"trükikojas" - 98 õppematerjali

A Juhendaja: Liina Smolina Viljandi 2017-2018 Sisukord Sissejuhatus 3 Töö käik 4 Trükise ettevalmistamine 5 Trükkimine 6 Trükise järeltöötlemine 9 Kokkuvõte 18 2 Sissejuhatus Teema valisin kiirelt, nii öelda käigu pealt. Emaga sellest rääkides ja arutades pakkus ta välja sellise idee. Kuna mu ema töötab trükikojas ja ma olin trükikoja tööd varem näinud ja käinud ka abiks seal, siis teadsin natukene sellest juba ning see pakkus mulle huvi. Olin algul suures hädas juhendaja leidmisel, aga tänu kehalise kasvatuse õpetajale leidsin endale juhendaja. Oma tööga tahtsin ise rohkem teada saada, kuidas kogu raamatute trükkimise protsess toimub. Et milliseid töid tuleb teha, kuidas raamatu käsikirjast saab raamat, mida saame poelettidelt osta.

Karl Lepik

Sünniaeg: 7. oktoober 1920 Aadress: Högdalen, Stockholm Emakeel: eesti keel Pereseis: abielus Lapsed: Ott, Aino Hariduskäik: 1942­1943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond 1939­1941 Tartu Kommertsgümnaasium 1935­1939 Tartu Kaubanduskool 1928­1934 Aruküla algkool Täiendkoolitus: Stockholmi ülikoolis arheoloogia ja etnograafia Teenistuskäik: 1982 - Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1966-1985 ­ Balti Arhiivi juhataja. Ametnik Kuninglikus Statistika Keskbüroos Esselte trükikojas trükkija abi Ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär Raadiovabrik Mörby haigla köök Kalju lepik Kalju Lepik sündis 7. oktoobril 1920. aastal Järvamaal Koerus alevikus. Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu

Lissaboni maavärin

• Kõrge tõusulaine tabas linna MAAVÄRINA TAGAJÄRJED • Purunes 17 000 maja • Hukkus kuni 60 000 inimest TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE • Maeti hukkunud • Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS • Hukkus palju lapsi ja süütuid inimesi • Inimesed hakkasid kahtlema Jumala armus ja halastuses BIBLIOGRAAFIA Castleden, R. (2005). Sündmused, mis muutsid maailma. OÜ Greif trükikojas. Ilves, G. (kuupäev puudub). Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 13. jaanuar 2014. a., allikas Lissaboni maavärin: http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_maav %C3%A4rin

Benjamin Franklin

Benjamin Franklin 1706-1790  Lapsepõlv · B. Franklin sündis 17.01 1706 aastal. · Pärit paljulapselisest perest. · Isa oli seebikeetja-küünlavalmistaja, mistõttu sai Benjamin ainult 2 aastat koolis käia. · Lapsepõlvest peale tegeles ta enese harimisega.  Edasine elu · 12-aastaselt hakkas tööle trükikojas · Põgenes Philadelphiasse · Elas 2 aastat Londonis · Franklin valiti Kontinen- taalkongressi · Abiellus Laura Alice Cutrell Fiveashiga ning neil sündis 3 last.  Saavutused · Temast sai vanim isesesvusdeklaratsioonil e allakirjutanud isik · Ta töötas ajakirjanikuna, trükkalina, diplomaadina ja leidurina · Teda kujutatakse USA sajadollarilisel  Mees igal alal · Ameerika iseseisvusliikumise eestvõitleja · Innukas looduseuurija

Arved Viirlaid, Gert Helbemäe

Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas

Tallinna Polütehnikum Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas Referaat Terli Rüütli Juhendaja:Marge Robam 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Järeltöötluse erinevad protsessid 2.1.) Traatimine 2.2.) Liimimine 2.3.) Lõikamine 2.4.) UV-koht-ja lauslakk 2.5.) Foolium- ja surutrükk 2.6.) Insertimine 3.) Pakendamine ja ladustamine 4

"Värin" Maggie Stiefvater

Raamatu retsensioon ,,Värin" Lugesin raamatut ,,Värin", mille autor on Maggie Stiefvater. See ilmus 2009. aastal AS Pakett trükikojas. Eesti keelde on raamatu tõlkinud Stella Timmer. Kaanekujunduse on teinud Christopher Stengel ja sisukujundus on Siiri Timmermani poolt. Raamatul on 3osa: ,,Värin", ,,Palavik" ja ,,Igavesti". Raamatul ,,Värin" on 13 auhinda. Loetud raamatu peategelane Grace oli juba kuus aastat jälginud oma maja taga metsas elavaid hunte. Üks hunt oli aga Gracele alati vastu vaadanud oma kollaste silmadega. Ning varsti jõudis Grace jälile libahuntide saladusele. Kollaste silmadega Sam ja Grace leidsid

