F: painutab ja adutseerib rannet KÄE LIHASED Pöidla lihaste rühm Musculus abbductor pollicis o: caput obliqqum – ligamentum carpi radiatumilt + caput transversum – 3. metakarpaalluu palmaarne pind i: pöidla proksimaalne faalanksi põhimik Musculus opponens pollicis kinnitub I metakarpaalluu lateraalsele servale Musculus flexor pollicis brevis o: caput profundum – ligamentum carpi radiatum + caput superficiale i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Musculus abductor pollicis brevis i: pöidla proksimaalse faalanksi põhimik Keskne rühm Musculus interossei dorsales o: 2 naabermetakarpaalluu teineteise poole suunatud pinnad i: 2., 3, ja 4, sõrme proksimaalse faalanksi põhimiku külgpind f: eemaldavad 2. Ja 4. sõrme 3ndast Musculus interossei palmares o: 2., 4. Ja 5. metakarpaalluu külgpind i: põhimiku külgpind f: lähendab 2., 4. Ja 5. sõrme 3ndale
ülajäset roteerida kuni 300 kraadi ulatuses. Sissepööramisel ristuvad küünarvarre luud ja peopesa on suunatud alla taha (pronatsioon. 32. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud. (info õpikust) Randme, kämbla luud ja sõrmelülid. 33. Käeliiges koosneb: (info õpikust) Kodarluu-randmeliiges. e proksimaalne ellipsoid. Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Kesk-randmeliiges e. distaalne moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel modifitseeritud plokkliiges. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 34. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine. Kodarluu-randmeliigese ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub elllipsoidliiges, kusjuures hernesluu liigese koossseisu ei kuulu. Sagitaal- ja frontaaltelje ümber toimub liikumine. 35
TAGUMINE RÜHM LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Pikk pöidlaeemaldaja Küünarvarre luude tagumiselt 1.kämblaluu põhimikule Eemaldab pöialt pinnalt ja luudevaheliselt membraanilt Lühike pöidlasirutaja Kodarluult Pöidla proksimaalse faalanksi Sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab põhimikule kätt Pikk pöidlasirutaja Küünarluult Pöidla distaalse faalanksi Sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab põhimikule kätt
Kinnitub: 2se kämblaluu põhimikule Funkts: pöörab küünarvart koos käega väljapoole ÕLAVARRE-KODARLUU LIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: kodarluu alumisele otsale Funkts: painutab küünarvart, pöörab küünarvart koos käega väljapoole 3. TAGUMINE RÜHM- sirutajad PIKK PÖIDLAEEMALDAJA Algab: küünarvarre luude tagumine pind Kinnitub: 1se kämblaluu põhimikule Funkts: eemaldab pöialt LÜHIKE PÖIDLASIRUTAJA Algab: kodarluult Kinnitub: pöidla proksimaalse faalanksi põhimikule Funkts: sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab kätt PIKK PÖIDLASIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: sirutab pöialt, eemaldab ja sirutab kätt NIMETISSÕRME-SIRUTAJA Algab: küünarluult Kinnitub: nimetissõrme dorsaalaponeuroosis Funkts: sirutab nimetissõrme, sirutab kätt SÕRMEDESIRUTAJA Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealiselt Kinnitub: 2-5da sõrme seljale Funkts: sirutab 2-5dat sõrme, sirutab kätt
koosneb kollageenkiudude katkematust võrgustikust moodustunud katkematust basaalmembraanist. Basaalmembraani katavad veresoone valendiku poolt akendunud endoteelirakud ja väljapoolt (kihnu poolt) podotsüüdid, mis lebavad basaalmembraanil vaid jätkete e. jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Bowmani kapslist saab alguse neerutorukeste süsteem proksimaalse neerutorukese vääniline osa alanev sirge osa, mis suubub neerusäsi ülemisse kihti. Need osad koos moodustavad proksimaalse neerutorukese. Järgneb ling, mida nimetatakse Henle linguks. Henle lingul on alanev ja ülenev peen säär ja ülenev jäme säär. Samas nimetatakse Henle lingu jämedat säärt distaalse neerutorukese sirgeks osaks. Sellele järgneb distaalse neerutorukese vääniline osa. Nefroni distaalne ja proksimaalne vääniline torukene paiknevad neerukoores. Distaalne
Mõlemad põhjustavad inimese elukvaliteedi olulist langust. Reieiluukaelamurru korral võib inimene jääda voodihaigeks. Osteoporoos oma algstaadiumis praktiliselt mingeid kaebusi ei anna ja kui inimesel kuskilt ei valuta, ei muretse ta oma tervise pärast. Hiljem, kui osteoporoos on kaugele arenenud, tekivad valud lülisambas, selgroolülide kokkuvajumine ja ohtlikud luumurrud. Tüüpilised osteoporoosist tingitud luumurrud on: kodarluu distaalse otsa murd, reieluu proksimaalse osa murd, lülisamba kompressioonmurd. Osteoporoosile eelneb osteopeenia ehk luuvähesuse staadium. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. 2.1 Primaarne osteoporoos Primaarne ehk esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Lisaks sellele läheb seniilsus ka esmase osteoporoosi alla. 2.2 Sekundaarne osteoporoos Sekundaarne ehk teisene osteoporoos on tingitud haigustest või ravimitest.
