palju kokku välismaailmaga ja tema areng on aeglasem...
LAPSEPÕLVE MÕJUD ISIKSUSE ARENGULE Freudi kohaselt on lapse iseloom viie aastaseks saamisel juba täielikult väljakujunenud. Seega mängivad sünnist kuni 5.eluaastani kogetud sündmused lapse pikaajalises emotsionaalses ja füsioloogilises tervises märkimisväärset rolli. Lapsed arenevad pidevalt nii füüsiliselt kui emotsionaalselt. Lapsepõlves kogetud stress võib olla lapse arengule nii kasulik, aidates arendada oskuseid, mis on vajalikud kohanemaks uute olukordadega ning saamaks hakkama ohtlike ja hirmutavate olukordadega. Pikaaegne stress aga võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi ja jätta lapsele pikaajalise mõju, mis võib kanduda ka täiskasvanuikka. Stress, mida on põhjustanud sisemised või välised mõjutegurid, võivad häirida inimese normaalset heaolu. Need tegurid võivad mõjutada tervist, põhjustades emotsionaalset stressi ning viia erinevate psühholoogiliste muutusteni. Sisemised stressorid hõlmavad sellised seisundeid nagu nälg...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 2 1 ARENG....................................................................................................................................3 1.1 Arengu seaduspärasused................................................................................................... 3 1.2 Lapse arengu jälgimine .................................................................................................... 6 1.3 Vastsündinu.......................................................................................................................7 1.3.1 Sünnijärgsed oskused.................................................................................................7 Vastsündinul on arenenud:.................................................................................................7...
19.10.2017 Arengupsühholoogia • Psühholoogia haru, mis tegeleb inimese psüühika muutustega kogu tema elu jooksul, sisuliselt ARENGUPSÜHHOLOOGIA viljastamisest kuni surmani. o17 • Arengupsühholoogia harud: lapsepsühholoogia, kooliealise psühholoogia, noortepsühholoogia, Kaidi Kübar täiskasvanu psühholoogia, vanurite psühholoogia, perepsühholoogia jne. ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Triin Paur EAL-3kõ MINU LAPS LÄHEB KOOLI Referaat Õppejõud: MA Kerstin Kööp Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks ...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
Elukestva õppe strateegia põhjal on õpetaja roll toetada õpilase kujunemist inimeseks, kes tuleb toime muudatustega keskkonnas ning on valmis võtma vastutust oma õpivalikute ja arengu eest. Õpilase füüsiline areng on selline protsess, mille käigus vanuse kasvades toimuvad järgnevad muutused: kehamassi ja pikkuse juurdekasv, proportsioonide muutus, aju areng ja kasv, üld- ja peenmootorika areng. Kuna mina õpin klassiõpetajaks, on minu õpilasteks peamiselt kainikud või murdeealised. Lapsed, kes on oma arenguperoodilt kainikud vajavad rohkelt füüsilisi tegevusi, kus nad saavad enda oskused ja jõu proovile panna. Eriti huvitutakse selles eas sportlikest mängudest ja võistlustest. Kainikute mõttetegevuse saaks teoreetiliseks tunniks hästi tööle panna läbi mõne aktiivõppe meetodi. Näiteks, kui hakatakse uut teemat õppima ja õpetaja teab, et ees on ootamas üsna teoreetiline tund, võiks tunni keskel teha klassis liikumisharjutusi -võistlusi an...
Inimese areng Füüsiline ja motoorne areng Imikuiga (01a) KASVAB JA ARENEB Click to edit Master text styles VÄGA KIIRESTI Second level Third level UURIB ÜMBRUST KÄTE Fourth level JA JALGADE KAASABIGA Fifth level ON KASVANUD U 25 CM JA TEMA KAAL 3X 4.ELUKUUKS TÕSTAB PEAD JA RINDKERET NING KEERAB ENNAST. HAKKAB ROOMAMA NING SILMADE JA KÄTE KOOSTÖÖ ARENEB ALATES 6.ELUKUUST. Väikelapseiga (13a) KÕNE OMANDAMINE Click...
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskesta tükkide väljutamine naise organismist, menstruatsiooni tsü...
ARENGUTEOORIAD S . F R E U D , J . P I A G E T, E . E R I K S O N , L . KO H L B E R G , L . V Õ G O T S K I , J . B O W L BY ARENGUPSÜHHOLOOGIA • Inimese areng ning käitumise muutumine vananedes • Algus 19.sajand • Põhimõisted Areng – muutused Füüsiline ja motoorne areng – kasvamine, liigutused Kognitiivne e tunnetuslik areng – taju, mälu, mõtlemine, kõne Sotsiaalne areng – emotsioonid, suhtlemine Kõlbeline areng – väärtused, õige vs vale Vaimne areng – teadmised, oskused SIGMUND FREUDI PSÜHHOSEKSUAALSE ARENGU TEOORIA • Alateadlikud soovid ja mälestused • „jäämäe veepealne osa" • Lapseea kogemuse mõju • Tasakaalu püüe – sisemised tungid vs ühiskonna normid ARENGUSTAADIUMID FREUDI JÄRGI 1) Prelatentne periood (sünd - 6a) oraalne periood (sünd-1a) anaalne periood (1-3a) falloslik periood (3-6a) – Oidipuse/Elektra kompleks 2) Latentne periood (7-10a) – teadmiste omandamine 3) Genitaalne ...
Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hil...
annaabi.ee 
