Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaarbioloogia II osa (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sidumissait?
  • Mis on nukleosoom?
  • Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni?
  • Mis on kromatiini metüleerimise tähtsus?
  • Milleks kasutatakse FISH analüüsi?
  • Mis on MARide funktsioon?
  • Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene?
  • Miks kasutatakse "heat-shock" geenide promootoreid?
  • Missugused on need 3 staadiumit mida katalüüsib splaisosoom?
  • Missugused U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis?
  • Mis on GT-AG reegel?
  • Mida näitab rakule antud ajahetkes iseloomulik mRNA tase?
  • Mis on RNA editing?
  • Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku?
  • Mis vahe on inteiinil ja intronil?
  • Mis on genoom proteoom trankriptoom reguloom?
  • Mis vahe on miRNAl ja siRNAl?

Lõik failist


  • Mis on sidumissait ? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox-st?
  • Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein , DNA, or RNA to which specific other molecules and ions — in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands — form a chemical bond .
  • TATA-box –is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase. It has the core DNA sequence 5'-TATAAA-3' or a variant, which is usually followed by three or more adenine bases and has been highly conserved through evolution . The TATA box is usually located 25 base pairs upstream to the transcription site.
  • Nimeta peamised DNAd siduvad domäänid, mis on iseloomulikud transkript-sioonifaktoritele (vähemalt 3)
  • Homedomään valgud , tsink -sõrm valgud ( zinc -finger), leutsiin lukud, heeliks -ling-heeliks (helix- loop -helix).
  • Mis roll on histoondeatsetülaasidel (HDAC) ja mis funktsioon on histoon -atsetülaasidel (HAT)?
  • Histoondeatsetülaasid:
  • Need valgud põhjustavad nukleosoomides, mis seonduvad TATA-box’i ja promootor -proksimaalsele järjestusele, histooni N-treminaalsete sabade de-atsetülatsiooni. Kui histoon on deatsetüleeritud, siis generaalsed transkript-sioonifaktorid, ei suuda seonduda TATA-box’ile.
  • Histoonatsetülaasid:
  • Põhjustavad histooni N-terminaalsete sabade hüperatsetülatsiooni, tänu millele generaalsed transkriptsioonifaktorid seonduvad tugevamini.
  • Histoonne kood.
  • Histoonne kood on histooni kindlas kohas paiknev kindel amoinohape, mille atsüleerimisel või siis deatsüleerimisel tekitatakse eukromatiin (aktiivne/avatud) või heterokromatiin (inaktiivne/kondenseeritud).
  • Pärmi rakus toimub vaigistamine (silencing) telomeersetes DNA alades. Missugused biokeemilised protsessid on selle telomeerse vaigistamise taga?
  • Histoonide modifitseerimine – heterokromatiin on tugevalt pakitud.
  • Mis on nukleosoom ? Kirjelda eksperimenti, mis võimaldaks teha kindlaks, et transkriptsiooniliselt aktiivne DNA on teisti pakitud, kui transkriptsioo-niliselt inaktiivne DNA.
  • Nukleosoom – DNA ja histooni kompleks , peamised kromatiini struktuurühikud.
  • Röntgenstruktuur analüüs – kondenseeritud alad ei trankribeeru aktiivselt – värvimine.
  • Loetle DNA erineva struktureerituse astmed , mis lõpevad kromosoomi tek-kega.
  • DNA biheeliks keerdub histooni oktameeri ümber moodustades nukleosoomi. Need keerduvad solenoidideks moodustades 30 nm läbomõõduga filamente, mis omakorda moodustavad silmuseid. 18 silmust keerduvad rosettideks, reastatud rosetid = kromosoom
  • Kuidas mõjutab kromatiini struktuur transkriptsiooni?
  • Mida tihedamalt on kromatiin kromosoomis pakitud, seda raskem on tema pealt DNAd transkribeerida.
  • Kirjelda DNA struktuuri mõju geenide aktivatsioonile/inhibitsioonile.
  • Kirjelada kromatiini immunosadestamismeetodit.
  • Mis on kromatiini metüleerimise tähtsus?
  • Selleks, et lõdvendada sidemeid on vaja kromatiini metüleerida et tekiks null-
  • laeng ja sidemed katkevad, suht palju mängivad rolli ka nõrgad laengud, aga nii