• kämbla-lüliliigesed – on keraliigesed. Liikumine ümber 3 telje, mis võimaldab sõrmedel hästi liikuda. • lülivaheliigesed – on plokkliigesed, painutus ja sirutus . 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikuvus. Proksimaalne käeliiges: ehk kodarluu-randmeliiges – selle moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges: ehk keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. On plokkliiges. Liikuvus: ümber frontaal- ja sagitaaltelje – painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine. 14. Käeliigesele toimivad lihased, nende innervatsioon. Lihased: • kätt painutavad – 1) pikk pöidlapainutaja; 2) süva sõrmedepainutaja; 3) pindmine sõrmedepainutaja • kätt sirutavad – 1) lühike pöidlasirutaja; 2) pikk pöidlasirutaja; 3) sõrmede sirutaja
üles (supinatsioon). 31. Nimetage käe piirkonnad ja neid moodustavad luud Käe luud jagunevad: randmeluud, kämbla luud ja sõrmelülid Randme luustik kaheksa väikest kahes reas paiknevat luud Kämbla luustik viis lühikest toruluud Sõrmelülid lühikesed toruluud 32. Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalse käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Liikumine ümber kahe telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine 34. Kesk-randmeliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Kesk-randmeliiges ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Liikumine ümber kahe telje:
1. Mitmest lülist koosneb lülisammas? 33-34 lülist 2. Millisteks osadeks jaotatakse lülisammas? Kaela-, rinna- ja nimmepiirkond, (ristluu ja õndraluu) 3. Mitu osa on lülisamba kaela piirkonnas? Seitse, C1-C7 4. Mitu osa on lülisamba rinna piirkonnas? Kaksteist, T1-T12 5. Mitu osa on lülisamba nimme piirkonnas? Viis, L1-L5 6. Mitu osa on lülisamba ristluu piirkonnas? Viis, S1-S5 7. Mitu osa on lülisamba õndraluu piirkonnas? Neli-viis, Co1 8. Millised lülisamba osad on luuliselt kokku kasvanud? Ristluu ja õndraluu 9. Millistest osadest koosneb 1 lülisamba lüli? Üks lülisamba lüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest 10. Milline lülisamba lüli osa jääb ventraalselt ja milline dorsaalselt? Lülisambalüli keha asetseb ventraalselt, lülisambalüli kaar dorsaalselt 11. Mis kulgeb läbi lülimulgu? Seljaaju 12. Mis kulgeb läbi lülidevahemulgu? Seljaajunärvid 13. Nimeta 3 erinevat tüüpi lül...
painutus-sirutus; kaaskülgsed sidemed 13. Proksimaalne ja distaalne käeliiges, liikumisvõimalused - Proksimaalne käeliiges (kodarluu-randmeliiges): liigese pinnad: kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. Fontaaltelg: sirutus-panutus; sagitaaltelg: eemaldamine (liikumine pöidla suunas) – lähendamine (liikumine väikese sõrme suunas) - Distaalne käeliiges (kesk-randmeliiges): liiges paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. Frontaltelg: painutus-sirutus 14. Käeliigestele toimivad lihased ja nende innervatsioon Frontaaltelg: -Painutamine: 1) kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas, pindmine sõrmedepainutaja – keskpidine närv 2) küünarmine randmepainutaja, süva sõrmedepainutaja – küünarluunärv -Sirutamine: 1) lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, küünarmine randmesirutaja, sõrmedesirutaja – kodarluunärv Sagitaaltelg:
Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine, sakaadilised (järjestikused hüpped) mikroskaadid (väikesed "hüpped"), vergents (tahtmatud silmaliigutused objekti fokusseerimiseks), tahtmatu ühtlane jälgimine Mida tähendab tajuline See on taju omadus luua objektist stabiilne L4 püsivus? tervik, olenemata proksimaalse stiimuli muutumisest. Kuidas on Tajuprotsessid panevad kokku ajju jõudva L4 tajuprotsessid seotud info tervikuks. mälu, tähelepanu ja teadvuse protessidega?
Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps br...
(kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga
rakkudes ja kudedes. 16. Mis on MARide funktsioon? a. Iga kromosoom on üks DNA molekul, mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30 b. nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide) c. abil. 17. Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene? a. Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi. 18. Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid? a. Sidumine proksimaalse elemendi teatud järjestusele stimuleerib peatunud RNA-polII jätkama elongatsiooni ja indutseerib kiiret reinitsiatsiooni uute RNA-polII molekulidega. 19. Mida tähendab väljend "kasutades lacZ reporterina" ja mis analüüsi- meetodiga on tegu? Transgeenne analüüs. a. Reportergeen viiakse uuritavasse rakku... 20. Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused. Missuguseid analüüsi-meetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks? a
Kinnituskoht – kinnitub 1. tabluu ja 1. pöialuu põhimikule. Funktsioon – tõstab jalalaba lateraalset serva ehk proneerivad ja eemaldavad jalalaba, juhtiv roll jala ristivõlvi tugevdamises. 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algavad - teise naaber metatarsaalluu teineteise poole suunatud pindmikelt ja kulgevad teise varba poole. Kinnituvad – teise ja viienda varba proksimaalse lüli põhimiku külgpinnale. Funktsioon – eemaldada kolmandat ja neljandat varvast teisest varbast. 1. ja 2. lihas toimivad vastassuunaliselt, mistõttu teine varvas jääb liikumatuks. 9. Vihmausslihased mm. Lumbricales Algus – pika varvastepainutaja kõõlustest ja kulgevad II-V varba vahel. Kinnituskoht – pikale varvastepainutajale. Funktsioon – varvaste lähendamine, sirutus ja painutus.
14 lühikest toruluud pöidlal proksimaalne ja distaalne, teistel proksimaalne, keskne, distaalne. 32. Käeliiges koosneb: proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest 33. Kodarluu randmeliiges (proksimaalne käeliiges) moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges 34. Kesk randmeliiges (distaalne käeliiges) moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaaltelje 35. Amfiartroos väikese liikuvuse ja lamedate liigesepindadega liiges 36. Randme kämblaliiges randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. 37. Pöidla randme kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik
neeru NaCl ja vee eritamist – mõjutab transporti epiteelis ja neeru mikrotsirkulatsiooni – seda juhib nii NO kui ka prostaglandiinid. Inhibeerib mitmeid transportereid sh ka Na+K+ATPaasi. Atriaalne natiueetriline peptiid (ANP) – toodetakse südamekojas. ANP inhibeerib aldosterooni ja reniini vabastamist, suurendab neeru Na + eritamist. Enamik filtreeritud fosfaadist imendub tagasi proksimaalses tuubulis, kuid määra kontrollitakse mitmeti. Proksimaalse tuubuli harjasäärises on Na-paaris fosfaadi transporterid – filtreeritud fosfaat imendub tagasi. Parathüroidhormoon (PTH) vähendab fosfaadi sissevõtmist rakku ja suureneb eritamine uriiniga. Kui toidus on vähe kaaliumi, siis fosfaati imendub tagasi vähem, samuti mõjutab nii metaboolne atsidoos, kõrge fosfaadiga toidud, östrogeen, glükokortikoidid, phosphatoninid. Faktorid, mis suurendavad fosfaadi võttu: toidus vähe fosfaati,
Sõrmelülid on samuti lühikesed toruluud. Pöidlal on proksimaalne ja distaalne lüli, teistel sõrmedel proksimaalne, keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 32. Käeliiges koosneb: Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. 1. kodarluu-randmeliigese e.proksimaalne (kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.) 2. Kesk.randmeliiges e.distaalne(randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel.) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised liikumine. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Abiseadeldised: 1. külgmised sidemed 2. selgmised sidemed
Ranne (randmeluud),kämmal (kämblaluud), sõrmed (sõrmelülid) 33. Käeliiges koosneb · Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. · Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 34. Kodarluu-randmeliiges kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline (frontaal ja sagitaal liikumine) 35. Kesk-randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1-teljeline liikumine (ümber frontaal telje) 36. Amfiartroos- väga piiratutud liikuvusega jäikliiges, mida põhjustab lameliiges, ainult amortisserub (pöial) 37. Randme-kämblaliiges Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38. Pöidla randme-kämblaliiges
