1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B
a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat b. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat c. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral d. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. Score: 7/7
piirtingimus on HB 198. Tagamaks detaili tõrgeteta töö kogu garantiiaja vältel, tuleb valida piisavalt tugev ning kõva materjal. Eeldusel, et töö toimub sisetingimustes ning tiguratta maksimaalne pöörlemissagedus f = 36 pööret/min, ei ole meil suuremaid kriteeriumeid materjali termopüsivuse osas. Probleeme võib tekitada suur hõõrdumine, kuid määrete kasutamisega saame selle mure lahendada. 8. Detaili tööiga Kuigi esialgse prao pikkuseks oli antud a0 = 2 mm, ei ole antud detaili juures kasutamiseks see mõistlik. Seetõttu valin ma algse prao pikkuseks a0 = 0,1imm = 0,0001im, esitades detaili töökindluse tagamiseks vastavad kvaliteedinõuded (kirjeldatud peatükis ,,Kvaliteedi tagamine"). Arvutatud tsüklite arv N = 8,64*106 eeldab, et detail on pidevas töös 8 tundi päevas ning 250 päeva aastas. Kriitilise prao pikkus A = 10-12 m=3 = 201,4 MPa Y=1 a0 = 0,0001 m ac = 0,00011 m
Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile 2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kuju muutused säilitada 3. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju 4. Materjali võime vastu panna prao arengule 5. Materjali võime purunemata taluda koormust Küsimus 10 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on omane sitkele purunemisele? Vali üks või enam: 1. Prao areng ei ole kiire ja kulgeb enamasti plastsete deformatsioonidega 2. Prao arenguks kulutatakse palju energiat 3. Sitke materjal ei ole nii tundlik pingekontsentraatoritele, kui habras materjal 4. Pragu on võimalik tuvastada rutiinkontrolliga, kuna prao areng on aeglane
Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 Student Response A. Esimesed vardad B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. B. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat D. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral Score: 3/3 19. Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response A. Jah B. Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne. Score: 3/3
Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2 Student Response A. Esimesed vardad B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18 . Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat B. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat D. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. Score: 3/3 19 . Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response A. Jah B. Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne. Score: 3/3 20 .
Plastide liimimine Liimitakse nii TP kui TS plaste. On 2 tuupi liime: 1-komponentne - väiksemate vigastuste jaoks (CA) 2-komponentne - suuremate vigastuste jaoks Liim peab bassmaterjaliga sobima. Tavaliselt 2-poolne liimimine, tugevdus sisepinnale. Temp liimimisel mitte alla 20 kraadi. Sisepind karest abrassiiv 80, tolm eemald plastikpesu lahustiga. Olenevalt materjalist töödeld liimikrundiga, peale tugevduspunktid 1-komp kiirliimiga. Liimi aluskihile surut peale tugevdusmaterjal, siis liimi pealiskiht. Kui sisepind liimitud, siis välispind. Mõra/prao otstesse võib puurida augud.
Tagumiste varra N/mm2 820 N/mm2 Student Response A. Esimesed vardad Student Response B. Mõlemad korraga C. Tagumised vardad Score: 6/6 18. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response A. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral s C. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat Score: 0/3 19. Kas külmhapruslävi on jääv suurus? Student Response A. Jah B. Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtme Score: 3/3 20. Mis on külmhapruslävi ? Student Response A
- detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis. Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa, kuna väsimuspurunemine on seotud prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus Konstruktsiooni väsimusarvutuse eesmärgiks on tagada vastuvõetava tõenäosusega, et konstruktsiooni kogu projekteeritud kasutusea kestel tema väsimuspurunemine ja väsimusest põhjustatud vigastused oleksid välditud. Selleks piiratakse pingeamplituudi või projekteeritakse detail vastavalt sobivale
Plokikaane remont Kui plokikaanes on praod siis tuleb need leida üles, süvendada pragu ja puurida otstesse augud ning keevitatakse alumiiniumiga täis. Prao leidmiseks, kui plokikaan on eemaldatud, lastakse plokikaande surve (vesi, 10bar) ja jälgitakse. Kui plokikaan on kaardunud rohkem kui 0,1mm lihvitakse, freesitakse plokikaan tasapinda kusjuures säilitatakse põlemiskambri sügavus. Kontrollitatakse ka plokikaanes klapi, juhtpuksi ja sääre vahelist lõtku. Lubatud suurema lõtku korral vahetatakse klapp või juhtpuks. Kui klapipesa on mõranenud siis tõmmatakse see välja ja asendatakse uuega
Tugevate plastide remont Tugevate komposiitplastide koostises on kasut. tugevdatud kiudmaterjali (enamasti klaaskiud) Enamlevinud on ebakorrapärase struktuuriga kangad. Parandamisel kasut lisaks liimile tugevdusmaterjale. SMC ja kallimatel süsinikkiud (CFRP) 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - vigastatud koha eemaldamine 2. Tugevdusmaterjali ettevalmistamine Kahepoolsel remondil sisepinna tugevdamine ja liimimine 3. Väispinna tugevdamine ja liimimine 4. Lõppviimistlus Prao puhul lihvitakse pragu välja Rolok või orbitaallihvijaga (abrassiiv 120) Pintsli või plastiklabidaga 1. kiht liimi, siis tugevdusmaterjal peale (kangas), et liim tuleks läbi kanga ja kohe uus kiht liimi. Lihv 120-180-240. Läbival vigastusel lihvit servad mõlemalt poolt 45 kraadi. Parandustükid liimit seestpoolt väljapoole. Jäetakse ruumi ka viimistlusmaterjali jaoks. Sügavatel kiimustustel freesit servad 45 kraadi ja täidet sobiva liimiga.