Raha üldmõiste ja Eesti kroon I

Markvääringus kassatähed kõrvaldati käibelt etapiti 1924. ja 1927. aastal, osaliselt aga alles 1930. aastatel. Kroone hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 kasutati neid ka igapäevastes tehingutes. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Metallvahetusraha väärtuse ülempiiriks kehtestati 2 krooni. Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Kroonid jäid lühikeseks ajaks käibele ka pärast okupatsiooni 1940. aastal. Raha kuulutati aga kehtetuks 25. märtsil 1941. Allikas: http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu

Eduard Wiiralti elulugu

monotüüpiat ja joonistust. Näitusel oli hea müügiedu.  • 1928. aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis A.-G. Fabre'i galeriis, kus oli väljas 40– Maroko (1938-1939) • 21.juulist 1938 kuni 17.veebruarini 1939 elas ta Marokos. „Berberinaine „Noor Araabia kaameliga“ poiss“ EESTI 1939- 1944 • 1939. aasta septembris naasis Wiiralt Eestisse. • Wiiralt sai kunstniku- konsultandi koha Riigi Trükikojas. • Teise maailmasõja aja veetis kunstnik Eestis. „Claude“ PARIIS 1946-1954 • 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. • Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi. • 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. • Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55-

Ilukirjandus, piibel, antiikkirjandus

· Pole konkreetset autorit · 1500 aasta väitel neljakümne autori poolt · Vana testament - Kirjutati enne Jeesuse sündi. ( Vana-juudi e. Heebrea keeles) · Uus testament ­ 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles) · Jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimeste pattulangemisest, Israeli rahva ajaloost, prohvetikuulutustest. Eestikeelne piibel: Esimene Eesti keelne piibel trükiti 1739 Tallinnas J. Köheri trükikojas. Tõlkis seda rida inimesi, keda juhatas Anton Thor Helle. Rootsi ajal rajati sinna majja Gustav Adolfi Gümnaasium. Kreeka mütoloogia ajalugu: Kreeka mütoloogia ime on see, et kreeklased lõid hirmumaailmast ilumaailma: austasid jumalaid, kuid ei kartnud neid. Jumalate tegudest jutustavadki Kreeka müüdid. Eeposed: Homeriidid kirjutasid eeposeid. Kuna kreekas oli tohutult eeposeid, jagati neid temaatilisteks sarjateks, mida nimetati küklosteks(küklos ­ ring).

Futurism 1909-1915

 Nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks tükeldamine ja uutmoodi kokkupanemine (kubistide eeskuju)  Lõikuvad pinnad, joontega dünaamilie kompositsioon, piirjooni hägustades nii, et kujutatav näib hajuvat ümbritsevasse ruumi, erksate värvide kasutus  SündinudBalla Ciaciamo Torino, Itaalia [1871.07.18- 1958.03.01]  Tegeles fotograafia ja muusikaga, peale isa surma hakkas tööle litograafia trükikojas  Huvi kunsti vastu hakkas tundma alles 20 aastaselt, õppis Itaalias kohalikus Akadeemias  Peale ülikooli kolis Rooma, abiellus, lõi oma ateljee Ciacomo Balla kunsti stiilid  Rõhutatud joon  Dünaamiline valgus  Paljusus  Rõhutatud liikumine ja kiirus  Müra  Vormide korduv jada  Värvid, lõikuvad pinnad, dünaamilisus  Geomeetrilisus-kujundid, tükeldamine  Numbrilisus Ciacomo Ballo kunsti teosed

Kalju Lepiku estlusetekst

o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. /--Uus slaid--/ o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. /--Uus slaid--/ Looming

Kalju Lepik

o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. o Ta valiti 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. o Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. o 1949. aastal abiellus Lepik Valgast pärit Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis

Al Capone

Kokku oli Al Capone'il seitse venda ja kaks õde Väiksena liitus Capone tugevaima kohaliku jõuguga, Teismelisena tegeles Al vargustega ja vajadusel kasutas rusikaid. Capone käis väljaviskamiseni 6. klassis Katolikus koolis. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat. Pärast koolist välja viskamist, üritas ta elada ausat ja korraliku elu, töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas Capone kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mida valitses mees nimega Johnny Torio, kellega sai ta kiiresti sõbraks ja kes muutus Ali iidoliks. Vaatamata otsusele liituda kuritegevusega, toetas ta alati oma pere rahaga. Selle jõugu liige pakkus Capone'ile tööd baarmen- turvamehena pubis. Sellest pubist sai Al oma armid ja hüüdnime "Scarface". 30. detsembril 1918 abiellus Capone Josephine, kes oli