32. Käeliiges koosneb: a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. 2-teljeline 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. 1- teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1
- see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpööratud!) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda
Randme luustik koosneb kaheksast väikesest kahes reas paiknevast luust. Kämmal-5 lühikest toruluud Sõrmelülid-14 lühikest toruluud. Käeliiges proksimaalne ja distaalne käeliiges. 1.proksimaalne käeliiges e.kodarluu-randmeliiges moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu ei osale, moodustub ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1
Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex). KÄMBLALUUD (ossa metacarpi) (peas) Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi). RANDMELUUD (ossa carpi) (peas) Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme). Distaalse rea moodustavad trapetsluu (os trapezium), trapetsoidluu (os trapetzoideum), päitluu (os capitatum) ja konksluu (os hamatum). KODARLUU (radius) (peas) Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea-lohk (fovea capitis)
horisontaaltasapind) Ulna ja radiuse vahel olev sündemoos (membrana interossea antebrachii) Randmeliigese kompleks Radiokarpaalliiges (kodarluu-randme liiges) (art. Radiocarpea) - Moodustuvad kodarluu facies articularis carpea, liigeseketas (discus articularis) ja randmeluude proximaalse rea (os schapoideum ja os lunatum) vahel - Ellipsoidliiges - Kaheteljeline Kesk-randmeliiges (art. Mediocarpea) - Paikneb randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel Moodustuvad funktsionaalselt ühtse terviku Liigutused: - käe fleksioon (palmaarflesioon) / ekstensioon (dorsaalfleksioon) - radiaaldeviatsioon (abduktsioon)/ulnaardeviatsioon (aduktsioon) 2, 3 Karometakarpaalliiges (art. Carpometacarpea 2, 3) - Moodustuvad 2 ja 3 metakarpaalluu ja randme luude 9os trapezoideum ja os capitatum) distaalse rea vahel - Lameliigesed - teljetud
Milliseid füüsikalise energia liike suudab inimene tajuda? Keemilist (maitsmine, haistmine) Elektromagnetilist (nägemine) Mehaanilist (propriotseptsioon ehk asendi, liikumise, näoväljenduste tajumine; nahameeled, kuulmine). Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus),
32. Käeliiges koosneb: a) Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b) Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: Selle moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta, moodustub ellipsoidliiges e. Munaliiges (kaheteljeline). 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Käeliigest tugevdavad sidemed külgmiselt ja selgmiselt ning randmeluude vahelised sidemed. Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine-lähendamine. 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36
a)Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges. b)Distaalne käeliiges e. kesk-randmeliiges. 33. Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 34. Kesk-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 35. Amfirtroosi mõiste: Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud): Randme-kämblaliigesed on randmeluude ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37. Pöidla randme-kämblaliiges: Ühendab 1
.. plokkliiges 33. Kodarluu-randmeliiges: · liigenduvad luud kodarluu ja randmeluud · liigese pinnad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. · liigese tüüp - ellipsoidliiges · abiseadeldised - · liikumine sirutamine, painutamine (frontaaltelg), sagitaaltelg ... 34. Kesk-randmeliiges: · liigenduvad luud - randmeluud · liigese pinnad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel · liigese tüüp - plokkliiges · abiseadeldised - · liikumine painutus, sirutus - frontaaltelg 35. Amfiartroosi mõiste Lamedate liigesepindade ja paksu pingul liigesekihnuga väheliikuvaid liigeseid nim. Pingulliigesteks ehk amfiartroosideks. 36. Randme-kämblaliigesed (randmeluud ja II-V kämblaluud) Randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 37