  • pea kui tugevad laengud on ära lõigatud, siis kromatiini sidemed lõdvened, ja bio-
  • molekulid saavad siis sinna ligi pugeda.
  • Milleks kasutatakse FISH analüüsi?
  • FISH – fluorescence in situ hybridisation
  • Kasutatakse erinevate DNA ja RNA järjestuste detekteerimiseks rakkudes ja kudedes.
  • Mis on MARide funktsioon?
  • Iga kromosoom on üks DNA molekul , mis on pakitud nukleosoomidesse ja keeratud 30­
  • nm kiududeks. Viimased kinnituvad valgumaatriksile spetsiifiliste järjestuste (MARide)
  • abil.
  • Kuidas tuvastada transkriptsiooniregulaatorite märklaud gene?
  • Footprinting. Märklaud geenid ei sisalda TATAboxi.
  • Miks kasutatakse “heat- shock ” geenide promootoreid?
  • Sidumine proksimaalse elemendi teatud järjestusele stimuleerib peatunud RNA- polII jätkama elongatsiooni ja indutseerib kiiret reinitsiatsiooni uute RNA-polII molekulidega.
  • Mida tähendab väljend “kasutades lacZ reporterina” ja mis analüüsi-meetodiga on tegu? Transgeenne analüüs.
  • Reportergeen viiakse uuritavasse rakku...
  • Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused. Missuguseid analüüsi- meetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks?
  • Enhancer – lühike DNA ala, mis seob aktivaatoreid (valgud), initsieerib transkriptsiooni läbi mediaatorkompleksi.
  • Tuvastamiseks kasutatakse linker –skaneeritud, mutatsioon analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting.
  • Nimeta vähemalt 3 üldist bioloogilist protsessi, kus enhancerite aktiivsusega kontrollitakse geen ekspressiooni tasemeid?
  • Splaissing , translatsioon , transkriptsioon .
  • Kirjelda eukarüootse mRNA molekuliga toimuvad muutusi pärast transkriptsiooni lõppu ja translatsiooni algust.
  • *5’ cap lisamine – guanosiinijääk, mis lisatud mRNA 5’ otsa 5’-5’ trifosfosidemega + metüleeritud 7’ asendis
  • * splaissimine – intronite väljalõikamine
  • *editing – mRNA töötlemine, vahetatakse nukleotiidide kompositsioone mRNA-s – tekivad varasemad stopp- koodonid kodeerides lühemaid valke
  • *polüadenüleerimine – mRNA 3’ otsa lisatakse polü A-saba (kaitseb eksonukleaaside eest), enne toimub 3’ otsa lõikamine
  • *transport – tuumast tsütoplasmasse läbi pooride tänu mRNA polü A-sabale.
  • Nimeta keemilised reaktsioonid, mis on pre-mRNA splaisingu taga. Missugused on need 3 staadiumit, mida katalüüsib splaisosoom?
  • Transesterfikatsioon - *branchpointi A 2’-OH ja introni 5’-otsa fosfaatrühma-vaheline 2’5’-fosfodiesterside*ligeeritakse 2 eksonit 3’5’-fosfodiestersidemega
  • Vabaneb lasiaadistruktuuriline intron , mis lagundatakse kohe Rnaaside poolt.
  • Missugused U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis?
  • U1, U2,U5U6U4 ja U1U4.
  • Mis on GT-AG reegel?
  • Intron algab alati GT’ga ja lõppeb AG’ga.
  • Kirjelda mehanismi , mille abil tuumsest pre-mRNAst kõrvaldatakse intronid .
  • Splaissingut teostab splaissosoom – snRNP + pre-mRNA.
  • *splaissosoom interakteerub pre-mRNA-ga ning moodustub splaissosoom
  • *splaissosoom katalüüsib transesterfikatsiooni rekatsiooni:
  • branchpointi A 2’-OH ja introni 5’-otsa fosfaatrühma-vaheline 2’5’-fosfodiesterside
  • ligeeritakse 2 eksonit 3’5’-fosfodiestersidemega
  • vabaneb intron – lasiaat-struktuuris.
  • Kirjelda protsesse, mille tulemusena tekib ühest pre-mRNAst hulgaliselt erinevaid mRNAsid.
  • Alternatiivne splaissing – eksonid on korraldatud erinevalt; eksonid ühendatakse erinevalt peale intronite lõikamist.
  • 5’ erinev 2) 3’ erinev 3) sisu erinev: jäetakse müni intron sisse või splaissitakse ekson välja.
  • Too näiteid, kuidas alternatiivne splaising muudab bioloogilist funktsiooni. Äädikakärbse sugu, näit.
  • Ühelt geenilt pärit erinvad mRNAd ekpresseeruvad raku või koe tüüpides. Spalising võib toimuda ka samas raku tüübis vastuseks keskkonna või raku arengusignaalidele.
