Tehno Praktikumi aruanne nr1 (0)

Töö eesmärk:
Töö eesmärk on tutvuda põhiliste konstruktsiooni materjalide mehaaniliste omaduste ja nende määramise meetoditega, sealhulgas tutvuda:

• Metallide, plastide, komposiitmaterjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsunäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala.
  
• Polümeersete omadustega materjalide katsetamisega tõmbele
  
• Metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pinge kontsentraatori ja katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele.
  

Kasutatud töövahendid:
Tõmbeteim- on levinuim viis materjalide tugevus- ja plastsusnäitajate
määramiseks. See on sobilik paljude konstruktsioonimaterjalide puhul,
mille surve- ja tugevusnäitajad on sarnased.Materjalide põhilised tugevus ja plastsusnäitajad tõmbel määratajse katselisel teel mõjuva jõu ja pikenemise (deformatsiooni) või pinge ha suhtelise pikenemise kaudu. Kasutatakse kindla kujuga katsekehi.
Löökpaindeteim- Ootanatu habras purunemine on üks ohtlikumaid konstruktsioonide või detailide purunemise viise. Katsetamine löökpaindel võib võimaldab otsustada materjali kalduvuse üle haprale purunemisele. Katsetamine seisneb keskelt soonitud teimiku purustamises löökpendliga, määrates töö, mis kulub teimiku purustamiseks . Soon toimib kui pingekontsentraator, mis lokaliseerib pinged ja soodustab prao tekkimist.
Katse tulemused:Tõmbeteim
Löökpaindeteim :Materjal: Teras S355
Teimiku soone tüüp
Nurgad
Purustustöö KU või KV J
Katsetustemp.
C Purunemispinna iseloom
V-kujuline soon
45 kraadi
180J
Ligikaudu 20 kraadi
Murdepind matt , ei läinud päris pooleks
Kokkuvõte
Järeldusena saame väita, et komposiitmaterjalide tugevus sõltub sellest, kas neile on jõud rakendatud risti-või pikikiudu. Kõige tugevamaks materjaliks oli komposiit X ning talle järgnes Teras C20. Suhtelise pikenemisel purunemiseni oli kõige venivamaks materjaliks teras ning järgmisena plastik. Halvima venivusega materjaliks oli polüestervaik, mille suhteline venivus oli vaid 0.44%. Kõige rohkem jõudu tuli rakendada terasele, et see katkeks, kuigi teimiku paksus oli võrreldes teiste materjalide teimikutega vähesel määral õhem ning pikkus kaks korda suurem