rekristallatsiooni temperatuur - selle juures muutuvad omadused kõige kiiremini 11. Miks mõned metallid (näiteks tina ja seatina) ei kõvene deformeerimisel toatemperatuuril? tina jaoks on toatemperatuur ülalpool rekristalliseerumise temperatuuri, seega pole toatemperatuuril võimalik läbi viia külmtöötlust, mis tina tugevust (kõvadust) tõstaks. 12. Kas materjalides esinevate pragude tippudes sisepinged võimenduvad või sumbuvad? Kuidas see efekt sõltub prao pikkusest ja tipuraadiusest? prao tipus pinge kontsentreerub ehk võimendub, mida suurem on prao pikkus ja mida väiksem on tipuraadius (kõverusraadius), seda suurem on pinge prao tipus. a on prao pikkus 13. Olgu meil hulk mingi keraamilise materjali tükke (katsekehi). Selgitage, miks erinevate kehade purunemistugevused varieeruvad. Miks purunemistugevus üldiselt suureneb keha mõõtmete vähenedes?
18. Mida tähendab armatuuri kriitiline maht kiudkomposiitides? Vkr on selline maht, kus komposiitmaterjali tugevus võrdub armeerimata maatriksi tugevusega 19. Mida tähendab kiu kriitiline pikkus kiudkomposiidis? Armatuuri kriitiliseks pikkuseks lkr loetakse sellist pikkust, mille korral on kiud täielikult koormatud ja purunevad ning nendest sõltub komposiitmaterjali tugevus. 20. Millised on meetodid, mille abil püütakse tõsta komposiitmaterjali sitkust (vastupanu prao tekkele ja levikule) silmas pidades maatriksi ja armatuuri vaheliste üleminpindade mahtu ja omadusi? habras maatriks + plastne kiud eeldab kõigepealt tugevat sidet armatuuri ja maatriksi vahel. Sel juhul ei läbi pragu hapras maatriksis plastset kiudu, vaid seiskub, kusjuures kiud venivad. Tugevus kasvab proportsionaalselt armatuuri paksusega ning mahuga. plastne maatriks + habras kiud puhul kasvab purustustöö võrdeliselt kiudude läbimõõduga dA ja
jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud
mm 2 V V * 0,5 2 33. Nimetage materjali hapra purunemise tunnused. Purunemine toimub kiiresti, ootamatult. Enne purunemist pole deformatsioone näha või siis vähesel määral. 35. Kirjeldage metalli omadus 2000300= 300 MPa, selle nimetus. 37. Mida näitab tegur K1C = c=45 MPa m, selle nimetus? Pinge intensiivsusetegur K1C sõltub metalli plastsest deformatsioonist prao tipus ja sellega näitab prao, kui pingekontsentraatori võimet raadiuse suurenemiseks. 39. Mis omadus on külmhapruse lävi T50, selle määramine? Madaltemperatuursed omadused Sageli võetakse külmhapruseläveks temperatuur T50 s.o temperatuur, kus on pool kiulist ja pool teralise iseloomuga murdepinna osi.
suhtelise pikenemise kaudu. Kasutatakse kindla kujuga katsekehi. Löökpaindeteim- Ootanatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindel võib võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks. Soon toimib kui pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist. Katse tulemused:Tõmbeteim Löökpaindeteim :Materjal: Teras S355 Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemp C soone tüüp KU või KV J . Purunemispin na iseloom V-kujuline 45 kraadi 180J Ligikaudu 20 Murdepind
Õhumüraisolatsiooni nõudeid täidab massiivne tarind kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind; Mõjutavad massiivsus jäikus sisemine sumbuvus kinnitus sein, kui tervik: liitumised teiste tarinditega, tihedus 6 3 Akustiline toimivus Prao mõju seina helipidavusele Prao Seina helipidavus, kui laius, prao helipidavus on: mm 0dB 10dB 20dB 500 10 20 30 50 20 30 40 5 30 40 50 0,5 40 50 57 0,05 50 57 60 0,005 57 60 60 7 Massiivne tarind Massiseadus: R=20lg (m·f)-49 18cm betooni (450kg/m2) 500Hz juures
Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud
Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt
19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest).