  • Emasisendid sünteesivad Fn-et Sxl valku, mis represseeerib eksonite 3,2 spalisingut Sxl pre- mRNAs ja eksonite 1,2 spalisingut tra-mRNAs. Tra- tra2 kompleksi sidumine Dsx pre-mRNAle aktiveerib eksonite 34 splaisingu. Selle tulemusena sünteesitakse emas- ja isasembrüotes ernevaid Dsx valke. Dsx mees-vorm represseerib naissooliseks diferentseerumiseks vajalike geenide ekspres-siooni.
  • Inimese BDNFi geen on enam kui 80,000 aluspaari pikkune . BDNFi mazhoorsed transkriptid aga 1.8 ja 4.4 kb pikad. Millest selline geeni verdsus mRNAde pikkuse erinevus on tingitud? Kirjelda molekulaarseid protsesse, mis on selle pikkuste erinevuse taga.
  • Lõigatakse erinevad introinid välja. Võib olla erinev 3' ots. Splaissimine: erinevate splaissaitide kasutamine; poly (A) saitide alternatiivne kasutamine; alternatiivsete promootorite kasutamine.
  • Mida näitab rakule antud ajahetkes iseloomulik mRNA tase?
  • Tsütoplasmaatilise RNA lagunemiskiirust/stabiilsust.
  • Mis on RNA editing? Mis ensüümid katalüüsivad protsessi – RNA editing? Kuidas nimetatud regulatsioonivorm muudab valku? Too näiteid.
  • RNA järjestuse redigeerimine. Protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust. ApoB geen mis kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB100 ja apoB48. Uus nukleotiid , uus aminohape , tekib teistsugune valk.
  • RNA-sõltuv vaigistamine. siRNA , miRNA . RISC kompleks.
  • siRNA ja miRNA multivalkompleks, mis sisaldab üheahelalist lühikest (~25 aluspaari) RNAd ning lõikab märklaud mRNA ahela katki, mis on kompelmentaarne üksikahelalisele siRNAle valgukompleksis. Seondumine kutsub esile RNA molekuli lagundamise. Takistab translatsiooni.
  • siRNA – väikeinferents RNA, kaheahelaline.
  • miRNA – seostub mRNA 3’ UTR-le – represseerib geeni ekspressiooni.
  • Nonsense-mRNA vahendatud lagundamine(NMD).
  • Esineb tsütoplasmas, vahendab kiiret mRNAde lagundamist, kus stopkoodonid esinevad mRNAs enne viimast splaissimisliidest.
  • Mis vahe on inteiinil ja intronil?
  • Inteiin – kindel sisemine valgu osa, mis lõigatakse välja valkude splaissimisel.
  • Intron – eukarüootse geeni mittekodeeriv piirkond, mis trankribeeritakse RNA-ks, ent seejärel lõigatakse splaissingu tulemusena välja.
  • Mis juhtub, kui polüadenülatsiooni motiivis (AAUAAA) või RNAP II CTD alas on mutatsioon?
  • CTD mutatsioon – takistab seondumist TF-de ja DNA-ga, inhibeerib transkriptsiooni. TF-d ei seondu.
  • AAUAAA mutatsioon – takistab polü A saba lisamist, spetsiaalsed faktorid ei seondu (vale lokalisatsioon, häiritud translatsioon, häiritud transkriptsiooni terminatsioon, eksonukleaaside vastuvõtlik.).
  • (RNA transkriptide polüadenüülimist peaaegu ei esine, muteerumisel polü-(A) sabata transkriptid akumuleeruvad tuuma ning suunatakse lagundamisele.)
  • Selgita lühidalt mRNA polüadenüleerimise tähtsust eukarüoodi rakus.
  • Polü A-saba lisamine: kaitseb, lokalisatsioon.
  • Seleta lühidalt attenuatsiooni mehanismi põhimõtet. Kasuta oma selgituses jooniseid.
  • trp operoni  regulatsiooni järjestuse trpL vahendusel. Attenuatsioon kontrollib
  • transkriptsiooni terminatsiooni mehhanismi operoni liiderjärjestustel.
  • Mis on genoom , proteoom, trankriptoom, reguloom ?
  • Genoom – kogu organismi poolt kantav geneetiline informatsioon.
  • Proteoom – organismis sisalduvate valkude kogum (muutub pidevalt erinevalt genoomist).
  • Transkriptoom – rakkude poolt toodetud mRNA hulk.
  • Reguloom – rakus olevate regulatsioonikomponentide hulk ( geenid , mRNA..).
  • Loetle kõik tuumakeses sünteesitavad RNA tüübid. Missugused ensüümid neid RNAsid transkribeerivad?
  • rRNA – PolI
  • Mis vahe on miRNAl ja siRNAl?
  • miRNA – mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funkt.: Geeni regulaator .
  • siRNA – silencingRNA – 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused.
  • Peamine funkts.: geenide vaigistamine, seondub inaktiivsele nukleaasi kompleksile, mis aktiveerub ja moodustub RNA indutseeritud vaigistus, kompleksi RISC.