sõrmede arengu eest. Sõrmede arengu eest vastutavad Hoxd-geenid, kusjuures geenide aktiivsus kasvab posterioorses suunas: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks posterioorseima ehk väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF8 ja FGF10 on fibroblasti kasvufaktorid. FGF perekond reguleerib proksimaalse- distaalse telje (õlg-sõrmed) arengut. FGF10 indutseerib AERi arengut. Fgf8 stimuleerib mesenhüümi rakkude mitoosi ja seeläbi sunnib rakke Fgf10t edasi tootma. Seega Fgf8 ja Fgf10 on loonud positiivse tagasiside ringi. Teistega koostöös osalevad FGF-id esijäseme punga tekkes: Hox geenid panevad paika jäsemepunga asukoha anterioposterioorsel teljel ning on vajalikud retinoolhappe (RA) sünteesi alustamiseks. RA indutseerib Tbx transkriptsioonifaktorite sünteesi
>700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse
keskmine ja distaalne lüli. Igal lülil on olemas põhimik, keha ja pea. 29. Nimeta käe piirkonna luudevahelised liigesed ja võimalikud liigutused: käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest. Proksimaalne käeliiges, s.o. kodarluu-randmeliigese moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Moodustub ellipsoidliiges. Distaalne käeliiges ehk keskmine randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine,
Ka daltonismi puhul on häiritud kolvikeste töö. Värvipimedust uuritakse testide abil. Kui on häiritud kepikeste töö, siis nõrgeneb kohanemine pimedusega tekib kanapimedus. Inimene näeb hämaras ja pimedas äärmiselt halvasti. Värvuste nägemine on ohutuse tagamiseks väga oluline lenduritel, autojuhtidel ja vedurijuhtidel. · Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods) umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones), umb. 6 milj. vahendusel närviimpulssidek. Retseptorid annavad erutuse edasi bipolaarsetele rakkudele ja need omakorda ganglionrakkudele 13
muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Taju on aistinguline protsess, mille käigus aistingute kaudu väliskeskkonnast saadud informatsioon representeeritakse sisekeskkonnas, et saada keskkonnast terviklik ülevaade. Distaalne stiimul on väliskeskkonnast tulev ärritus, omadus (nt päikesevalgus) Proksimaalne stiimul on väliskeskkonna mõju retseptorrakule Transduktsioon on proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Kaasasündinud värvipimedus akromatopsia kolvikesed ei suuda registreerida valgust 23
suhtelise kaaluga Kehaosa raskuskese · Raskuskese on punkt kehas, mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · Kehaosa raskuskese iseloomustab massi jagunemist antud kehaosa piirided · Kehaosa raskuskeskme määramiseks korrutatakse kehaosa pikkus antud kehaosa raskuskeskme raadiusega · Raskuskeskme raadius väljendatakse kehaosa pikkuse suhtarvuna ja iseloomustab raskuskeskme paiknemist antud kehaosa proksimaalse otsa (liigese) suhtes · Kehaosa raskuskese paikneb üldjuhul naaberliigese frontaaltelgi ühendaval sirgel Inimese keha raskuskese (KRK) · KRK on punkt kehas, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant · KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas · Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis KRK sõltub:
ja os capitatum Mm. lumbricales m. flexor m. extensor digitorum -2.-5. sõrme MCP medianus ja manus (4 tk) digitorum distaalsetele kõõlustele fleksioon ulnaris (sõrmed 90 profundus -2.-5. sõrme kraadi) sirutamine Mm. inerossei 2., 4. ja 5. sõrme proksimaalse faalanksi 2., 4. ja 5. sõrme MCP ulnaris palmares metakarpaalluud põhimiku külgpinnale aduktsioon e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt
soovitatud täiskasvanu õpetuslikku sekkumist, saab lihtsalt integreerida mängulisse vormi, oskuslikud ja tundlikud õpetajad võivad viia läbi tohutu muutuse laste kunstilises arengus kompromiteerimata sellega lapsekeskset, toetavat, rahulikku ja mängulist keskkonda nende lapsepõlve klassiruumis. Kuid see, mis on vajalik, on paradigma üleminek arengualaselt sobiva kunstihariduse, mis on suunatud laste tegelikule saavutatavale tasemele keskkondade loomisest, mis võimaldavad lastel oma "proksimaalse arengu vööndites kasvada", mõiste mõistmisele(Vygotsky, 1978). See nihe võib toimuda ainult siis, kui me vabaneme kultuuripagasist, kus romantiseeritakse laste kunsti ja võtame omaks selle, et kuigi see kindlasti avaldab mõju meie esteetiliste tunnetele ja emotsioonidele, on seal ka teisi pildilise kujutamise maailmu, kus lastel peaks olema võimalus uurida, julgustatus õppima, ja tagatud toetatud meistri juhendusega. Meie armastus laste loomulike loominguliste
Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese kohanemine pöördliikumisega ehk pea ei käi ringi kui pidevalt keerutada (?). Taustahelisid ei panda mingil hetkel enam tähele.] Tasakaalumeel
- substantia intermedia’s - Nucleus intermediolateralis (B10) sümpaatiline (vegetatiivne) tuum külgsarves - Nuclei parasympathici sacrales (B11) parasümpaatilised (vegetatiivsed) tuumad sakraalsegmentides (S 2-4) Somatomotoorne tsoon - paikneb ventraalsarves - Nucleus dorsomedialis (B12) – dorsaalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventromedialis (B13) – ventraalsele keremuskulatuurile - Nucleus ventrolateralis (B14) – jäsemete vöötme ja proksimaalse osa lihastele - Nucleus retrodorsolateralis (B16) – jäseme distaalse osa lihastele - Nucleus centralis (B17) – peamiselt diafragmale Valgeaine - müeliinkattega närvikiud, mis moodustavad juhteteid - vahetult hallaine ümber paiknevad fasciculi proprii (B1) - neist väljaspool 3 paarilist vääti, mis koosnevad kimpudest või traktidest: 1. Funiculus dorsalis (B2) dorsaalsarvest ja –juurest mediaalsemalt
toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges?
toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kaheteljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges – moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges?
toruluud, pöidlal on kaks lüli, teistel sõrmedel kolm lüli) 32) Proksimaalne ja distaalne käeliiges? Käeliiges koosneb proksimaalsest ja distaalsest käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges - moodustavad kodarluu distaalse otsa liigeseauk ja randmeluude proksimaalne rida. Hernesluu liigesest osa ei võta. Moodustub ellipsoidliiges (kahateljelised) Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges (üheteljelised) Proksimaalne ja distaalne käeliiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku. Liigutused toimuvad ümber frontaal ja sagitaaltelje: painutus-sirutus ja eemaldamine- lähendamine. 33) II-V kämblaluu - randmeliiges? Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 34) Pöidla randme-kämblaliiges?
FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis. FGF10 avaldub jäsemepunga mesenhüümis ja indutseerib ektodermis AERi tekke. FGF8 avaldub AERis ja hoiab AER-ga külgneva mesenhüümi jagunemas. · Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll -areneva jäseme peamine signaalikeskus JUHIB JÄSEME EDASIST ARENGUT ja vastutab apoptoosi eest (vajalik sõrmede ja varvaste eraldumiseks) -AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus. Samal ajal AER säilitab anterioorse-posterioorse (pöial- väike sõrm) telje tekkeks vajalike faktorite ekspressiooni ja määratleb D-V (käeselg- peopesa) teljed. · Proksimaal-distaalse (õlg-sõrmed) telje areng ja peamised faktorid Retinoolhappe ja FGF/Wnt vastandlikud gradiendid:
Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja lihas põndapealselt otsale Pikk Küünarvarreluude 1.kämblaluu põhimikule Sirutaja, pöidla pöidlaeemaldaja tagumine pind ja eemaldamine luudevaheline membraan Lühike pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla proksimaalse Sirutaja, pöidla tagumine pind ja faalanksi põhimikule sirutamine luudevaheline membraan Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan
Õlavarre-kodarluu Õlavarreluu lateraalselt Kodarluu alumisele sirutaja lihas põndapealselt otsale Pikk Küünarvarreluude 1.kämblaluu põhimikule Sirutaja, pöidla pöidlaeemaldaja tagumine pind ja eemaldamine luudevaheline membraan Lühike pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla proksimaalse Sirutaja, pöidla tagumine pind ja faalanksi põhimikule sirutamine luudevaheline membraan Pikk Pöidlasirutaja Küünarvarreluude Pöidla distaalse sirutaja tagumine pind ja faalanksi põhimikule luudevaheline membraan
nihestus e luksatsioon Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse olemust. Puusaliigese arenguline nihestus on puusaliigese arengulise düsplaasia raskeim aste. Varem nimetati seda haigust puusaliigese kaasasündinud nihestuseks, kuid hilisemad uuringud on näidanud, et ebasoodsatel tingimustel võib algselt düsplastiline puusaliiges nihestuda ka hiljem. Puusaliigese arenguline düsplaasia tähendab ühe või mitme puusaliigest moodustava komponendi – liigesekapsli, reieluu proksimaalse otsa ja puusanapa defektsust. Sõltuvalt raskusastmest on tegemist puusaliigese düsplaasia, ebastabiilsuse, osanihestuse või nihestusega. Millised on puusaliigese arengulise nihestuse riskitegurid? Oligohüdramnion, sünnikestus, enneaegsus (ebaküpsus, lõtvus, arenguhäire), mitmikud, madal sünnikaal, tuhar või jalgseis, geneetilisus, tüdrukud. Kirjelda puusaliigese arengulise nihestuse kliinilisi tunnuseid.
Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Sensoorne kodeerimine – protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
Füsioterapeutilist hindamist ja ravi ei saa soovitada standard juhendi alusel, sest kaks patsienti ei ole kunagi identsed. Füsioteraapia akuutse ebastabiilse luumurru korral Peamised printsiibid: Tuleb vältida igasugust lihase kontraktsiooni, mis võib liigutada luuotsi- see takistab paranemist, põhjustab valu ning luuotste kõrvalekallet. See võib juhtuda, kui tugev lihasgrupp on seotud väikse luumurru fragmendiga nt. iliopsoaslihase kontraktsioon ja reieluu proksimaalse fragmendi murd. Kui luumurd on ebastabiilne, siis vastav piirkond peab olema toetatud, kuid harjutusi tohib teha jäseme distaalsetele osadele. Näiteks õlavarreluu murru korral, vaatamata sellele, et kätt toetatakse tugisidemega, võib teha harjutusi küünarliigesele, randmele ja labakäele. Liigese liikuvus Et suurendada liigese liikuvust ning tagada patsiendile kindlustunne, on igasuguse
33) Käeliiges koosneb Käeliiges koosneb proksimaalsest (kehalähedane) ja distaalsest (kehast eemal) käeliigesest: Proksimaalne käeliiges e. kodarluu-randmeliiges Distaalne käeliiges e. keskne randmeliiges 34) Kodarluu-randmeliiges: liigenduvad luud, liigesepinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: Kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida. Ellipsoidliiges. 2-teljeline liikumine. 35) Kesk- randmeliiges See moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Plokkliiges. 1-teljeline liikumine 36) Amfiartoos - Liigeste liikuvus on vähene ja jäik, seda põhjustavad lameliigesed ja paks pingul liigesekihn. (kämblal) 37) Randma- kämblaliiges (II-V kämblaluu – randmeluu) Randme-kämblaliigesed on randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Nende liigesepinnad on lamedad, liikuvus väike (amfiartroosid). 38) Pöidla randme-kämblaliiges Pöidla randme-kämblaliiges ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga
TATAboxi või initsiaatorjärjestust sisaldavate geenide transkriptsioon algab vastavalt elemendilt, CpG saarekeste puhul aga 20-200bp ulatuses mitmelt võimalikult elemendilt. Enamikul neist geenidest on ca 100bp kaugusel start-saidist 20-50bp pikkune GC-jada. Proksimaalne promootor. Regulaatorelemendid, mis asuvad 100-200bp start-saidist, moodustavad koos TATAboxi või initsiaatoriga promootori proksimaalsete elementide kogumi ehk proksimaalse promootori. Distaalne promootor. Kaugemal asuvad elemendid moodustavad koos TATAboxi või initsiaatoriga distaalse promootori. 6. Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused. Enhancer on promootorist kaugelasuv transkriptsiooni regulaatorala. Tavaliselt 100-200bp pikad, sisaldavad hulgaliselt 8-20bp regulaatorelemente. Need võivad asuda 200bp kuni kümnete kbp kaugusel promootorist üles- või allavoolu, asuda nii intronis kui geeni viimasest eksonist veel
- Elektromagnetilised – temperatuuritundlikkus (soojusliikumine) ja nägemine (elektromagnetlainete sagedusvahemik) Mis on distaalne stiimul; proksimaalne stiimul; transduktsioon; kodeerimine; aisting; taju ja tajumulje? - Distaalne stiimul – väliskeskkonna omadus (nt puu) - Proksimaalne stiimul – väliskeskkonna mõju retseptorrakule (hetk, kui puu kujutise valguslained jõuavad kolvikeste ja kepikesteni) - Transduktsioon – proksimaalse stiimuli energia ülekanne närvisüsteemi (kui valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info)
annaabi.ee 