,,Väikesed metslased”

mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. Sari koosneb 55 raamatust. "Seiklusjutte maalt ja merelt" on peamiselt 1950ndate lõpus Eesti Riikliku Kirjastuse poolt avaldatud seiklus- ja fantastikaraamatute sari nooremale ja keskmisele koolieale. Aastatel 1955 ­ 1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid esmatrükid eesti keeles ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades "Kommunist" (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos). Tiraazid olid üsna suured, harilikult 30000-40000 eksemplari. Väikseimate tiraazidega on raamatud "Oikumeeni äärel" (15000), "Saladuslik saar", "Maadeuurija ning meresõitja kaptenleitnant Golovnini elu ja ebatavalised seiklused", "Tom Sawyeri seiklused. Huckleberry Finni seiklused" (20000) ning "Sannikovi maa" (25000). 2004

Eesti ja Piibel

Selleks oli vaja eestikeelset trükisõna. Enne Piibli ilmumist - 1686. a Riias lõunaeestiline ,,Wastne Testament", mille tõlkisid isa ja poeg ­ Andreas ja Adrian Virginius. 1715 avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena ­ ,,Uus Testament". Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest. Piibel (Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna.......") ilmus eesti keeles 1739. aastal, seda trükiti Tallinnas J. Köleri trükikojas 6015 eksemplari ja selles oli 1415 lehekülge. Seda tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle (1683 ­ 1748), kes oli hea eesti, kreeka ja heebrea keele tundja. Sellegipoolest puututi tõlkides kokku paljude raskete keeleprobleemidega: näiteks tuli leida idamaa loomadele ja taimedele eestikeelsed vasted. Tänu sellele, et piibli tõlkija Anton Thor Helle oli Jüri pastor (st elas Tallinna lähedal),

Pagulaskirjandus - Kalju Lepik

väärtuste kaitsmist ■ 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasium ■ 1942. aastal läks edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda – Eesti ja Põhjamaade ajalugu ja KALJU LEPIK ■ 1944. aastal põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus õppis Stockholmi Ülikoolis – arheoloogia ja etnograafia ■ Rootsis töötas algselt Mörby haigla köögis, hiljem raadiovabrikus ■ Töötas ka ajakirja „Kodukolle“ toimetuse sekretärina, trükikojas trükkija abina, raamatupidajana KALJU LEPIK ■ 1949. aastal abiellus Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. ■ 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees ■ Kalju Lepik suri 30. mail 1999. aastal Tallinnas Mustamäe haiglas KALJU LEPIK - LOOMING ■ Esimesed luuletused 1939 – “Iloli” – “Tuleviku Rajad” ■ 1940ndad - isamaakeskne, traditsiooniliselt eestilik ■ 1950ndad – modernism, huumor, satiir

Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu, J.H Rosenplänter

andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut  Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Postimehe number ilmus 5. juunil aastal 1857 Ajalehe autoriks oli J.V. Jannsen 1862 aastasks oli ajaleht saavutanud ülemaalise populaarsuse- tellijate arv oli 2262 Sisaldas õpetusi põlluharimise, aianduse ja tervishoiu valdkonnas ning ka välisuudiseid

Äriplaan

Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada. Selles väikelinnas on kombeks kasutada reklaamiks müürilehti ,trükimeedia reklaamiks linnalehte Türi Rahvaleht ja maakonnalehte Järva teataja .Ainuke kogu maakonnas leviv kuulatav raadiojaam on Kuma Raadio. Müürilehtede trükkimise kuluks Kuma trükikojas on 300 krooni. Raadioreklaami valmistamine maksab 500 krooni. Raadioreklaami eetrisse laskmine kahel korral päevas ,kahe nädala jooksul enne kontserti maksab 500 krooni. Ajalehes Järva Teataja avaldan reakuulutusi kolmel korral nädalas ,mis toob ära kõige olulisema info kontserdi kohta kõige lühemal kujul. Enne kontserdi toimumist tellin ka suurema reklaamipinna, kus on toodud ära juba suurem kujundatud reklaam koos Uno Loobi pildiga. Türi Rahvaleht on nädalaleht. Seal tellin kaks

Modernismi kontrolltöö

J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892. Läbi aegade üks Ameerika silmapaistvamaid poeete. Pärit Long Islandilt. 5-aastase koolihariduse järel sai temast töömees: tegi talutööd, oli trükikojas ladujaks, ajalehe juures jooksupoisiks, hiljem andis ise ajalehte välja. Oli veendunud demokraat. Juba küpse ja elus mõndagi näinud mehena jõudis luuletamise juurde. 1855. aastal ilmus temalt luulekogu ,,rohulehed" (12 luuletust). Kuni W surmani ilmus sellest ka 10 kordustrükki, kusjuures iga uustrükk oli täienenud uute luuletustega (1891-1892 ligikaudu 400 luuletust) . Tema luulele on iseloomulik enda isiksuse positiivne rõhutamine,

Põltsamaa ajalugu

suuremad ja vähemaid kauplusi; peale nende haigla, apteek, kolm kooli, kaks panka, riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev

Kodune töö väikelastekirjandus katekismus

---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradt ja Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetaja Johann Koell. Viimane on ka eestikeelse osa tõlkija. Raamatut trükiti 1500 eksemplari 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. See oli luterlik katekismus, mille alamsaksakeelne tekst oli trükitud raamatu vasakule ja eestikeelne tõlge paremale leheküljele. Varsti pärast raamatu Tallinna jõudmist pani Tallinna raad selle keelu alla, arvatavasti kõrvalekaldumiste pärast Lutheri katekismusest. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatkel, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Hellmuth Weiss 1929. aastal ühe koguteose kaane täitematerjali hulgast

SERGEI JESSENIN

kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt hakkas ennast teadlikult luuletajaks pidama. Hariduse sai ta külakoolis ja vaimulikus koolis, kuid määrav oli kodune vaimsus: rahvaluule, lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917

Elu ja looming: Arved Viirlaid

· Tegeles kirjutamisega juba koolieas. Peale kooli · Ühines Nõukogude esimese sissetungi ajal metsavendadega, võitles major Hirvlaane vabatahtlike pataljonis. · Saksa okupatsiooni ajal töötas Viirlaid Eesti Kirjastuses tehnilise toimetaja abina. · 1943-1944 võttis osa Jätkusõjast Soome armee Eesti üksuses. Pagulus · 1944. aastal õnnestus tal pageda Rootsi. · 1945-1953 viibis Inglismaal. · 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas. · Kandas töötas ta Toronto trükikojas kuni pensionile minekuni. · Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti pagulaskirjanik. · Viirlaid oli paguluses Eesti PEN-klubi esimees. Perekond · Oma perest räägib Arved järgmises luuletuses ,,Kolm põrutatut" Avatud aknal ema käte vahelt Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse Temast sai kunstnik. Mu väiksele vennale kõrgelt riiulilt Kolksatas kuklasse tinakapudel ­ Temast sai kõrtsmik.

Kalju Lepik ja luulekogud

1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last Ott ja Aino. Ott sai 1958 aastal õnnetult surma. Looming Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades. Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö" hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi

Eduard Vilde elulugu.

Eduard Vilde (1865-1933) Eduard Vilde, sündinud 4. märts 1865, võib pidada eesti kriitilise realismi algatajaks ning ka silmapaistvamaks esindajaks. Ta kirjutas oma esimese teose olles ise vaevalt 17-aastane ning temast sai peagi kõige populaarsem eesti kirjanik. Koolist sai Vilde kaasa hea saksa keele ning klassikalise kirjanduse tundmise. Eesti keeles kirjutamist pidi ta aga omal käel õppima. Koolis valitsenud saksameelsus oli tekitanud temas trotsi ning süvendanud rahvameelset hoiakut. Koolipäevil sai Vildele omaks ka kiindumus teatriskäimisesse. Ta käis tihti sõbralt kaubeldud piletitega Tallinna saksa Linnateatris. Sellest oli vast inspireeritud ka tema katse näitlejaks saada, mis kahjuks ebaõnnestus. Vilde esimeseks teoseks oli ,,Kurjal teel", mille ta kirjutas 1882. aasta suvel. Juba järgmisel aastal valmis teos ,,Musta mantliga mees", mis avaldas Tallinnas ilmuva ,,Vi...

Kalju Lepik

Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2  Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...

Eduard Viiralt

Eduard Viiralt Marta S ankman  Elulug u Sündis 20. märts 1898 Peterburi kubermangus Suri 8. jaanuar 1954 Pariisis Koolitee algas koeru saksa erakoolis Ta valis edasiõppimiseks tallinna kunstitööstuskooli Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon.  Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 1922­1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 1924­1925).  ...