  • Vasakule Paremale
    Molekulaarbioloogia II osa #1 Molekulaarbioloogia II osa #2 Molekulaarbioloogia II osa #3 Molekulaarbioloogia II osa #4 Molekulaarbioloogia II osa #5 Molekulaarbioloogia II osa #6 Molekulaarbioloogia II osa #7 Molekulaarbioloogia II osa #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mumm Õppematerjali autor
    Eksamiküsimuste vastused (teine osa)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    10
    docx

    Molekulaar- ja rakubioloogia KT II

    näitel. Operon on geneetilise materjali funktsionaalne ühik, mis koosneb kimbust geenidest, mis on kõik allutatud ühele regulatoorsele signaalile või promootorile. Geenid transkribeeritakse koos mRNA ahelasse. E. coli genoomi trp operon sisaldab viit geeni, mis kodeerivad trüptofaani sünteesiks vajalikke valke. Startsaidi lähedal asuv kontroll-ala reguleerib kogu operoni transkriptsiooni. Transkriptsiooni käigus sünteesitakse 7-kb polütsisroonne (üks mRNA molekul sisaldab kodeerivaid järjestusi, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessis osalevat valku) mRNA. Mutatsioon transkriptsiooni kontrollalas võib pärssida kõigi trp operoni valkude ekspressiooni. Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille geenis vastav mutatsioon esineb. 5. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? 2 Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    8
    doc