KALEVIPOEG Päeva tõusul tõstis Kalev pead, tõusis isutukile, tuli püsti. Võttis mõne kulbi leemepajast linnupetet keha karastamiseks. Kalevipoeg lootis leida kohta, kust ta pääseb põrgu piiridele, et jõuda alla-ilma. Ta jõudis koobaste juurde, piilus prao servalt koopasse, lootes leida rada, mida mööda on võimalik käia. Tee koopasse oli pime, suitsune ja tahmane. Kalev ei näinud suitsu sees kõndida. Tark lind lausus: ,,Kõlise kelluke, kuuluta kullakeelt!" Kalev mõistis, täitis kaarna käsku. Kuldkellakese kõlin puistas paksud suitsupilved. Kalevipoeg seadis sammud koopasse, seal oli pime, seega pidi Kalevipoeg käsikatsel edasi liikuma. Kusagilt pimedusest hüüdis hiireke: ,,Kõlista kellakest, kuuluta kellakeelt!"
Pehmema krohvi puhul tuleb loobuda liim(tüübel) kinnitusest ning kasutama siinidel kinnitust. Aluspinnas võib esineda mitmeid pragusid. Kui tegemist on 1. või 2. klassi pragudega, mis ei ole seotud maja osade liikumisega teineteise suhtes, siis võib nende peale otse liimida. Kui tegemist on 3. klassi pragudega, ehk ehitusdünaamiliste pragudega, siis tuleb konsulteerida spetsialistidega, kas teha soojustussüsteemi deformatsioonivuuk või mitte. Ehitusdünaamiliste prao saab määrata kipsplommiga. Detailide kinnitused. Kõik fassaadi külge kinnitavad detailid peavad olema paigaldatud või paigaldatakse need fassaaditegijate poolt. Detailid peavad olema nii tihendatud, et vesi ei pääseks süsteemi. Tihendamiseks ei kasutata silikooni vaid süsteemselt sobivat polüuretaan-bituumentihendit. Metallkonstruktsioonide kinnitamisel ei tohi alla ohtu korrosiooni tekkeks. Roosteplekid jätavad inetu jälje fassaadile
Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, purustades ümbritsevaid esemeid. On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus Keravälk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on kõige intensiivsem. See seletus sobib kokku keravälgu mitmete iseärasustega, nagu selle veeremine mööda esemete pinda, jätmata sinna põletusjälgi, tungimine ruumidesse korstna, akna või isegi kitsa prao kaudu. Kuid - vesi on elektromagnetlaintele läbimatu takistus. Raske on selle teooria põhjal seletada, kuidas saab keravälk ajada keema ja aurustada vett. Erinevad tagajärjed Keravälgu ilmumisel on igasuguseid tagajärgi, siin mõned näited: Mahapõlenud maja Purunenud aknad Tugevad põletushaavad Videod http://www.youtube.com/watch? v=g9QFU0u0L5U http://www.youtube.com/watch? v=jkmBIXVBqAI&feature=player_embedded#!
keemilise läheduse tõttu, mille määrab ära armastus. Isegi kirg, kui soovid. Metall tahab hapniku juuresolekul kirglikult oksüdeeruda. Ja pane tähele kõige tähtsamat, see keemiline armastus küünib endast lahtiütlemiseni! Teineteisele andudes lakkab igaüks olemast tema ise, metallist saab oksiid ja hapnik pole enam üldse gaas. Seega antakse armastuse nimel ära oma looduslik olemus... Aga stiihiad? Kuidas pürib vesi maa poole, täites iga nõokese, täidab maa iga prao, kuidas limpsavad lained merekallast! Oma kõige täiuslikumas toimes tähendab armastus loobumist iseendast, oma olemusest selle nimel, mis on armastuse objekt. Kui Sa siiani ei mõistnud minu andumust, siis saan süüdistada vaid ennast, kuid tõtt ei suudeta pesta maha nagu ka kuriteost veriseid käsi. Mõlemad kummitavad ja painavad kõiki süüdlasi. Oleme aga patused alates sünnimomendist, ilma et suudaksime sellega võidelda
Ta ütles, et seal pole üldse tuld nagu arvatakse, maapealsest elust ta nii palju ei teadnud. Kui ta oleks olnud inimene siis ta oleks saanud ka aru, et Ants lollitab temaga ja kasutab teda lihtsalt endakasuks tööjõuna ära. Ta oleks pidanud aru saama, et Ants ei ole tegelikult tema sõber ja jutud mida Ants rääkis olid valed. Samuti ta ärkas surnust üles, üks mees nägi kuidas Jürka tõusis kirstust ja võttis kassi puu otsast alla. Samuti nägid mehed läbi kirstu prao hõõguvaid silmi ja mingit looma ja hiljem see pika sabaga elukas istus Jürka kirstu peal. Hoolimata sellest, et Jürkal olid tunded nagu inimestel, et ta nägi välja nagu inimene ja ta käitus nagu inimene, oli ta siiski Vanapagan. Mitte keegi pole kunagi väitnud, et ka Vanapaganal ei võiks olla tundeid ja inimese välimust ja seda kuidas Vanapagan käituma peaks ei tea ka mitte keegi, kuna teda pole mitte keegi kunagi näinud.
keeraks polti põhja kinni, kuna tekib surve keermetele ja on lihtne keermed üle keerata.Kui augu see on mustus, õli, purud ja sinna peale keeratakse polt, siis poldi otsa all olev ruum väheneb. Kui nüüd polti veel tugevalt keerata (plokikaane poldid) siis pole mustusel ja purudel kuhugile enam minna ja tekib meeletu surve jõud. Selle tagajärjel võib lüüa prao kuhugile sisse. Kui august kõik mustus ja purud välja võtta, siis ei juhtu midagi. Samuti võib julgelt keerata kui ei ole augul põhja. 4 SÕIDUAUTO UKSEPOLSTRI EEMALDAMINE Mitte kunagi ei tohi hakata osandama paneele ja plastikuid äsja õuest külma käest võetud autol. Kui on teada, et tuleb mingisugune töö, kus peab sisustuses midagi lahti võtma, siis tuleb see auto ennem sisse soojenema ajada. Plastikutel on üks halb omadus külma käes rabedaks minna
saaks väljast kuiv õhk aknaraamide vahele ja niiske õhk liiguks välja. Muidugi pole akna silikoonimine sellisel kujul mõistlik, sest aknaid pole enam võimalik avada. Targem oleks olnud paigaldada selleks mõeldud tihendid. Tihendeid valmistatakse eelkõige kummist. Mustad ja pruunid EPDM- kummist, valged silikoonist. Silikoontihendid tuleb kinni liimida, teised kinnitatakse kinnitusklambritega. Tihendeid valmistatakse erineva profiiliga erinevate pragude laiuste ja aknatüüpide tarbeks. Prao laiuse mõõtmiseks võib kasutada voolimissavi. Kui tihend on liiga paks, on akent raske sulgeda ja võivad tekkida raami ja klaasi kahjustavad pinged.3 Kokkuvõtlikult saab öelda, et halb tihendusviis võis küll elaniku elutingimusi parandada, kuid asja pikas perspektiivis võttes on tegu rumalusega. Kevade tulekul on aeg alustada vigade parandusega. Silikooni eemaldamise järel on vaja kontrollida eelkõige välimiste aknaraamide alumised osad, sest need on olnud suurema
Detaili keevitusliite kvaliteedikontroll Keevitamisel on võimalikeks defektideks läbikeevitamatus, praod ja geomeetria defektid. Tegemist on detaili üksiktootmisega, mistõttu ei kasutata purustavat kontrolli. Kuna detaili läbimõõt on 200mm, siis annab see meile hea nägemuse ka detaili sisemusest. Seega kõige targem oleks alustada visuaalse kontrolliga. Visuaalkontroll annab meile pinnal asuvad vead. Kontrollida geomeetrilisi defekte, läbikeevitamatust ja võimalikke prao kohti. Selleks võib kasutada lihtsaid mõõtevahendeid: mõõdikud, nihikud. Kui sellest ei piisa, siis võib kasutada ultrahelikontrolli, et avastata läbikeevitamatust ning pragude leidmiseks magnetkontrolli või kapilaarkontrolli. LISA 1 Detail ja keevisliide LISA2 TIG keevituse skeem 1.Volfram elektrood 2.Keevituskaar 3.Lisamaterjal(varras antud detailil ei ole vaja kasutada) 4.Õmbluse gaasikaitse 5.Keevisõmblus 6.Tagasivoolu klemm 7.Keevitatav detail 8
Jumalike otsuste tegemisel läheb tükk aega, kuni leitakse, et kõige parem oleks Kalevipoeg põrgu värava ette vahiks panna, et Sarvik sealt välja ei pääseks. Nüüd peab vägimehe hing mullasesse kehasse tagasi pöörduma, mille puuduvaid jalgu ei suuda ka jumalad asemele panna. Ta tõstetakse hobuse selga ja saadetakse põrgu. Sinna saabudes lööb ta ülevalt kõlanud hääle sunnil rusikaga kaljust väravat. Käsi jääb prao vahele kinni ja sedaviisi valvab ta, ise ahelate kütkesse pandud, põrgulaste väge, et keegi neist välja ei pääseks. Aeg-ajalt katsub ta kätt kaljust lahti kiskuda, nõnda et maa ja meri tema raputamisest värisevad, aga "Mana käsi hoiab meesta. Et ei vahti väravasta, kaitsev poega põrgust pääseks. Aga ükskord algab aega, Kus kõik pirrud kahel otsal Lausa lähvad lõkendama; Lausa tuleleeki lõikab Käe kalju kammitsasta: Küll siis Kalev jõuab koju Oma lastel õnne tooma,
Katagiri soovitab Frog on parem, keegi kes on tugevam, äkki võitluskunstide ekspert. Frog lained teda, öeldes, et ta teen võitlevad kuid vajab Katagiri moraalse toetuse. Konn on ka hirmunud ja ei soovi võidelda Worm, kuid ta tsiteerib Nietzsche maksiim, et "suurim tarkus on, et ei karda." Kuna lõplik kindlustunnet, Frog pakub lahendada kleepuv laenu olukorda Katagiri seotud äriühing nimega Big Bear Trading. Siis Frog flattens ennast ja pookoksad välja läbi ukse prao. Järgmisel hommikul, advokaat nõuab Katagiri öelda, et Big Bear tasuvad end ära kõik võlad, kui konn jääb ära. Frog jõuab Katagiri büroo lõunasöögi. Ta räägib Katagiri ei muretse, sest keegi teine ei saa teda näha. Nüüd, kui ta on tõestanud oma olemasolu, Frog soovib kinnitust, et Katagiri aitab teda võidelda Worm. Ei toimu aust nende lahing, hoiatab ta, sest keegi peale kaks neist kunagi tean, et see on toimunud
Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks: a. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust taluda staatilist koormust d. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sitkus? Vali üks või enam: a. Materjali võime vastu panna prao arengule b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile c. Materjali võime purunemata taluda koormust d. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kuju muutused säilitada Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
VÄRVUSFILTER- LÄBIPAISTEV KEHA, MIS ERALDAB VALGEST VALGUSEST VAID KINDLA LAINEPIKKUSEGA OSA. PIND PAISTAB MUST, KUI SEE NEELAB ENAMUSE KÕIKIDEST VALGUSE LAINEPIKKUSTEST JA VALGE, KUI TA PEEGELDAB KÕIKI VALGUSE LAINEPIKKUSI. VALGE VALGUS ON LIITVALGUS SEE TÄHENDAB, ET TA KOOSNEB VÄRVILISTEST VALGUSTEST. VALGUSE DIFRAKTSIOON- NÄHTUS, KUS VALGUSLAINED PAINDUVAD AVADE VÕI TÕKETE TAHA. SELLE JÄLGIMISEKS TULEB VAADATA VALGUST, MIS TULEB LÄBI KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE
Viies tase Selle pealkiri on prantsuse keelne väljend, millest on tegusõna puudu, tõlgituna ,,sa ... mind." Puuduv tegusõna on jäetud vaatajale valida. See oli Duchamp'i viimane maal. Lisaks värvile on lõuendile kinnitatud ka erinevaid objekte, näiteks: kollane ruut on maalile ,,kinnitatud" metallist poldiga, maali keskel olevat rebenenud ala on ,,parandatud" haaknõeladega ning maalist, prao ülemises otsas, ulatub välja pudelihari. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase L.H.O.O.Q. 1919, 20 x 12 cm Muutke teksti laade Duchamp joonistas Mona Teine tase Kolmas tase Lisa postkaardile vuntsid ja
rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu muutused ja detaili erinevad osad jahtuvad erineva kiirusega kõik see põhjustab sisepingeid mis malmi vähese plastsuse tõttu tekitavad pragusid 4.sulamalmi suure voolavuse tõttu on raske või isegi võimatu keevitada kald,seina või lae õmblusi 5.malm detailidesse imbunud nafta saadused tekitavad kuumutamisel gaase mis suurendavad õmbluse poorsust.Kuumalt keevitamiseks puuritakse esmalt prao otstesse augud,pragu servatakse,detail kuumutatakse ahjus temp.550-600c keevitamiseks seatakse detail sellisesse asendisse et keevitus koht oleks rõhtne,kui detaili temp.on langenud 350c ja keevitamine on lõpetamatta tuleb kuumutamist korrata.Gaas keevitamisel kasutatakse normaalset või vähese atsetüleeni liiaga leeki lisa metalliks sobivad pruugitud kuid hästi puhtad kolvi rõngad,räbustina kasutatakse erinevaid segusid borax,söögisoodat,potast.Alumiinium.
ka osa endast välja heita). Mittekultuuriline inkultureeritakse. Inimesed räägivad mõtestatud juttu; jumalad, kui räägivad, siis segaselt või mõistu. Inimesed ja jumalad, 'meie' ja 'nende' kultuur vastandatakse, isegi kui teisest ei ole teada. Skeemis on alati olemas 'meie', inimesed ja 'nemad' (kui neid ei ole, mõteldakse välja). Kultuur ei ole kõik. Tõde areneb koos inimesega, see ei ole absoluutne ega üleskirjutatav. Mõtlemine tekitab prao - on suur vahe õpetamata ja õpetatud primitiivsuse vahel (kunst on kunst siis, kui teda ei ole). Tee tõele ei ole fikseeritud ega universaalne ja pole tingimata kõige lühem. Lääne inimese maailm on nagu supermarket - kõigel on sildike nime, tootja nime ja hinnaga. Semiootika on eelkõige mingi märgiline ala. Ainult vastandatuna mittesemiootilisele on ta võimalik. On märke ja mittemärke, seega on olemas ka mingi märkide ala. Keeruline on määratleda, mis ei ole märgid,
nõutavast tulepü tulepüsivusajast. tulemüü tulemüüris ris peab tulepü tulepüsivus olema tulemüü tulemüüriga riga samast tulepü tulepüsivusklassist ja mittepõlevast materjalist. Tuletõkkeuks kinnitatakse tihedalt ja tugevalt ümbritsevate tarinditega. Ukse lengi ja ümbritseva ehitisosa vahelise prao tihendamiseks kasutatakse mittepõlevaid ehitusmaterjale (mitte tavalist polüuretaanvahtu). 27 Tuletõkkeuks Tuletõkkeukse tüübitunnustus: Karkassukse isolatsioon: Vana täispuidust ukse tulepüsivusaega saab hinnata suhteliselt täpselt: ukselehe paksus selle õhemas kohas millimeetrites on sama kui ukse tulepüsivusaeg minutites (>40 min).
meie folkloristilises aineses talletunud. Allpool mõned näited: Naiste rahvaste juuksid lõigatud lammaste raudega ja kui juuksed lõigatud saanud siis korjatud maha lõigatud tükid üles ja pandud vassakuma jala kinga sisse ja viidud lammaste lauta sõnnikusse seepärast etLilli Reismani ristiema hästi head juuksed kasvaks. Vana rahvas arvas et inimestel üles tõusmise ajal kõik asjad käes pidit olema. Kui juuksed ära tulid peast need topsid nad seina prao vahele et neid kätte saada kui taga noutakse [nõutakse]. Lõigatud juuksed topiti seinaprao vahele. Maha ei tohtinud juukseid visata. Tuul oleks need kes teab kuhu viinud, oleksid kurjade inimeste kätte sattunud ja need juusteendisele kandjale võinud kahju teha. Kelle käes kellegi juuksed, see võib, kui oskab,teisele palju kurja teha. 20. sajandi algupoolel ühelt poolt linnastumise mõjudel, teisalt piiride avardumise tõttu hakkasid eesti naiseni üha enam jõudma Lääne-Euroopa
isolatsioon jms. Müürituse kompaktsuse seisukohalt peavad need kihid olema kõik hästi seotud omavahel (seotud vastavalt nõuetele). Edaspidise selguse mõttes toome ka kivi osade nimetused- Lapiti kivi Mört ei ole täiesti homogeenne materjal ja temas esineb tihedamaid ja hõredamaid kohti, üksikuid suuremaid liivaterasid või kivikesi. Kui sellised tihedamad kohad sattuvad vuuki joonisel näidatud viisil, siis võib kivide töötamise skeem oluliselt muutuda. Kui sidekivis prao tekkinud lõheneb müür vertikaalset vuuki mööda kuna nake kivide ja mördi vahel ei ole eriti suur. . 7.Müüriseotised, nende mõte Müüriseotised on välja kujunenud tugevusest lähtudes ja müüri välisilme seisukohalt. Nagueespool juba mainitud omab tugevuse seisukohalt suurt tähtsust kivide ülekate. Tuntumad seotised on järgmised. plokkseotis; ristseotis; mitmekihiline seotis; kaevmüüritise seotis. Plokkseotises vahelduvad põiki- ja pikikiviread omavahel. Müürikirja järgi
Mikroavanemise korral märkamatu värvitooniga ning külma. Mõningates avaneb aken tuulutusasendis mõjutab valguse läbilaskvust klaaspaketi Õhutuspilud kõigepealt ca 5 mm, tekitades ja peegeldust minimaalselt. klaasikombinatsioonides on lengi ja tiiva vahele prao. Selektiivklaasi kasutamine selektiivklaas välimiseks Ruumide ventileerimine on Mikroavamine realiseeritakse klaaspaketis vähendab klaasiks, mis puhul U -väärtus üsna aktuaalne teema, mis on sulusega ja ta ei ole aknal soojuskadu akende kaudu kuni ei muutu, kuid päikeseenergia tihti lahendatud akende sees nähtav. Loomulikult sõltub 30%. Klaasi pinnale kantud läbivus väheneb kuni 4%. asuvate tuulutusklappidega
OMADUSED * Pinnakonstruktsioonisertifikaat VTT-C-1848-07 * madala emissiooniklassiga, vastab M1 klassi nõuetele * kiudtugevdatud * veebaasiline * 1-komponentne, kohe kasutusvalmis * lahustivaba, mitte tuleohtlik * moodustab veekindla kile * head tööomadused * värvimuutus kuivades TEHNILISED Sideaine sünteetiline SBR-kautshuk ANDMED Vedeldi vesi Erikaal 1,4 kg / l Tuleohtlikkus mitte tuleohtlik Külmumiskindlus jäätub Temperatuurikindlus <60°C Madalaim töötemp. +15°C Prao sildamisvõime >1.5 mm KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel), Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga
Lihtsuse mõttes vaatleme ainult horisontaalseid ja vertikaalseid mikro- pragusid. Skeem 4.4 Mikropraod kivis Horisontaalne mikropragu surutaks jõuvälja poolt kokku ja ta ei muuda üldist tugevust. Horisontaalne mikropragu Skeem 4.5 Jõuvälja jätkumine läbi horisontaalse mikroprao Elastsusteooria näitab, et vertikaalse prao puhul tekib keerulisem pingeolukord. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 26 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Pragu areneb edasi Praoga paralleelsete surve- pingete mõjul tekkivad prao mõlemas otsas pingekontsent-
kinnituskõrvu, jahutusradiaatori paake jms.. Pindmiseid kergeid vigastusi nagu kriimud jms. kõrvaldatakse lihvimisega, peenpahteldusega ja järgneva ülevärvimisega. Keskmiste vigastuste (üle 1 mm sügavused mõlgid ning kriimud) puhul püütakse vajadusel esmalt taastada kuuma õhu puhuriga detaili algne kuju, krunditakse ja pahteldatakse plastipahtliga ning värvitakse detail üle. Suuremate vigastuste korral (praod üle 10 cm, murdumised) tuleb esmalt puurida prao algusesse ja lõppu fikseerimiseks avad, kleepida tugevdused ja taastada algne kuju eelpool kirjeldatud viisil. Näitena on alljärgnevalt esitatud firma Teroson plasti paranduse juhend. Plastikdetailide tootjaid meil siin konnatiigis ikka on näiteks Frog Plastic, , OÜ Pressmaster ja Plastrex. Tooteid on mitmeid näiteks ujukid ja poid, teetõkked, torustikud, pumbad, valgustite korpused, prügikonteinerid jms.
tingimustes on elastses seisundis, teistes plastses seisundis, kolmandas purunemisseisundis. Põhiliseks seisundit määravaks mõjuriks peetakse pingust. Purunemisele eelnev materjali seisund mõjutab purunemise iseloomu. Kui piirduda ühekordse monotoonselt kasvava koormuse käsitlusega, siis eristatakse kaht purunemistüüpi. Habras purunemine toimub materjali rebestumisena, et pragu areneb risti suurimate tõmbepingete suunaga. Purunemisprotsessi mingis staadiumis muutub prao areng salvestunud deformatsioonienergia toimel pidurdamatuks. Plastne purunemine toimub peale keha olulist plastset deformeerumist umbes 45° all suurimate tõmbepingete suunaga. See on vähemohtlik, sest areneb aeglasemalt ja nõuab energia juurdevoolu koormuse suurendamise kaudu. Reoloogia tegeleb keskkonna deformeerimise ja voolamisega. Kujutatakse kolme põhiomadust: • Elastsus - materjali vastupanu sõltumatust koormamiskiirusest ja võime taastada esialgne kuju.
inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin. Maapõu näitas oma rahutust 25. Oktoobril ennelõunal kell 11:39:46, tõuked olid tunda kogu Eestis, ning nende tunnistajateks olid tuhanded inimesed. Enim kannatas maavärina käes Osmussaar, kus värin oli sedavõrdtugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks, Euroopa 12 pallisel skaalal, kuus palli (Joonis 1). Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel.
Suu- rimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurene- des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud
põlemist)), tegevuse kordu- veel rikkamad. mist väljendav liide -le (hüp- Näiteks soome keeles võib kausatiivliidet -tta/-ttä -ik (päev-ik) -le (tung-le-ma) -tu (tulu-tu) -kil (prao-kil) lisada peaaegu igale verbile. Eesti keeles suurem pama → hüplema), tegevuse -rd (juhm-ard) -ise (lob-ise-ma) -ldane (vana-ldane) -ti (suvi-ti) osa verbidest seda aga ei luba (vrd soome kävellä
konsistentsi, mis võimaldab rõngasvormi valatud ja jahutatud bituumenile asetatud kindla massiga kuulil vajuda 25mm ulatuses läbi rõnga. Pehmenemistäppi väljendatakse Celsiuse kraadides. Murdumistäpp iseloomustab bituumensideainete rabedust madalatel temperatuuridel. Ühesõnaga tehakse seda Fraassi seadmes, kus bituumeniga kaetud katseplaat. Seadmes langetatakse temperatuuri alla 0 C ning katseplaat on haarade vahel. Siis seda painutatakse järk-järgult kuni prao tekkimiseni. Tehakse Celsiuse kraadides. Leektäpp. Leektäpiga iseloomustatakse proovi omadust koos õhuga moodustada süttivat segu, see on madalaim temperatuur, mille juures vedeliku pinnalt eralduvad aurud süttivad hetkeks isegi leegi lähenemisel. Ühesõnaga otsitakse temperatuuri, mille juures leegi lähendamisel kestab põlemine vähemalt 5 sekundit. CLEVELANDI lahtise tiigli meetod sobib leektäpi
Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu. Siin on mõningad näited, kuidas radooni läbi pragude ruumi sattumist vältida. Joonisel 15 on näidatud välisseina ja põranda nurga tihendamine. Selleks freesitakse nurka soon, mis täidetakse elastse vuugitäitega ja kaetakse nurgikuga. Analoogiliselt toimitakse ka torude läbiviikude tihendamisel. Juhul, kui betoonpõrandas on betooni läbivaid pragusid, freesitakse prao kohal põrandasse soon ja täidetakse elastse vuugitäitega ning liimitakse peale radoonitõkkeriba (vt joonis 16). Põrandaalusega vanale puitpõrandale tuleks panna radoonitõkkekiht ja sellele uus põrandakate. Põranda radoonitõke peab tihedalt liibuma vastu seina. Kui need meetmed ei anna rahuldavaid tulemusi, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada ruumide, põrandaaluse või keldriruumi ventileerimist, nagu on kirjeldatud eespool.
Tõsi, täiesti paigal pole ta siingi. Seni teadaolevaist tugevaim maavärin kannab Osmussaare maavärina nime. Osmussaare maavärin, mille kese asus 15 km sügavusel, toimus 25. oktoobri ennelõunal kell 11:39:46 1976. aastal ja seda tundsid inimesed suurel osal Eestimaast. Värin oli sedavõrd tugev, et põhjustas saare kirderanna järsul pangal ulatuslikke lausvaringuid, saare keskel asetseva kivihoone seina aga rebis allmaatõuge räästast maapinnani ulatuva prao. Hirm sundis inimesi kõikuvatest ja ragisevatest hoonetest pagema. Kirjelduse põhjal võib hinnata maavärina tugevuseks Euroopa 12 pallisel skaalal kuus palli. Võib arvata, et tegu oli teadaolevalt tugevaima maavärinaga Baltikumis. Tõsi, Lõuna ja Ida-Eesti elanikud seda peaaegu ei märganudki, kuid Kesk-Eestis tundsid tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel
Sue kiitis ka tema autot ja kõike mis pähe tuli. Samuti itsitas iga kord kui keegi Derekiga rääkida julges. 24. Sue naeris närviliselt ja ütles: „Ma tean, mis hais see on.“ (lk 109) Keldrist tuli imelikku haisu. Sue viis Jacki keldrisse, et erutatult talle näidata, mis see täpselt haiseb. Sue oli elevil ning käskis Jackil muudkui edasi liikuda. Kui nad jõudsid kirstuni, nägi Jack betoonis suuri pragusid. Sue ulatas talle Tomi mängulaterna ning käskis prao vahelt sisse vaadata. Jack vaatas, kuid ei saanud algul täpselt aru, mida ta vaatas. Mõne aja pärast selgines vaatepilt ning Jack nägi silma, osa ninast ja tumedat suud. Lina ema laiba peal oli läinud katki ning ta nägu oli näha. Haisu põhjustajaks oli ema lehkav laip. 25. „Noh!“ ütles Julie, „kas polnud mitte kena uni.“ (lk 129) Derek oli keldris ning lõhkus sepavasaraga kirstus olevar betooni. Järksu hääled
annaabi.ee 