SWOT analüüs ja 5 jõu mudel

*Kliendid ­ kui kliendi kulud hankija vahetamiseks on väikesed, on konkurents suurem. 2.Tooraine hankijad *Mustsõstrad ­ ostame kodumaistelt kasvatajatelt nt Kumla marjakasvatustalust, mis tegeleb mustsõstarde kasvatamise ja müügiga. *Pakendid ­ pakendame korgiga suletavatesse plastanumatesse, kogused jäävad vahemikku 1 liiter kuni 1000 liitrit.Taara hangime kohalikult tootjalt, nt Tehnoplast. *Pakendisildid ­ laseme teha trükikojas, nt Auratrükk. *Tootmisseadmed ­ ostame oma ala spetsialistidelt. Arvatavasti välistootjalt, kuna Eestis paraku piisavalt professionaalne tootja puudub. 3.Uued tulijad *Mastaabiefekt ­ mida suurem on ettevõtte tootlikus, seda odavamalt on võimalik toota. Suurte koguste puhul on ühe toote omahind väiksem. *Kogemuskurvi efekt ­ kogemustega tootjatel on paremad võimalused turul läbilöömiseks.

Oskar Luts

lavastatud ja on ka valminud selle põhjal samanimeline multifilm. Lastejuttudest populaarseim on aga ,,Nukitsamees", millest valmis ka samanimeline film aastal 1981 rezissöör Helle Karise käe all. 2.1. 2.2. 2.3. ,,Kevad" 1907. aastal "Kevade" kirjutamist alustanud Lutsul ei läinud teose avaldamisega kergelt. Neli kirjastust, sealhulgas Postimees, lükkasid "Kevade" tagasi. Esimese osa lasi Luts trükkida 1912. aastal omal kulul Postimehe trükikojas 2100 eksemplaris. "Kevade" nimeline film valmis alles 1970. Aastal. Teos on ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. 2.4. ,,Suvi" Peale "Kevade" suurt edu jätkas Luts samadest tegelastest kirjutamist. 1918. ja 1919. aastal ilmus "Suve" esimene ja teine osa. Tegevustik neis toimub 6­7 aastat hiljem. 4 2.5. ,,Tootsi pulm" Nagu nimest võib välja lugeda, räägib raamat Joosep Tootsi ja Raja Teele pulmast. 2.6. ,,Argipäev"

Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni

nimiväärtustega rahad. Kroonisari sai lõplikult valmis 1936. aastal. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Esimesed uued mündid tulid ringlusse juba 1928. aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati Tallinnas Riigi Trükikojas, viimane seeria 10-krooniseid veel 1940. aastal. Oma raha kuulutati kehtetuks 25. märtsil 1941. Nõukogude Liidu okupatsiooniga 1940. Aastal tuli Eestis käibele NSV Liidus kasutatav raha: tšervoonetsid, rublad ja kopikad. Algselt olid kõrvuti sentide ja kroonidega, kuid 25. märtsil 1941 muutusid ainukehtivaks. 1947. ja 1961. aastal korraldati Nõukogude Liidus rahareform, millega suurendati vahepeal odavnenud rubla väärtust kümme korda. Ühtlasi ilmusid käibele

Bengt Gottfried Forselius

sisuga. Forseliuse aabitsates avaldub tema uudne kirjaviis - teda võib pidada vana kirjaviisi loojaks. See aga ei tähendanud mingit kardinaalset murrangut ortograafias ja senisest täiesti erinevatelt alustelt lähtumist, vaid praktilistest vajadustest tulenevat reformitaotlust. Lausestuses on säilinud saksapärasust, kuna tekstid pärinevad katekismusest. Kirjaviis on ühtlane, põhimõttekindel. 17. sajandi 80. aastatel Riias Fischeri trükikojas ilmunud raamatutes püüti kujundada stabiilset kirjaviisi. Uuendusmeelsed kirjamehed tegid tolle aja kohta radikaalseid ettepanekuid, mida Johann Fischer toetas. See kutsus esile opositsiooni Põhja-Eesti vaimulikkonnas. Uuendatud kirjaviisis kirikuraamatutest kaevati koguni Rootsi kuningale, mille tulemusena osa selliseid raamatuid keelati. Viimase Stockholmi-reisi ajal ülendati B. G. Forselius Eesti- ja Liivimaa kubermangude

Shakespeare

Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele.Shakespeare'i looming on renessansidraama tipp, see kajastab tollal ühiskonnas ja isiksuses toimunud muutusi. Iseloomulikud on karakterite rohkus,

William Shakespeare elu ja looming

Pool aastat hiljem, 26. mail 1583. aastal toimus Stratfordi kirikus William Shakespeare'i tütre Susanna ristimine. 1585. aasta veebruaris ristiti Stratfordi kirikus Shakespeare'i kaksikud Hamnet (poeg) ja Judith (tütar). 1585. aastal läks Shakespeare vaesena Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. Londonis tegutses ta näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas

Dokumendihalduse põhiteemade kordamisküsimuste vastused

7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; 3) fooliumtrükk; 4) plankide nummerdamine; 5) reljeeftrükk; 6) reljeefpitsat. 9. Plankide valmistamise põhimõte: Kirjaplank tehakse alati trükikojas. Üldplank tehakse trükikojas või arvutis. B plangi kasutatav paber peab olema hea kvaliteediga. C plank võib olla maksimaalselt 3-keelne. 10. Plangi pind jaguneb a. veeristeks; b. täidetavaks pinnaks, mis jaguneb paremaks ja vasakuks veeruks. 11. Vasak veeris 3cm, parem veeris 1,5cm, ülemine ja alumine veeris 1,2cm lai. 12. Andmed võivad plangil paikneda 1) veeriselt ­ vasakus veerus adressaat, allkiri, pealkiri ning paremas veerus kuupäev, number ;

Al Capone

nimeks oli "Junior Forty Thieves" Ta teismelisena peamiselt varastas asju ja vajadusel kasutas rusikaid. Ta käis kuni 6. klassini Katoliku koolis, kuid siis visati välja. Väljaviskamise põhjuseks oli konflikt tema ja õpetaja vahel, kus ta lõi õpetajat, kes teda ründas. Pärast koolist välja viskamist,üritas ta elada ausat ja korraliku elu töötades kommipoes, bowlingus keeglite paigutajana, relvatehases ning trükikojas. Pärast neid töökohti otsustas ta kuritegevuse kasuks ja liitus jõuguga, mille nimeks oli "Five Points Gang", mida valitses mees nimega Johnny Torrio, kellega sai ta kiiresti sõbraks.  Selle jõugu liige pakkus Caponele tööd baarmen- turvamehena pubis nimega Harvard Inn. Sealt pubist sai Ta oma armid ja hüüdnime "Scarface" Tal tõmmati noaga üle näo 3 korda ja lõpuks vajas 30 õmblust. Ta häbenes oma arme ja valetas inimestele, et need on sõjast. 30

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJAST

ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku...

Peeter Suur

ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. · Tekkis Tallinnasse manufaktuur, saeveski, sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. · Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. · Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Kasutatud kirjandus: 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I

EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL

Jumal tegi oma valitud rahvaga. Uue Testamendi põhisisuks on evangeelium, mis tähendab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest kui Lunastajast. Piibel on kirja pandud heebrea ja aramea(Vana Testament) ning kreeka keeles (Uus Testament). Piibli tõlkis rida inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle, kes oli hea eesi, kreeka ja heebrea keele tundja. Käsikiri valmis 1739.aastal ja 1739.aastal ilmus Tallinas Köhleri trükikojas raamat. (TÄHTUS: Piibel fikseeris ja ühtlustas eesi kirjakeele ja ­ viisi, mis tugines põhjaeesti murdele) Kunstluule alglätted on kirikulaulus. Usupuhastus andis laulmisele koraali näol jumalateenistuses keskse koha. Ajapikku sugenes krikulaulu kõrvale ka eestikeelne ilmalik luule, mis sai alguse juhuluulest. Juhuluule on mingiks kindlaks sündmuseks kirjutatud luule Silmapaistvamaks värsisepaks sai Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professor, Reiner Brocmann

Charlie Chaplini autobiograafia "Minu elulugu"

arvude lõbus maagia ja maakaartides peituv romantika, oleks tulnud õpetada ajaloosündmustele hinnangut andma ning luules peituvat muusikat tunnetama, ehk oleks siis minustki võinud haritud inimene saada. · Mitmedki kuulsad inglise koomikud lõpetasid ise oma elu. · Külalised on nagu koogid: mida kauem seisavad, seda kolkunumaks ja maitsetumaks muutuvad. · Olin müünud ajalehti, töötanud trükikojas, meisterdanud mänguasju, olnud klaasipuhuja, arsti sekretär ja mis kõik veel, ent läbi kõige selle kõrvalise ei olnud ma ­ nagu vendki ­ hetkekski silmist lasknud peaeesmärki ­ minust pidi saama näitleja. · Läks luhta kõik, mis ma iganes ette võtsin. Kuid noorusele omast optimismi ei suuda miski maha suruda. Noorus tajub instinktiivselt, et ebaõnn on ajutine, lõputu

Oskar Luts: Referaat

RAKVERE GÜMNAASIUM Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla ­ 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912­1913), "Suvi" (1918­ 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, ...

Retsensioon Näljamängudest

Retsensioon [Näljamängud] Suzanne Collins [APRILL 2012] Lugesin raamatut Suzanne Colllinsi "Näljamängud". See on välja antud 2008. aastal, ja eesti keelne versioon on trükitud AS Pakett trükikojas. Raamatus on 304 lehekülge. Raamat on pühendatud James Proimosele. Peatükke on sellel raamatul kolm: "Tribuudid", "Mängud", "Võitja". See on fantaasia zanrisse kuuluv raamat. Suzanne Collins on Conneticutis 1962. aastal sündinud Ameerika Ühendriikide kirjanik. Oma karjääri alustas Suzanne Collins lastele mõeldud telesaadete stsenaristina. 2008. aastal ilmus Suzanne Collinsi raamat "Näljamängud", samanimelise triloogia esimene osa. Teine raamat, "Lahvatab leek", ilmus 2009

Ülevaade Tartu trükitööstusest

See sobib hästi väiksemate koguste trükkimiseks ­ trükijälje maksumus on küll suurem, aga säästlikkus võrreldes traditsioonilise tehnoloogiaga saavutatakse trükiettevalmistuse ja plaatide arvelt. Samuti võimaldab see trükkida ühe partii etikettidele eri teavet. Samuti on masinate üleshäälestuse praak võrreldes suurte trükikodadega väike. Kolmandaks külastasime raamatute trükikoda Greifi, mis on ajalooliselt väga vanade trükikodade järglane. Selles trükikojas tutvustati alates trükiplaatide valmistamisest kuni valmis raamatute komplekteerimiseni väga palju erinevaid seadmeid. Kõigepealt tehakse proovitõmmis tellijale ja kui see saab positiivse tagasiside , läheb käiku trükiplaatide valmistamine. Greifi eripära näiteks Kroonpressiga võrreldes on see, et Greif kasutab poogna trükki, st paber on valmis lõigatud poognatesse. Peale mitme erinevate operatsioonide ja

Jaan Kross - ''Paigallend''

minutit hiljem oleks nad viidud sunnitöölaagritesse. Varem juba oli Ullo abiellunud Maretiga, kes oli ühe vanamehe tütar, kes käis vanalt peaministrilt raha küsimas. Kord jättis vanamees oma raha maha ning Ullo läks seda talle koju viima ­ nii nad kohtusidki. Ullo liitus jälle rahvusliikumise tegevusega, muuhulgas kutsus käskjalana kokku Rahvuskomitee ja valitsuse koosoleku ning oli tunnistajaks ka sellele, kuidas iseseisvusmanifesti trükkimine trükikojas elektrikatkestuse tõttu sooritamata jäi (1944 pommitamine). Peagi palus Ullo kaua ja korduvalt raadio teel läänemaailmalt Stalini okupatsiooni vastu abi, kuid vaikimisi teadis, et keegi teda ei kuule. Ullo oli ka sõjategevusele üsna lähedal ­ ta saadeti sideohvitseriks ning teel oma kohustusi täitma sattus ta vanasse mõisa, kuhu sakslased olid lahkudes pommi jätnud ning mille viskas õigel ajal aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver

Eesti pank, eesti kroon

vermmise aeg. Kui need tingimused ei ole täidetud, et ole pangad kohustatud rikutud rahatähte või münti vastu võtma ega asendama. Praakraha Nõuetele mittevastav pangatäht ehk selline pangatäht, millel on mõni turvaelement puudu või üle, mõõdud ei vasta standarditele, trükivärv on laiali läinud vms. Sisuliselt on tegemist rikutud rahaga, kuid raha on rikkunud tootja. EP ei trüki ise pangatähti ega vermi münte vaid ostab vastavat teenust. Pangatähed läbivad trükikojas mitmekordse kvaliteedikontrolli. EP, nagu kõik keskpangad, kontrollib pisteliselt turvatrükikojast saabunud pangatähti enne, kui need ringlusesse laseb. Mõned praakpangatähed võivad aga siiski ringlusesse sattuda. Eesti Pangast rin glusesse lastud praakpangatähed on seaduslikud maksevahendid. Sellegi poolesr tuleb tootmisveaga rahatähed ringlusest kõrvaldada ja neid käsitletakse kui rikutud rahatähti. Võltsitud raha

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali hulgast. Säilinud lehtede hulgas oli lõpulk, millel leidus pea vigastamatult trükkija nimi, trükikoht ja ­aeg: raamat on trükitud Wittenbergis Hans Luffti trükikojas (1534 trükiti seal Lutheri piiblitõlge). Tiraaz oli ~1500 eksemplari. Tallinna rae protokollidest selgub, et raamat keelati ja hävitati vigade tõttu, mida võisid põhjustada kõrvalekalded ortodokssetest luterlikest tekstidest. Katekismus on trükitud 2 keeles: alamsaksa k raamatu vasakul ja eesti k parempoolsel leheküljel. Leitud osa sisuks on katked II ja III usutunnistusest, meieisapalvest jm palvetest ning ristimis- ja altarisakramendist. Teksti

