Materjalide mehaanilised omadused (0)

Title:
Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus
Started :
Sunday 19 September 2010 15:44
Submitted:
Sunday 19 September 2010 16:38
Time spent:
00:54:14
Total score :
88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100
1.
 
Mis on deformatsioon ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast.
 
B.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.
 
C.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele.
100%
 
D.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele.
 
Score:
3/3
 
2.
 
Mis on elastsus ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
B.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
C.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
 
D.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
100%
 
Score:
3/3
 
3.
 
Mis on plastsus ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
B.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
 
C.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
 
D.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
100%
 
Score:
3/3
 
4.
 
Mis on tugevus?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
B.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
C.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
 
D.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
 
E.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
100%
 
Score:
3/3
 
5.
 
Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=14 707N ja teimiku ristlõike pindala So=86mm2
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
171,0116279  
70%
171
Units :
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score:
3/3
 
6.
 
Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=124,62mm
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
24,62  
70%
24,62
Units:
mm
0.0%
Score:
2,1/3
 
7.
 
Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12 849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
183,5571429  
70%
184
Units:
N/mm2
30.0%
N/mm2
Score:
3/3
 
8.
 
Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja
 
B.
Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused
 
C.
Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
 
D.
Katkeahenemine on plastsusnäitaja.
50%
 
Score:
0/3
 
9.
 
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Katkevenivus on sitkusnäitaja
 
B.
Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 ( ruudus ) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.
 
C.
Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
100%
 
D.
Katkevenivus on tugevusnäitaja
 
Score:
3/3
 
10.
 
Kus kasutatakse plastsusnäitajaid?
 
Student Response
Value
Correct Answer
1.
Materjali keevitatavuse hindamisel
 
2.
Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides
 
3.
Materjali tugevuse hindamisel
 
4.
Materjali survetöödeldavuse hindamisel
100%
 
Score:
3/3
 
11.
 
Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad
 
B.
Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda
100%
 
C.
Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu
 
Score:
3/3
 
12.
 
Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC
 
B.
Tinglik voolavuspiir Rp0,2
33,333%
 
C.
Survetugevust
 
D.
Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral
 
E.
Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL.
33,333%
 
F.
Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral
 
G.
tõmbetugevust Rm
33,333%
 
Score:
3/3
 
13.
 
Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002 -1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne
 
B.
Teimiku mõõtmed ja kuju
 
C.
Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus
 
D.
Tõmbeteimil saadavad tulemused
 
E.
Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid.
0%
 
Score:
0/3
 
14.
 
Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise
50%
 
B.
Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast
 
C.
Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist.
 
D.
Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge
50%
 
Score:
3/3
 
15.
 
Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel
 
B.
Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides.
 
C.
Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe.
0%
 
D.
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast.
 
Score:
0/3
 
16.
 
Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt.
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
1470  
100%
1 470
Score:
7/7
 
17.
 
Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Esimesed vardad
100%
 
B.
Mõlemad korraga
 
C.
Tagumised vardad
 
Score:
6/6
 
18.
 
Mis on omane haprale purunemisele?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel.
 
B.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat
100%
 
C.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat
 
D.
Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral
 
Score:
3/3
 
19.
 
Kas külmhapruslävi on jääv suurus?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Jah
 
B.
Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne.
100%
 
Score:
3/3
 
20.
 
Mis on külmhapruslävi ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
100%
 
B.
Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
 
C.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juures
 
D.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures
 
Score:
3/3
 
21.
 
Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi
100%
 
B.
Materjali omadust vastu pidada kulumisele
 
C.
Materjali omadust plastselt deformeeruda
 
D.
Materjali omadust taluda staatilist koormust
 
Score:
3/3
 
22.
 
Mis on sitkus?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Materjali võime purunemata taluda koormust
 
B.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 
C.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju
 
D.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
100%
 
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 
Score:
3/3
 
23.
 
Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha väljalööginurk beeta = 37,7 kraadi ja algnurk alfa = 60 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2
 
Student Response
Value
Correct Answer
Answer:
9,21610652  
70%
9,2094
Units:
J
30.0%
J
Score:
3/3
 
24.
 
Mida tähistab ?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks
 
B.
Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
100%
 
C.
Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
 
D.
Temperatuur, mil purustustöö on 50 J
 
Score:
3/3
 
25.
 
Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda
 
B.
Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril
100%
 
C.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J
 
D.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J
 
Score:
3/3
 
26.
 
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045 -1 järgi?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
KU, KV [J]
100%
 
B.
Au, Av [J]
 
C.
KCU, KCV [J/m2]
 
D.
KU, KV, KT
 
Score:
3/3
 
27.
 
Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine
 
B.
Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides
25%
 
C.
Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele
 
D.
Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele
25%
 
E.
Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides
 
Score:
1,5/3
 
28.
 
Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest toatemperatuuril (+20 C)
 
B.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest konstruktsiooni madalaimal võimalikul töötemperatuuril
100%
 
C.
Temperatuur ei oma tähtsust materjali valikus
 
D.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest 0 C juures
 
Score:
3/3
 
29.
 
Kas vastutusrikka detaili valmistamisel piisab selle materjali löögisitkusnäitaja KU teadmisest? Võib siis kindel olla, et detail ei purune konstruktsioonis hapralt?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Jah
 
B.
Ei, sest prao tekkeks võib kuluda palju energiat, aga arenguks vähe, mistõttu prao tekkimisel puruneb konstruktsioon juba kiiresti.
100%
 
Score:
3/3
 
30.
 
Milliste detailide korral tuleks löögisitkusnäitajaid arvesse võtta?
 
Student Response
Value
Correct Answer
A.
Auto käiguosa detailid
50%
 
B.
Reduktori korpus
 
C.
treipingi võll
 
D.
Purusti detailid
50%
 
Score:
6/6