    Molekulaarbioloogia teise KT vastused

    ­ introni 5' otsa lahtilõikamine, mille tagajärjel introni ees olev ekson lahutatakse ülejäänud mRNA järjestusest. Introni 5' ots keeratakse aasana tagasi ja ühendatakse introni sees olevasse kindlasse järjestusse nukleotiidiga A, mis asub 18-38 nukleotiidi introni algusest 3' suunas. 2 etap ­ introni 3' otsa lahtilõikamine, mille tulemusena intron vabaneb pre mRNA koosseisust. 3 etap ­ allesjäänud eksonite alad ühendatakse ligaaside abil ning tekib ainult eksonitest koosnev mRNA molekul. Intronid degradeeritakse. 36. U snRNAd osalevad pre-mRNA splaisingu regulatsioonis: 5 snRNPd: U1, U2, U4, U5, U6. 37. GT-AT reegel ­ on selline vaatlus, et kõik intronid DNAs algavad GT nukleotiitudega (guaniin, tümiin) ja lõppevad AG nukleotiitidega (adeniin, guaniin). Kui DNA on transkribeeritud RNAsse, intronid on eemaldatud RNAst mehaniismi abil, mis tunneb ära neid nukleotiitide alguseid ja lõppe ­ RNAs nad oleksid CU (tsütosiin, uratsiil) ja AC (adeniin, tsütosiin). 39

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    5
    pdf

    Molekulaar- ja rakubioloogia KT 2

    box’ile. • “capping” on struktuur maatriks RNA 5’-otsas. • Poly(A) on suure hulga adenosiinmonofosfaadi jääkide kinnitamise protsess primaatse mRNA 3’-otsa külge. • Splaising on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast RNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud otsad ühendatakse. • RNAi on süsteem elavates rakkudes, mis osaleb geeniaktiivsuste määramisel. • miRNA on mikroRNA, üheahelaline RNA molekul 21-23 nukleotiidi pikkune. Peamine funktsioon: geeni regulaator. • siRNA on silencingRNA – 2ahelalilised RNA molekulid, 20-25 nukleotiidi pikkused. • RNA editing - RNA järjestuse redigeerimine. Protsess, mille tagajärjel muudetakse pre-mRNA järjestust. ApoB geen mis kodeerib kahte alternatiivset seerumvalku apoB100 ja apoB48. Uus nukleotiid, uus aminohape, tekib teistsugune valk. Osata joonistada:

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    54
    pdf

    MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

    1 MOLEKULAARBIOLOOGIA. 1. Kui aatom loovutab elektroni täielikult teisele aatomile, missugused keemilise sidemega on tegemist? Ioonside, sellised ained lahustuvad hästi, kuna ioonide hüdratatsioonienergia on suurem kui kristalli võreenergia 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Vesi on hea lahusti, sest ta lahustab nii tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi aineid. Vee molekul moodustab dipooli ning aatomid omandavad osalise laengu. Polaarsete ühenditega moodustab vesiniksidemeid, mis tagavad stabiilsust. 3. Termodünaamika II seadus. Kõik protsessid kulgevad tasakaalu e. minimaalse potentsiaalse energia poole e. entroopia kasvu suunas. Entroopia (S) on korrastamatuse mõõt [J/mol*K], korrastatud ­ madal entroopia. Isoleeritud süsteemid püüavad korrastatud olekust korrastamata poole. Tasakaal on siis, kui entroopia on maksimaalne.Entroopia muutus on

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    20
    docx

    Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt

    substraadina. Ribosoomi subühikute vahele jääb põhiline aktiivtsenter, mis moodustab tRNA'de sidumiskohad: · A-saiti seondub aminoatsüül-tRNA - paikneb nii väiksemal kui suuremal subühikul. · P-saiti seondub peptidüül-tRNA. · E-sait on deatsüleeritud tRNA spetsiifiline. TRANSKRIPTSIOON on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioon toimub eukarüootidel tuumas, prokarüootidel tsütoplasmas. Prokarüoodi transkriptsiooni initsiatsioon: RNA polümeraas seondub ühega paljudest spetsiifilistes tranksriptsiooni faktoritest (-faktor) moodustades holoensüümi. Saab seonduda promootor-piirkonnaga DNA'l. -35 ­ -10 regioon sisaldab prokarüootset promootorit.. Selles staadiumis DNA on kaksikheeliks. DNA põimub lahti üksikahelaks initsiatsiooni saidi lähedal. RNA-