Kalju Lepik

Kalju Lepin sündis 7.10.1920 Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana.1928-1934. aastal õppis Koeru algkoolis.1935-1939 Tartu kaubanduskoolis ja 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasiumis. Lõpetas 1941 Tartus keskkooli, õppis 1942-1943 ülikoolis filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka üliõpilasseltsi ,,Põhjala". Elatist teenis peamiselt raamatupidajana ning arhivaarina. Tema esimesed luuletused avaldati ajakirjanduses keskkoolipäevil. 1940 asutas Tartu kirjandus- ja kunstirühmituse ,,Tuulisui". Juhtis ajakirja ,,Sõna" ja oli ka ,,Kodukolle" toimetuse sekretär. Aitas välja anda ajakirja ,,Kodutee". Võttis osa radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse ,,Eesti Raamat" asutamisest

EDUARD WIIRALT

puugravüüri, oforti, monotüüpiat ja joonistusi. Näitusel oli hea müügielu 1928 aasta aprillis toimus teine isikunäitus Pariisis a. -G Fabre`i galeriis kui oli väljas keskmiselt 40-50 tööd, peamiselt monotüüpiat ja õlimaale. Viimased aastad Pariisis 1944. aastal sõitis Wiiarlt Viini oma tööde näitust korraldama. Kunstnike Majas korraldatud näituselt osteti mitu tööd Austria graafimamuuseumile Albertinale. Wiiralt kasutas Viinis võimalust on tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. Tagas Eestisse enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi, kus peatumispaigaks oli esialgu põgenemislaager Kummelnäsis. Rootsis viibis Wiiralt umbes aastapäevad, tehes seal koos Eduard Oleg amatka Lapimaale. 1946. aastal pöördus kunstnik lõplikult Pariisi. Esialgu peatus ta tuttava maalija juures, siis pakkus talle korterit Montaparnasse`il eestlane Eduard Klimberg. 1947.a sai ta korteri Tähe väljakul triumfikaare lähendale ning 1951. a kolis

"Eest raamatukogud ja e-teenused"

Pimedate raamatukogul ja ühingul on olemas ka DAISY (Digital Accessible Information System) raamatud. Eesti Pimedate Raamatukogu asub Eesti Hoiuraamatukogus (Talihärm, 2013). 3.2.3.1 Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu 1947 - Tallinnas pimedate ja vaegnägijate artelli juurde loodi raamatukogu, kus hakati lisaks tavalistele raamatutele hiljem koguma ja laenutama ka punktkirjas raamatuid ning heliraamatuid. 1962-1992 - Tallinnas toimetati riiklikus kirjastuses ja trükiti riiklikus trükikojas punktkirjas raamatuid. 1968 - Tallinnas pimedate ühingus loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliraamatuid. 1970 - Tallinna helistuudios valmis esimene nägemispuudega inimeste elu käsitlev heliajakiri "Epüfon". 1993 - Tallinnas pimedate ühingu ettevõttes loodi helistuudio, kus hakati valmistama heliajalehti ja -ajakirju. 1994 - Heliraamatute stuudiost loodi sihtasutus Eesti Pimedate Ühingu Heli- ja Punktkirja Keskus. Selle osana alustas tööd ka punktkirja trükikoda.

Eesti Post

Oliver Niinas AS Eesti Post ETTEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Kooli praktikajuhendaja: Aili Trumm Ettevõtte praktikajuhendaja: Andrus Liiv Tallinn 2010 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Ma valisin antud ettevõtte, kuna mul puudus praktika koht ja sellisel raskel ajal oli peaaegu võimatu endale praktika paika leida. Töö Eesti Postis on mulle varemgi meeldinud, kuna see on mitmekülgne töö ja seal on piiramatult vabaaega ning inimesed tunnustavad üksteist saavutuste ja muude tähtpäevade puhul. Praktika algas 27.03.10 ja lõppes 02.06.10, mis kestist kokku 12 nädalat. Praktika teemadesse kuulub, ettevõtte üldtutvustus,ettevõtte ajalugu, ettevõtte põhitegevused,lahti seletatatud mõisted, logistika divisjon ja tema põhikäigud, ettevõtte kvaliteedipoliitika,ladude planeerimine ja praktikal käimise kõige olulisemad momendid. Praktikas tegelesin ma pa...