) männid b.) kased c.) kuused · Metsandus tegeleb metsade majandamisega, see on väetamise, kuivendamise , istutamise, tuletõrjetõkke ribadega metsade hooldus. · Metsatööstus tegeleb : a.) puidu raiega b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit. Põllumajandus, kalandus ja toiduainete tööstus · Toorained tulenevad põllumajandusest ja toiduainete tööstusest. · Toiduainete tööstuse alla käivad : liha, teraviljad, piim, vorst, leib, jahu, sai, kohupiim, jäätis jms. · Toidainete tööstused võivad olla : piimatööstus, lihakombinaadid, kondiitri
Tänapäeva puidutöötlus Puidutöötluse toodang Põhitoodang – Palgid – Prussid Lisatoodang – Tehnoloogiline laast - raiemasinates ja laasturites lõigatud kaldrööptahukakujulised puidutükkid – Saepuru - 1-5mm paksused puidutükid – Puukoor Materjali Valimine Puidu kvaliteestuse määramine – Oksad • Kõige suuremat mõju saetoorme kvaliteedile avaldavad oksad. Oksad on bioloogiliselt paratamatud puidurikked. – Lõhed • Puidu rebenemine pikki kiudu – Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast
1. Ebamäärane kasv puidu karvamisel. 2. .... ehk maja on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. 3. Seinapalgil peab olema enne ehitamist 20+/-5% sisaldus. 4. Palkide kuivama panemisel peab jääma tuulutav ava, muidu võib tekkida ... oht. 5. Kasutusel olevad, ehk... esemed 6. 7. vertikaalselt loodis prussid või palgid mõlemal pool seina, mis on seotud seina läbivate poltidega. 8. Maja osa, mis kaitseb sademete ja päikse kiirguse eest. 9. 10. Tapp, mille ots on kalasaba kujuga. 11. .....nimetatakse tavaliselt teadliku ehitamise tulemust mille ulka kuuluvad hooned ning näiteks sillad, tunnelid ja tammid. 12. Eestis praegusel ajal enimlevinud ..... ümarpalgi puhul on koerakaelatapp 13. Tehtud töö üle vaatamine. 14. soovitav puud langetada talvel, kevadel kohe sulailmadega palk koorida ja
Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1.
Puidust ehitusmaterjalid Ümarmaterjalid · Palgid üle 140 mm, pikkus 4-7 m · Peenpalgid diam. 80-140 mm, pikkus 3-7 m · Ümarlatid diam. 30-80, pikkus 3-7 m Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel · Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) · Servatud palgid (kahest küljest saetud) · Servamata lauad, paksus 13-100 mm · Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13-100 mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 · Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus alla 100 mm · Latid, erinevad prussist sellega, et paksus üle 100 mm · Liiprid · Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. · Saematerjali mõõtühikuks on ruutmeeter (tihumeeter) · Kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A, B, C, D) Pooltoodete valmistamisel on neidpeale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.)
servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad Kuiv puit eelkuivatatud ja seetõttu on niiskus vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess tagavad liimpuidu täpsed mõõtmed Valmistamine Valmistamisprotsess võib olla erinev.Tüüpiline tehaseskeem: prussid tuuakse laost ja kuivatatakse eelhööveldamine klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse asetatakse hoiule vähemalt 2 tunniks Plangud hööveldatakse Liimimine ja surumine Talad ja küljed hööveldatakse lõppviimistletakse
* Prussinurgad 50x50mm 9 tk - 2,52 eurot * Kruvid 4x45mm 1 karp- 7,50 eurot * Kruvid 5 x 100mm 12 tk (alusraami ja vaiade jaoks)- 1,69 eurot (Kruvid võib asendada ka sobivas mõõdus naeltega) Materjali hind kokku: .98,63 eurot Tööriistad: * Saag * Akutrell *Klambripüss *Mõõdulint *Vesilood *Haamer * Labidas Tööriistad on olemas ja nende peale raha kulutama ei pea. Töökäik: 1) Saen kaks 2,2m pikkust prussi ja kaks 3n pikkust prussi. Ühendan prussid omavahel kruvidega nii, et moodustuks raam mõõdus 2,3*3m. Peale seda tuleb alusraam paigaldada soovitud kohale ja sättida loodi. Kinnitan alusraami vaiadega maa külge. 2) Saen 12 1,2 m pikkust detaili, millset 6 detaili on tugipostid ja 6 sarikadetailid. 3) Ühendan 2 tugiposti ja 2 sarikadetaili omavahel kolme prussinurgaga ühtseks nn A- kujuliseks detailiks. Teen kokku kolm A-kujulist detaili, kus oleks tugipostid ja sarikad omavahel ühendatud prussinurkade abil.
mõõtmed antakse millimeetrites (paksus × laius × pikkus) ja on kehtivad 20-% niiskuse juures. Kui puidu niiskus erineb 20 %-st, vähendatakse või suurendatakse mõõtmeid 1 % võrra niiskuse muutumise iga 5 % kohta. Saepuit jaotatakse: liistud, hööveldatud paksus ja laius alla 75 mm pinnud, saetud paksus ja laius alla 75 mm lauad paksus maksimaalselt 38 mm, laius vähemalt 75 mm plangud paksus üle 38 mm ja alla 100 mm, laius üle 175 mm prussid paksus ja laius minimaalselt 100 mm. Venemaalt eksporditav saepuit jaotatakse: deals plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75 ja 100 mm laiusega 225, 250, 275 mm battens plangud (lauad) paksusega 50, 55, 63, 75, 100 mm ja laiusega 50...200 mm boards plangud (lauad) paksusega alla 50 mm, laius 50...250 mm Saepuitu eksporditakse pakettidena. Pakettides olevad tooted (lauad, plangud) võivad olla ühepikkused või erineva pikkusega
mõõdud, et tapp jääks prussi keskele ja kõrval olevate prusside vahele võrdselt. Pilt 1. Kalasabatapp 5 3. RAKKE PÜSTITAMINE Rakke ehitamisel pidime järgime fakti, et iga pruss on erineva kõrguse ja paksusega, samal ajal hoides väliskülge vertikaalsena. Kuna prussid on üksteise suhtes astmelised, peab ühel vastaskülgedel olema esimene poolik pruss. Tapi ehitamise etapid: 1) Alumine tapp teha ette antud mõõtude järgi; 2) Järgmine pruss asetada klotsidele nii, et selle välimine külg ja servad oleksid alumise prussiga tasapinnas, jälgima peab ka rakke täisnurksust; 3) Prusside vahe märkida alumise tapi nurkadest ülemisele prussile nii, et mõlemad tapid oleksid sama kuju ja mõõtudega;
80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3. Kihilise liimitud puidu tootmine - spoon, vineer, vineerplaat, kihiline puitplastik, vineertorud, tislerikilbid, liimitud toorikud. Töötlemisviisiks ringkoorimine (spoonitreimine), kuivatamine, liimimine. 4. Puitkiud ja puitlaastplaatide tootmine
olemas ja ka sellele kuidas tellingute peale käituda,et seal oleks turvaline.Tuleohutusest räägiti peamiselt kus on tulekustutid,kus on varuvälljapääsud. Praktikandi tegevus ettevõttes · Töö kirjeldused: · Tööriistad mida kasutasin: · Akutrell,mõõdulint,näpitsad,plekikäärid, lood,nurgik,haamer,kipsinuga,mootorsaag,käsisaag, kirves, pahtlilabidad,pintslid, kipsitõstuk. · Ehitus materjalid mida kasutasin: · Metallkarkass,kipsplaat,katuse kile,puit (lauad,prussid)benoplast, pahtel,värv. Praktikandi tegevus ettevõttes · Tööde kirjeldus mida mina tegema pidin: · Esimesel päeva hommikul tutvustati mulle firmat,töötajaid ja objekti,et saaks koos teiste töömeestega alustada töö tegemist ja mitte aega raisata.Tööpäev hakkas kella 8 ja objektil olime kell 7 esimesel päeval.Nii kui kell sai 8 olid mehed ka kohe tööpostidel ja mullegi anti töö kätte.Laest ja seintelt pidin
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m
Puit-tähtis ehitusmaterjal,tarbeesemed,mööbel(puidupuru),kütus,tselluloosina,paberi valm,postide ja hoonete ehitamine,lauad,prussid,vineer.Mineraalid-mood.maakoores või maa sees,kindel keemiline koostis,enamasti keemilised ühendid(nt.kvarts SiO2),enamik on silikaadid,tuntuim kvarts.Kivimid-tekkinud mitmest mineraalis t,tähtsaimad on lubjakivi ja graniit.Lubjakivi:Koostis:Peamine koostisosa on kaltsiit,sisaldab savimineraale ja kvartsi,e.paekivi,põhiline koostisosa on CaCO3.Välimus:Silmaga saab näha selle pinnal kaltsiidikristalle,peal võivad olla mereloomade kivistised,kõva ja püsiv
Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad. Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass. 1.1 Puitkarkass Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm paksud ja nende puhul kõige tüüpilisem ehitusviis on nii, kus karkassi vöölauad asetatakse lapiti, mille peale toetuvad laetalad, sarikad või katusesõrestikud täpselt postide kohal. Sõrestikpostid kannavad hoone koormust. Hoone jäikus saadakse diagonaalelemendiga või diagonaallaudisega. foto 1 - Puitkarkass 5 1
Eksporditavad tooted Tagajärjed: Väheneb liigirohkus Kliimemuutused Veeringe kadu Kultuuride häivitamine Metsade maha raiumine Brasiilias on juba üle 50% metsast kaitse all Metsatööstus METSAVARUMINE, METSARAIE SAEVESKID (palgid, prussid, lauad) EHITUSTÖÖSTUS (laast- ja kiudplaadid, vineer) MÖÖBLITÖÖSTUS TSELLULOOSI- JA PABERITÖÖSTUS PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus) Metsade majandamine METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS KUIVENDAMINE HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE KAHJURITÕRJE VÄETAMINE INFO http:// v2ikekevin.weebly.com/ekvatoriaalne-vihmamets.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia https://et.wikipedia.org/wiki/Savann https://prezi
hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu. Puit konstruktsioonimaterjalina Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon · Töödeldud puit- liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer · Tööriistade käepidemed või varred Miks peab siis ehitaja siiski puidust midagi teadma: Puit on aegadest ammustest olnud juba meie igapäevaseks materjaliks majapidamises,
seonduvad majandusharud ja äriteenused (Lääne -ja Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika, Jaapan) 8. Metsamajanduse jaotus 1) metsade majandamine a) nimetage kolm alajaotust 3p. 2) metsatööstus a) nimetage kolm alajaotust 3p. 1) metsade majandamine a) metsaistutus ja istikute kasvatus b)kuivendamine c)hooldusraie, harvendusraie d)kahjuritõrje e)väetamine 2) metsatööstus a)metsavarumine, metsaraie b)saeveskid (palgid, prussid, lauad) c)ehitustööstus (laast- ja kiudplaadid, vineer) d)mööblitööstus e)tselluloosi- ja paberitööstus f)puidukeemia (vaigud, tärpentiin, piiritus) 9. Metsade jaotus kasutamisotstarbe järgi, tooge näide 5+5p. 1) mitmeotstarbeline mets, näiteks tammik väärispuit mööbliks, kork 2) kaitsemetsad mulla ja vee kaitseks, näiteks kuivad lähistroopilised metsad 3) loodusliku mitmekesisuse säilitamine, näiteks Alutaguse ürgmetsad Eestis
männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib
peitpeakruvid. Kruvi alla puurige ava. Kui laua laius on üle 120 mm, soovitatakse kasutada kaht naela või kruvi. Sulundlaua Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Pinnaviimistlus Voodrilauad võiks viimistleda enne paigaldamist, et kuivamisest ja ahenemisest tulenevalt ei ilmuks sulundisoonest esile viimistlemata jooni. Puitvoodrit võib viimistleda läbipaistva pinnakatte või kattevärviga.
2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm. Sarikad katta 30mm tuuletõkkega, mille peale paigaldada distantsprussid 50x75mm sammuga 600mm. Prusside peale armeeritud kile, mis kinnitada distantsliistudega 32 mm sammuga 600 mm. Distantsliistude peale paigaldada 22mm OSB plaat, millele katusekattematerjal- bituumensindel. Sarikate vahe soojustada 150mm mineraalvillaga ja katta altpoolt ehituspaberiga. Paberi peale paigaldada prussid 50x100mm, mille vahele paigaldada mineraalvill 100mm. Vill katta aurutõkkega, mille peale paigaldada 42mm metallkarkassid. Karkassi vahed täita mineraalvillaga ja lagi viimistleda kipsplaadiga. Katus on soojustatud 2. korruse ulatuses ja pennide (50x200mm) vahelt, pööningualune on soojustamata. Pennide kõrgus 2. korruse põrandast 2700mm. 2.3.6. Välisseinad Elamu välisseina kandvad konstruktsioonid valmistada FIBO kergplokkidest (200x185x490 mm)
kui termiitide vastu. Immutatud puitu kasutatakse eelkoige valistingimustes, eriti kohtades, kus ta jaab kontakti pinnase voi veega. Kasu- tusala on lihtsatest piiretest, naiteks kas voi lillekastidest. Eestis on immutatud puitu kasutatud koige rohkem terrasside aluskonstrukt- sioonis. 53. Saematerjali oige ladustamine. Prussid ja lauad paigaldada vähemalt 20-30 cm kõrgusele maapinnast kividele. Kivide ja puidu vahele panna puulipid. Iga laua- või prussirea vahele panna umbes 22millimeetrised puulipid. Laudade-prusside omavaheline kaugus ühes reas peab olema umbes 2-4 cm. Ladustatud prussid katta pealt veekindla, alt tuulduva kattega. Eelistada tuleks kõvakatteid. Kattele anda vähemalt 10kraadine kalle sademevee ärajuhtimiseks.
• ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne ), • hügroskoopsus (niiskuse sisaldus kõigub), • kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk), • süttivus (üks olulisemaid puudusi), • kahjustatav putukate ja röövikute poolt, 6. Millist puitu meil kasutatakse ning mida sellest ehitatakse Mänd ja kuusk on eestis põhilised saematerjalid ning seega ka põhilised puiduliigid mida kasutatakse ehituses – majapalgid, põrandalauad, seinalauad prussid jne jne Kask on eesti kõige levinum lehtpuu, enamasti tehakse sellest vineeri (mõõbel), vähesel määral ka saematerjalina kasutusel olev, aga kergesti kõdunuvuse tõttu mitte väga tõhus ehituses (siseviimistlus) Tamm ja saar – siseviimistlus ja parkett, Lepp ja Haab on põhilised sauna sisematerjalid( ei kuumene üle, eriti haab) Veel vineeri ja siseviimistlustööde lauad ning haavast ka katuse laastud 7. Okste head ja vead
Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud. Hööveldatud lauad; põranda lauad; voodrilauad; piirlauad; liistud. 12. Vineeri nimetus, kasutus -Liimitakse õhukesed puitlehed/spoonid kokku paketiks. Paketis kindel arv spoone (3-11). Iga järgmine kiud on eelmisega risti, spoone paaritu arv mis on vajalik kaardumise tõkestamiseks. 13. Puitkiud-, ja puitlaastplaat, kasutus
Kuressaares asuv Saare Ehituspuit OÜ on puittoodete müügiga tegelev firma. Ettevõtte kuulub ühte Reta Puit OÜ-ga ning mõlemate puhul on omanikeks Rein ja Andres Kirst. Nüüdseks on Rein Kirst tegevusest kõrvale läinud ja mõlema direktoriks on Andres. Eelkõige müüakse kohapeal saetud värsket ja kuivatatud saematerjali. Kuna viimane tuleb kohe kõrval asuvast samade omanikega firmast Reta Puit, on hinnad olematu transpordikulu tõttu soodsad. Saadaval on nii roovitused, lauad, prussid kui ka tugipostid. Sõltuvalt kauba minekust, olenevad ka saadaval olevad pikkused. Kohapeal on saetud ka servamata lauad ning tislerikuiv plank. On nii mändi, kuuske, tamme, haaba kui ka kaske. Enamik sisseostetud materjal on päris Eesti tootjatelt: AS Puumerkki, OÜ Puidukoda, AS Rait, OÜ Vesset, AS Kestvuspuit ja AS Imprest. Saadaval on sise- ja välisviimistluslauad (voodri- ja põrandalauad), höövelmaterjal ning immutatud puit.
Töötlemisvaru on vajalik detaili täpsesse mõõtu töötlemiseks . Saematerjali pikkus Saematerjali standardsed pikkused vahemikus 1,0….7,0 m sammuga 0,3m ÕPIMAPP. 1. Detaili eskiis 2. Plaatmaterjali juurde lõikuskaart 3. Detaili tehnoloogia 4. Tappseotise eskiis . Puittoodetes kasutatavad detailidjagatakse vastavalt nende kujule mõõtmetele ja proportsioonidele tinglikult järgmiselt : Lauad Prussid Prussikud ehk peenprussid Kilbid Tüüpdetailid, millest puittooted koosnevad : Laud – detaili laius ületab paksuse kaks ja enam korda Pruss – detaili laius ületab paksuse vähem kui kaks korda Prussik ehk peenpruss – detaili paksus ja laius on alla 100mm Kilp – detaili pikkus ja laius on tunduvalt suuremad kui paksus . Kõik detailid võivad olla valmistatud : Monoliitsena ühest tükist ( näit
tada torni, et sulundikeelt mitte rikkuda. LAGI Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks lauda- dele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale, katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus. Algul
Näiteks hööveldatud sortimendi valmistamine, Immutatud materjalide valmistamine. 25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse. Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks alates taladest, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse 3 höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele, voodrilauad sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele. 26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ?
Näiteks hööveldatud sortimendi valmistamine, Immutatud materjalide valmistamine. 25 Mis on höövelpuit, kuidas seda valmistatakse? Kus seda kasutatakse. Höövelpuit on selline materjal mis sobib kokku peaaegu igasugusteks tavalisteks ehitustöödeks alates taladest, roovidest ja sõrestikest kuni lattide ja voodertusteni. Höövelpuitu valmistatakse 3 höövelpuidu valmistamise liini peal. Höövelpuidu kasutusalad: hööveldatud prussid ehitustele, voodrilauad sise- ja välistingimustesse, liistud ehitusele, toorikud mööblitööstusele. 26 Mis on tugevussorteeritud puit, kuidas seda valmistaakse? Kus seda kasutatakse? Kasutatakse nõudlike konstruktsioonide valmistamiseks, kus on nõutud garanteeritud tugevusomadused. Sorteerimine võib toimuda : Katsemasinaga Visuaalselt, kasutades vastavaid hindamiskriteeriume. 27 Mis on termopuit, kuidas seda valmistatakse ? Kus seda kasutatakse ?
4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 25 mm. Ots- ja T-seotistes ühendatakse detailid omavahel sõltuvalt detaili paksusest ja otstarbest kas ühe- või mitmekordsete läbivate tappidega, või mitteläbivate tappidega. Tappide arvu suurendamine suurendab liimivuugi pindala, seega liimühenduse tugevus tõuseb. Nurkseotisi peittapiga ja poolpeittapiga kasutatakse juhul kui on vajalik peita ühelt küljelt tapipesa ja tagada, et ühenduse montaazhil ei tuleks ühendatavad prussid lahti. Eerungnurkseotised võimaldavad detailide otste katmist, kuid võrreldes eelnevate seotistega on nad nõrgemad ja nõuavad valmistamisel suuremad täpsust (on ka töömahukamad). Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II Tüübelseotised on võrreldes läbiva lahtise tapiga nõrgem ca 35%. Arvestades, et enamikes mööbli ühendustes on ühendustele mõjuvad koormused väiksemad purustavatest koormustest võib
juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest küljest saetud); servamata lauad; servatud lauad (neljast küljest saetud); prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100mm; latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100mm; liiprid igasugustele rööbastele. Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Saematerjalide koguse mõõtühikuks on tihumeeter (m3) Saematerjalid: poolpalgid, servatud ja servamata lauad, servatud palgid, prussid, latid ja liiprid.
kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu . 6.1.3 Puit konstruktsioonimaterjalina Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi. · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks . 6.2. Taaskasutus, aineline ja energeetiline kasutamine
soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse ISOVER FLO 30 mm ning seejärel põrandalauad. Põrandad peavad olema eraldatud seintest ning tehnilistest seadmetest. Välisseinad Välisseinte kandvaks kihiks on väikeplokk Fibo 3Mpa ning välisvoodriks on laudis. Soojustuskihi paksus on 150 mm, soojajuhtivus 0,17 W/ (m²K), välisseina paksus on 430 mm. Juhul kui hoone kaetakse lõhestatud silikaatkividega, on seinas soojustust 100 mm
Nimeta tükklastide allliike kasutatavate pakendite järgi (vähemalt 5 allliiki)? Kottlast, pall ja pakklast, veerev-vaatlast, kastlast, pudelid-balloonid, pakkimata last 32. Mis on rimud, milleks kasutatakse? See on kahekordne separatsioonmaterjal. Rimud kasutatakse eri liiki lastide (kaupade) või eri kaubapartiide eraldamiseks laadimisruumis ning nihkumisohtlike lastide kinnitamiseks, tühikute täiteks ja kauba eraldamiseks laeva metallosadest. Rimudenaon kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present, paber kotiriie, Enamkasutatav separatsioonimaterjal on okaspuidust (mänd, kuusk, nulg jms) 25-40 mm paksused, ca 15 cnlaiused ja 3-4 m pikkused lauad. 33. Kes on talman (tallyman)? Isik, kes teostab vahetult talmanitööd. Talmanitööd koosnevad lastikoguse (kaubakohtade arvu) arvutamisest ja kauba, selle taara ja/või markeeringu visuaalset ülevaatust ehk kindlaksmääramisest
Sulundlaua puhul tehakse peitnaelutus nael lüüakse läbi laua keele. Viimaste löökide juures tuleks kasutada torni, et sulundikeelt mitte rikkuda. Lagi Voodrilaud paigaldatakse tavaliselt selliselt, et valgus langeks laudadele pikisuunas. Niisketes ruumides peab vooderdis olema tuulutatav. Vanadele sirgetele puu- või plaatlagedele võib voodri enamasti külge naelutada. Betoonlagedele ja krohvitud pindadele kinnitatakse vooder alusroovitise abil. Roovitiseks sobivad prussid, peenprussid ja latid ning samm on kuni 600 mm. Vaadake üle elektripaigaldised, kaablid, harukarbid jne, ning jätke neile piisavalt ruumi. Kui kinnitatav laud on talade suunaline, siis on vaja roovitist. · Kui tuulutusvahet on vaja, paigaldatakse samuti roovitis. · Voodrilaud naelutatakse või kruvitakse alusroovitise iga lati külge. · Kui soovite puitvoodrit paigaldada nii lakke kui ka seinale,katke esmalt lagi. Kõige tavalisem on katteliist-paigaldus
Üldkulu Kõrvaltoode C Joonis 2. Ühend- ja kõrvaltoodete valmistuskäik (2, lk15) 1.5.1. Ühistoote kuluarvestus Ühistoote kuluarvestus on meetod, mida kasutatakse, kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neist on märkimisväärne müügiväärtus võrreldes teistega. Ühistooted tekivad tootmisprotsessi loomupärase olemuse tõttu kus tooteid eraldi toota ei saa, näiteks lauad ja prussid, liha ja nahk. Kulud kogu tehnoloogilise protsessi teatud osani on ühised, kuid sealt edasi, tulenevalt tehnoloogilisest skeemist jaotuvad erinevate ühistoodete vahel. Erinevaid ühistooteid töödeldakse seejärel edasi ning neile lisanduvad vastavad hilisemad lisatöötluskulud.(1, lk15) 14 Levinuimad jaotusmeetodid: · Jaotamine füüsiliste ühikute alusel · Jaotamine müügiväärtuse alusel
wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.3. Puit konstruktsioonimaterjalina Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks, et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). · Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon; · Resonants- ehk kõlapuit - muusikainstrumentide jaoks; · Töödeldud puit - liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer; · Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid, erineva paksusega fiiberplaadid või vineer; · Tööriistade käepidemed või varred; · Materjal mitmete spordivahendite tarbeks; · Ajalooline veesõidukite ehituseks. 1.2.4
takistuse tõttu puit kuumeneb ja vesi aurub) Ümarmatrjalid > palgid diameetriga. > 140mm, pikkus 47m > Peenpalgid diameetriga 80140mm, pikkus 37m > Ümarlatid diameetriga 3080mm, pikkus 37m. Saematerjalid saadakse palkide pikkisaagimisel > Poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud) > Servatud palgid (kahest küljest saetud > Servamatta lauad, paksus 13100mm > Servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 > Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus > 100mm > Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 > Liiprid > Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. > Saematerjali mõõtühikuks on kuupmeeter. Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne.) > Hööveldatud lauad > Põranda lauad, paksus 2237mm > Voodrilauad, paksus 1222mm > Piirlauad ja liistud > Sindlid 0.50.7m
Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hööveldades. Mõnda aega oli haavalaast Eestis kadunud, kuid viimasel ajal on mitu laastumasinat (näiteks AS-is Tarmets Tartus, AS-is Tammepakk Viljandimaal jt.) uuesti käivitatud, sest nende toodang leiab tarbijaid. Haavapuit sobib ka saematerjali (lauad, prussid) tootmiseks. Eriti hinnatud on see saunade siseviimistlusel: halva soojusjuhtivuse tõttu ei tundu haavalaudadest saunalava kunagi liialt kõrvetav, hästi hööveldatud haavalauad on erakordselt siledad, mõnusalt pehmed ja istumiseks mugavad. Teatud perioodil võistles Soomes saunade viimistlusmaterjalina haavaga troopilisest Lääne-Aafrikast pärinev abachi, kuid viimasel ajal eelistatakse taas haaba. Sellele on arvatavasti kaasa aidanud uus puidutöötlemise tehnoloogia
Tavaliselt on liittala kasutamise eesmärgiks vähendada puidukulu ja lähtutakse asjaolust, et paindepinged tala ristlõike keskel on minimaalsed. Seepärast on võimalik jagada tala survevööks (ülal) ja tõmbevööks (all). Lihtsaim liittala on nn. I-tala. Põhimõtet, mille järgi liittala koosneb eraldatud tõmbe- ja survevööst ning neid ühendavast konstruktsioonist, saab realiseerida üsna erinevalt: · I- tala; · kahekihilisele laudseinale naelutatakse peale vööprussid, nn. laudseinaga naelutatud talad; · vöödele liimitakse kahele poole vineersein, nii et moodustub karbitaoline struktuur, nn. liimitud õhukeseseinalised talad; · tõmbevööna kasutatakse terastõmbi, mis viiakse postide abil puidust survevööst eemale, nn. sprengeltala (vt. foto). Fotol näha olevate I- talade surve- ja tõmbevööd on valmistatud spoonribapuidust, omavahel on nad ühendatud OSB-st seinaga. Euroopas on vööd valmistatud enamasti spoonliimpuidust
puitmaterjal, mis, nagu vineergi, koosneb paljudest spoonikihtidest. Erinevuseks on, et spoonikihid ei ole üksteisega risti nagu vineeris, vaid nad on paigutatud üksteise peale samasuunaliselt ning süü suund ühtib tala pikitelje suunaga. Tootmistehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis vineeri tootmiselgi. Kõigepealt valmistatakse paks PLV-plaat (Parallel Laminated Veneer), millest saetakse välja soovitavate mõõtmetega talad või prussid. LVL on väga stabiilne, ühtlase kvaliteediga toode ning tema tugevusomadused on silmapaistvad ta on isegi tugevam kui liimpuit! Teda kasutatakse eelkõige serviti asetatud lae- ja põrandataladena, aga ka teiste ehituskomponentide struktuurielementidena, nagu näiteks I-profiil- talad. LVL-talade pikkus võib olla kuni 20 meetrit ning ta võib asedada terastalasid. Parallam (OSL Oriented Strand Lumber), mille sünonüümiks on PSL Parallel Strand
puitmaterjal, mis, nagu vineergi, koosneb paljudest spoonikihtidest. Erinevuseks on, et spoonikihid ei ole üksteisega risti nagu vineeris, vaid nad on paigutatud üksteise peale samasuunaliselt ning süü suund ühtib tala pikitelje suunaga. Tootmistehnoloogia on põhimõtteliselt sama, mis vineeri tootmiselgi. Kõigepealt valmistatakse paks PLV-plaat (Parallel Laminated Veneer), millest saetakse välja soovitavate mõõtmetega talad või prussid. LVL on väga stabiilne, ühtlase kvaliteediga toode ning tema tugevusomadused on silmapaistvad – ta on isegi tugevam kui liimpuit! Teda kasutatakse eelkõige serviti asetatud lae- ja põrandataladena, aga ka teiste ehituskomponentide struktuurielementidena, nagu näiteks I-profiil- talad. LVL-talade pikkus võib olla kuni 20 meetrit ning ta võib asedada terastalasid. Parallam (OSL – Oriented Strand Lumber), mille sünonüümiks on PSL – Parallel Strand
Peenpalk on 14 cm ja enam. Jämepalk 26 cm ja enam (latiks loetakse 3-7 cm läbimõõduga). Palgi pikkus on 4 m ja enam, alla 4 m nim pakkudeks, lühikesi tüvelõikeid nottideks (nt vineeri-, tikutööstuses). Ümarmetsamaterjalil eristatakse veel tüüka, kesk ja ladva osa. Latva mei ei kasutata. Kasutusalast tulenevalt jagatakse veel tarbepuit (mõõdetakse tihumeetrites) ja küttepuit (mõõdetakse ruumimeetrites). Jämedast palkmaterjalist saadakse prussid, keskmisest palkmaterjalist lauda, peenetest spetsiaalsed elektripostid, aialatid, vikati-, hanguvarred. Puitu aga kasutatakse ehituses ja tööstuses peamiselt saematerjalina. Poolpalk- pooleks saetud palk. Veerandpalk- poolpalgi poolitamisel saadud palk. Pruss- ühe- (servamata külgedega) või kahekordse (servatud külgedega) läbimiga saadud materjal, mille ristlõige üle 100 mm. Peenpruss- kahekordse läbimiga saadud materjal, mille ristlõige alla 100 mm.
sööklad, hooldustööd, personalitöö, kuluarvestuse teostamiseks. Üksiktoote või teenuse kuluarvestus on kuluarvestus meetod, mida kasutatakse siis, kui organisatsioon protsessis toodab ainult ühte toodet või osutab ühte teenust. Ühistoote kuluarvestus on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse, kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet ning igaühel neist on märkimisväärne müügiväärtus võrreldes teistega. Nt puidutöötlemisel (laud ja prussid), lihatöötlemisel (mitu liiki liha ja nahad), kaevandamisel (samast maagist leitud erinevad metallid). *Ühistooted on tooted, mis saadakse ühtse sisendi töötlemisel. Kõrvaltoote kuluarvestus on kuluarvestuse meetod, mida kasutatakse kõrvaltoodete kulude arvestamiseks. *Kõrvaltoode on toode, mis tekib põhitoodete tootmise tulemusena ning millel on põhitoodetega võrreldes väheoluline või väike väärtus
millise ehituse juures. LUBJAKIVI- pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik, ehituskivi; nt. lubja tootmine- sideaine; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine PUIDUTOOTED- nt lauad, prussid, uksed, aknad Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest) 4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega? Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses Süsiniku ringlus looduses: läheb õhku autodest, lõketest, tehastest, majadest; taimede
sulgumisele, jahutustorustiku puhtusele ei Laadimisel. järgi oma laev identifitseerimise signaal või aluse nimi", kuuldel tohi olla lumekasukat. Kaubaruumide ventl Puhas ballast pumbatakse parda taha, must nimi. Sellel vastab vastuvõttev jaam oma - väljakutsuja: "kutsutava aluse nimi", siin pannakse kaubale alla prussid. Prussid ballast pumbatakse kaldale. Tangid tuleb identifitseerimis numbri või nimega. "minu aluse nimi", läheme üle kanalile X (nt 6, pannakse enne laadimise algust, et need pumbata võimalikult tühjaks, tavaliselt Tekst võib olla avatud või gruppidesse 8, 10 vms), kuuldel jõuaksid jahtuda. Laadimise alguseks peab kontrollib seda kaldaesindaja
Laev ei vastuta kauba massi eest, kui kaubaüksused on terved ja neil puuduvad kauba väljavoolamise või väljapuistumise jäljed. 2.4. Separatsioonimaterjali koguse arvutus Kõikide tükklastide stoovimisel tuleb kasutada rimusid, mis asetatakse lastiruumi tekile, vältimaks taara märgumist ja tagamaks lasti õhutamist, samuti kasutatakse neid erinevate lastipartiide üksteisest eraldamiseks. Rimudena on kasutusel lauad, prussid, liistud, aga ka present, paber, kotiriie. Lasti nihkumise vältimiseks kasutatakse kiile, tugesid, ajutisi vaheseinu. Tugedega täidetakse lastiüksuste vahelised tühikud. Kui on tarvis tasandada lasti pinda, selleks, et sinna stoovida mõni teine last, ehitatakse prussidest ja laudadest plankkate. Vajaliku rimude koguse määramiseks võib kasutada teatavatel juhtudel matemaatikavalemeid, enamasti toimub see aga praktiliste kogemuste alusel. Rimude kogus peab olema piisav.
14 Aastal 1936 ostis Johan Pitka Virumaale Ebavere mäe jalamile Lilleoru talu. Ta soovis siin pühenduda memuaaride kirjutamisele, mis hakkasidki ilmuma üldpealkirja all "Minu mälestused" ning köitsid lugejate tähelepanu hea ilukirjandusliku taseme poolest. Kaitseliidu museoloog Tanel Lään on sellest kirjutanud lähemalt: ,,Pitka maja ehitati Rootsi projekti järgi; seinteks prussid, plangud, lauad, täidiseks saepuru (vist ka lubi). Välislaudvooderdis oli värvitud rootsipunase värviga. Külarahva teada oli maja seest laeva sisemuse sarnane. Talu majandas rentnik. Pitka majas elas aastaringselt tüdruk, keda hüüti Silla Meetaks. Kogu suve elas seal ka Johan Pitka abikaasa Helene, enamasti ka admirali õepoeg Harry. Karjamaal madala nõo keskel oli käsipumbaga kaev. Kaevu kõrval oli valatud betoonist suur küna. Samas oli ka põõsaste küljes käterätikunagi
mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid . Saematerjalid valmistatakse enamasti okaspuidust, laudu tehakse ka lehtpuidust. Pooltooted : valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Peamised puidust pooltooted on järgmised: • hööveldatud lauad • põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud
Et puit ei süttiks, siis mõned näited: • Üle krohvimine • Immutamine ainetega, mis ei taha hästi süttida • Tulekaitsevärvid (võõba savi ) Puidu kvaliteet Enim kasutatav puuliik eestis ja euroopas on kuusk. mÄnd on enamasti Lõuna- Euroopas populaarne. Kohalikke lehtpuid kasutatakse vähe, kuna mädaneb kiiresti. Normid ei näe ette lehtpuud konstruktsioonipuiduna. Tähtsamad saematerjalid on: poolpalgid, servatud poolpalgid, servatud laud, servamata laud, prussid, latid jne Ehitustel karkasse tehes on oluline, et materjal oleks keskmiselt töödeldav, ehk 15-18% niiske, et hiljem ei hakkaks see liialt painutama ennast jne. Seega oleks soovituslik katta seisev materjal kinni . Saematerjali jagunemine: • Mööblikuiv 6-8% • Tislerikuiv 8-12% • Sisekuiv 10-14% • Ehiutskuiv 16-20% • Niiske 22-27% • Märg puit >27% Puidu kvaliteet on tööstustes väga tähtis, kuid puit on materjal, mis on enamjaolt väga
Sõrmjätkatud puitmaterjalide valmistamine Immutatud materjalide valm Pooltoodete ja toorikute valm Hööveldatud puitmaterjalid ehk höövelpuit Nelikant hööövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal Selline materjal sobib peaaaegu igasuguseks tavaliseks ehitustööks alates taladest roovidest ja sõresikest kunio latide ja vooderdusteni Höölelpuidu kasutusalad Hööveldatud prussid ehitusele Voodrilauad sise- ja välisting Liistud ehitusele Toorikud mööblitööstusele Höövelpuitu valm nelikkanthöövel pingis Soovitud profiil Pinnasiledus Mõõtmete täpsus vi9suaalsel liigitamisel arvestatakse järgmisi puidurikkeid Oksad suurus asukoht iseloom Lõhed suurus asukoht Tihedus Aastarõngaste laius Kevad sügispuidu vahekord