Miks peab ehitaja teadma puidust ? (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
EHITUSVIIMISTLEJA
Erik Adra
MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA
Referaat
Juhendaja : Kai Pajumaa
Pärnu 2013
Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja
Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine , mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka.
Töötlemine ja kasutusalad
Puit on üks mitmekesisemate kasutusvõimalustega tooraine üldse. See kuulub kestvatulu tooraine- kui ka energiaallikate hulka, kuna ta päikeseenergia abil looduslikult kasvab.
Selle lihtne ümber töötamine ja seega kaasnev madal energiavajadus on suur faktor kasumi saamine metsaraide ja töötlemise kaudu mängivad samuti olulist rolli ökoloogilisel kasutamisel.
Eelised ja puudused

• Puit on peene paksuse puhul tugev ja elastne.
  
• Puit on küllaltki vastupidav paljude keemiliste ainete suhtes.
  
• Madala soojusjuhtivuse tõttu on puit väga hea soojusisolaator.
  
• Üheks puidu puuduseks või eripäraks on tema ebaühtlane struktuur ja omadused. Näiteks tüvepuidu korral on üks põhilisemaid struktuuri hälbeid oksakohtade esinemine selles.
  
• Puidu üheks halvaks küljeks on tema vastuvõtlikkus bioloogilistele teguritele. Ta on näiteks toiduks paljudele seentele ( majavamm ), putukatele ja bakteritele. Vastuvõtlikkus bioloogilisele lagunemisele on osaliselt seotud puidu niiskusega, sest vaid niiskunud puitu suudavad asustada ja lagundada puiduseened.
  
• Veel üks puidu puudus on tema deformeerumine ehk puidu vormi muutumine nii koormuste kui ka niiskuse ja teiste keskkonnatingimuste mõjul.
  
• Paljusid neist halbadest omadustest on võimalik niinimetatud konstruktiivse puidukaitsega vältida või vähendada. Üks uus moodus puit niiskusekindlaks ja vastupidavaks muuta on termopuidu-protsess.
  
• Puidu põlevus on tema halvaks küljeks, kui seda ehitus- ja konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Ehitusviisi ja kaitsemeetmetega on võimalik tõsta puidu vastupidavust nii tulele kui keskkonnamõjudele. Puitehituse stabiilsus nõrgeneb tänu halvale puidu sisemisele soojusjuhtivusele aeglaselt tulekahju puhul ja kandevõime väheneb peamiselt kandetarindite ristlõike vähenemise tõttu, mitte nende kuumenemise tõttu.
  
• Pikaajalisel toimel kahjustab UV-kiirgus puitu. Seejuures laguneb ligniin ja vihmavesi uhub selle jäägid välja. Lisaks sellele muutub puit UV-kiirguse toimel halliks . Päikesekiirte mõju on tuntav puidu välimistel kihtidel ja seda annab vältida pigmendirikaste lakkide , ehk siis värvide kasutamisega.
  

Puit ehitusmaterjalina
Puit on üks vanemaid ehitusmaterjale ja üksnes oma tuleohtlikkuse pärast tulekahjude ja sõdade tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust.
Erinevalt metallist, ei kanna puit elektrit edasi.
Puitu saab kasutada toorainena või ka töödeldud vormis soojusisolatsiooniks (näiteks fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks).
Puufiiberplaat on ka heade akustilise isolatsiooni omadustega. Keskmise paksusega fiiberplaate (MDF) kasutatakse vanemate ehituste restaureerimise juures sammuheliisolatsiooniks.
Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka raudteeliipritena ja tunneli- ning sillaehitustöödes. Varem kasutati okaspuitu kaevandus- ja tunnelitööde juures, kuna erinevalt lehtpuudest teeb ta murdumise eel häält.
Puitu kasutatakse mahutite ja silode ehitamisel , mis on mõeldud agressiivsete soolade säilitamiseks.
Puit on üks vastupidavamaid ehitusmaterjale, kui see on korrektselt töödeldud ja hoolitsetud, või kui ta kahjurite ja teiste mõjude tõttu ei kahjustu.
Puit konstruktsioonimaterjalina
Puidu kui konstruktsiooni koostisosa tähtsus tõuseb fossiilse tooraine kahaneva kasutamise tõttu. Tal on suhteliselt väike tihedus, kõrge jäikus ja head omadused kuju säilitamisel pikaajaliste jõudude mõjul. Seda on hea töödelda ja on eeliseks , et omab esteetilisi ja ergonoomilisi omadusi.

• Tisleripuit: saetud puit, lauad, prussid, mööblimaterjal ja akende raamikonstruktsioon
  
• Töödeldud puit- liimpuitplaadid, tisleri plaat ja vineer
  
• Tooraine puumaterjalidele nagu näiteks puitlaastplaadid , erineva paksusega fiiberplaadid või vineer
  
• Tööriistade käepidemed või varred
  

Miks peab siis ehitaja siiski puidust midagi teadma:
Puit on aegadest ammustest olnud juba meie igapäevaseks materjaliks majapidamises, ehituses, konstruktsioonides jne, puidu kasutamise juures, tuleb samuti teada puidu omadusi: vastupidavus, painduvus, selle kasutuslaiudus jne, nt maja/hoone ehitamisel kasutame juba selle alustala, vundamendi juures, kasutades puitu saalungite ehitamisel, katuse konstruktioon (puit)
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Puit
Õpik: ,, Ehitusmaterjalid '' Helmut Pärnamägi