Puidust korrusmajad

Siitsman, Carl

Puidust korrusmajad (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Puitkonstruktsioonid

1 Hindamata

Puidust korrusmajad
Ehituskeemia
Referaat
Juhendaja /õppejõud:
Urve kallavus
Üliõpilane
Carl Siitsman
177569EAEI
Üliõpilase meiliaadress
[email protected]
Õppekava nimetus
KMC0014
Sisukord
Jooniste loetelu 3
Sissejuhatus 4
1Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid 5
1.1Puitkarkass 5
1.2Post- tala meetod 6
1.3Platvormmeetod 6
2Ruumelementidest hooned 7
3Karkassi arvutamine 8
Kasutatud materjalid 9

Jooniste loetelu

Sissejuhatus

Puit kui keskkonnasõbralik ehitumaterjal kogub inimeste seas aina enam populaarsust, mistõttu näeme üha enam puitu nii eramute kui ka korrushoonete ehituses. Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Hendrik välja sõnul on lähiaastate arhitektuuri peamiseks märksõnaks jätkusuutlik arhitektuur ehk energiatõhusad ja keskkonna sõbralikkude materjalide kasutamine vähendades hoonete negatiivset mõju keskkonnale. Puit lisaks säästlikkusele on ka väga kergelt töödeldav ning sellega saab ehitada vägagi omapäraseid, stiilseid ning vastupidavaid ehitisi. Kuna Eesti on vägagi metsarikas ja tugeva ehitussektoriga riik, siis puitmajade ehitus on vägagi tõhus majade ehitamiseks.

Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid

Puithoonete kandeseinad võivad olla nii puitkarkassseinana või puitpaneelidest. Hoonete kandekonstruktsiooni moodustavad kandeseinad ja kandepostid, laetalad või laepaneelid, katusetalad ja sarikad .
Puitkaskasshoonete ehitamiseks on kasutusel mitmeid meetodeid – Tavaline puitkarkass, posttalameetodil karkass ja platvormmeetodil puitkarkass.

Puitkarkass

Puitkarkass on kõige lihtsamini teostavav kandesein. See on võrreldes teiste materjalidega kasutamisel ka odavam. Hoone kandekarkassi prussid peavad olema vähemalt 5 cm paksud ja nende puhul kõige tüüpilisem ehitusviis on nii, kus karkassi vöölauad asetatakse lapiti, mille peale toetuvad laetalad, sarikad või katusesõrestikud täpselt postide kohal. Sõrestikpostid kannavad hoone koormust. Hoone jäikus saadakse diagonaalelemendiga või diagonaallaudisega. foto 1 - Puitkarkass

Post-tala meetod

Post-tala meetod koosneb puitkarkasspostidest ja taladest, kuid sellist terminit kasutatakse juhul, kui postid ja talad on suurema ristlõikega. Postide ja talade omavaheliseks kinnitamiseks kasutati varem keerukaid tappliiteid, tänapäeval on aga rohkem kasutusel metallist liitmikke. Fotol 2 on näha postide ja talade liidet, need liited tehakse alati nii lihtsad kui võimalik.
foto 2 - Liide

Platvormmeetod

Põhja-Ameerika platvormjätkuga puithoone konstruktsioon on paindlik ja ökonoomne viis ehitada puidust korruselamuid. Seda kasutatakse peamiselt USA-s, Kanadas ning ka Põhja-Euroopas.
Platvorm -puitkarkass on kandvate seintega hoone konstruktsioon, kus karkass ehitatakse välja korruste kaupa. Seinatarindid komplekteeritakse rõhtasendis keldri- või vahelaetalastiku peale kinnitatud põranda alusplaadi peal. Seinakonstruktsiooni peale paigaldatakse järgmise korruse vahelaetalastik ja vahetult selle peale alusplaadid. Enne seinte püsti tõstmist naelutatakse neile külge ka jäigastav plaat. Kõrgeima korruse seinakonstruktsioonide peale paigaldatakse katuse kandekonstruktsioon ning kate.
Platvorm – puitkarkassi omadused on: mõõtu lõigatud toodete kasutamine vähendab töö mahtu ja materjali kulub vähem; eri mõõtmetega toodete aru võib viia väga minimaalseks; pole vaja erilisi tõstemasinaid, sest ehitiseosad on kerged; süsteem on kasutatav nii väikeste kui ka suure majade tegemiseks.

Ruumelementidest hooned

Ruumelementide korral valmistatakse tehases maja tükid valmis, mis omakorda ehitusplatsil lihtsalt kokku pannakse, see on põhimõtteliselt nagu Lego . Ruumiliste moodulite valmistamine hakkab seinapaneelidest.
Moodulid kujutavad endast ruumilisi karkasselemente. See koosneb: välisseintest ja siseseintest; laest ja põrandast; sisseehitatud santehnikast; lõplikust viimistlusest.
Ainuke limiit nendel moodulitel on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla kulukas. foto 3 - Moodulmaja

Karkassi arvutamine

Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule leviku vastava piiramisega.
Arvutuse puhul on vajalik:
- määrata koormused;
- teostada staatilised arvutused;
- kandekonstruktsioonide arvutamine;
- sõlmede arvutused ja konstruktsioonid;
- stabiilsusarvutused
- hoone kui terviku vajumite arvutamine
- vundamendi arvutus;
- soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused;
- lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid;
- tulepüsivusarvutus;
Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju.

Kasutatud materjalid

https://ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitiste_projekteerimise_instituut/Oppematerjalid/Erikurus/Konspekt_Puidu_erikursus_-_AJust_25112013.pdf
http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/07/puidu-osakaal-korrusmajade-ehituses-kasvab
http://www.puuinfo.ee/pdf/erinumber_puidust/Mart_Riistop_Puitehitussysteemidest.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Puits%C3%B5restik
Tallinn 2016

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 42 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

42 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carl Siitsman Õppematerjali autor

1 Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid
1.1 Puitkarkass
1.2 Post-tala meetod
1.3 Platvormmeetod
2 Ruumelementidest hooned

karkass puitkarkass konstruktsioon talad postid kandekonstruktsioon post tala tala meetod

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Betoon, Puit ja Metall konstruksiooni referaat

Arheoloogiliste uurimuste tulemused näitavad, et 10 tuh. a. e.m.a. on ürginimene puitu ehitusmaterjalina laialt kasutanud tänu : - laialdasele levikule (s.h. ka taastuv); - kergele kaalule (300 800 kg/m3); - suhteliselt kõrgele tugevusele (kuusk, mänd ft=100 N/mm2); - töötlemise hõlpsusele. Esimesi teadaolevaid suuremaid puitkonstruktsioone ehitasid roomlased. 630 a.e.m.a ehitati Roomas Tiberi jõe sild. I saj. e.m.a Caesari käsul 500 m pikkune puidust sild Reini jõele. Trajanuse sambal on kujutatud esimesel sajandil m.a.j üle Doonau ehitatud puidust kaarsild, mis oli 1 km pikkune ja toetus 20 kivisambale, mille 35 meetriseid avasid sildasid puitkaared. Umbes 2. sajandil e.m.a hakati Rooma riigis kasutama ühiskondlike hoonete katusekonstruktsioonis vanast India kultuurist pärinevaid horisontaalreaktsiooniga tugistikke ja kaari. Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega.

Ehitus