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud
    thumbnail
    23
    docx

    Nimetu

    viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom. Kromatiini pakkimine: nukleosoomid koosnevad valgulisest tüvest, millele DNA on keermeliselt ümber keeratud, oktameerne tüvi koosneb iga histooni (H2A, H2B, H3 ja H4) kahest koopiast, 30-nm fiibrid, neis on nukleosoomid pakitud irregulaarse struktuurina või solenoidi struktuuri, H1, viies histoon, on solenoidi sisemuses otseses kontaktis DNAga, nii et iga H1 molekul on assotsieeritud ühe nukleosoomiga. Eu- ja heterokromatiin. Eukromatiin on ala, kus kromatiin on vähem kondenseerunud, annab värvimisel heledaid vööte, suurem osa transkriptsioonist toimub eukromatiini piirkondades. Heterokromatiin on ala, kus kromatiin on rohkem kondenseerunud, annab värvimisel tumedaid vööte, esineb sagedamini tsentromeeride piirkonnas ja telomeeride aladel. Kromatiid. Iga metafaasi kromosoom koosneb kahest tsentromeerile kinnitunud tütarkromatiidist. 9

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    49
    docx

    Rakubioloogia II kordamisküsimused

    seonduvad RNAga, ta transpordib mRNA tuumast välja. Nad osalevad transkriptsioonil ja posttranskriptsioonilisel RNA modifikatsioonil, sh splaissimisel, mRNA stabiliseerimisel ja transkriptsiooni ja translatsiooni reguleerimisel. 8. Mille poolest erineb tuuma impordi mehhanism teistest membraantranspordi mehhanismidest. Tuuma impordi mehhanismil on tuumalokalisatsioonisignaal NLS ja transpordifaktor importiin. Vesikulaartransport on muu membraantransport – molekul mida transporditakse pakitakse vesiikulisse, mis transporditakse mööda aktiinifilamente membraani kaudu välja. 9. Kromatiini pakkimine, mõranenud gloobulid, kromosoomi territooriumid. Kromatiini pakkimises eristatakse mitmeid astmeid: 1) DNA keerdumine ümber histoonide 2) Pärlikee struktuur e 10nm fiiber 3) 30 nm fiibri struktuur 4) Lokaalsed gloobulid 5) Kromosoomid – mitoosi käigus pakkimine

    Rakubioloogia
    thumbnail
    2
    doc

    Spikker molekulaarbioloogia teiseks kontrolltööks

    Cappimine- Kui RNAPolII on jõudnud sünteesida uuest transkriptist 25-30 nukleotiidi, siis 7metüülguanosiin ja teised 5'cap komponendid on juba mRNAde 5' otsa küljes. Seda algset staadiumi RNA protsessingus katalüüsib dimeerne capping ensüüm, mis seostub RNAPolII fosforüülitud CTDgaPolI- sünteesib ribosomaalset RNAd. CTD saba polII´l karboksüterminaalne domään, PolII- võib reguleerida väikesi tuuma RNAsid.PolII omab forforüleerivat karboksüterminaalset domääni.Osaleb lühikeste RNAde sünteesis( U6, 7s) Poly(A) saidid- elemendid ( konkreetsed järjestused) mille peale istub RNA sünteesi lõpetav/termineeriv kompleks lisatakse u 200bp adeniini saba. Pre-mRNA- 5'müts, eksonid, intronid, kaitsev 3' saba millel Poly(A) järjestus. Pre-mRNA allutatakse splaissingule-tekib küps mRNA mille tunnuseks on 5' cap ja 3' saba. RNProteins tunnevad ja detekteerivad RNAd tekib RNParticle. AG reegel- Ülavoolu: Intron algab GUga, eks

    Molekulaar - ja rakubioloogia loengud




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun