Vastus leiad õppematerjalist: Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad (0)

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis on deformatsioon?
Mis on plastsus?
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi?
Milline antud variantidest on õige katsekeha1 speciment 1 kohta?

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1
Alustatud
Lõpetatud
Aega kulus
Punktid  15,00/15,00
Hinne  100,00 maksimumist 100,00
Küsimus 1
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis on deformatsioon ?
Vali üks:
a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest
ja plastsest deformatsioonist. Elastne  deformatsioon eelneb alati plastsele.

b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest
ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla.
c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest
ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele.
d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest
osast.
Küsimus 2
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis on elastus?
Vali üks:
a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist kujumuutused säilitada.
b. Materjali võime purunemata taluda koormust.
c. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi .
d. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.

e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.
Küsimus 3
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis on plastsus ?
Vali üks:
a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
b. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist kujumuutused säilitada.

c. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.
d. Materjali võime purunemata taluda koormust.
e. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi.
Küsimus 4
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis on tugevus?
Vali üks:
a. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist kujumuutused säilitada.
b. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust.
c. Materjali võime purunemata taluda pinget.

d. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile.
e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
Küsimus 5
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mil ised väited on õiged katkevenivuse kohta?
Vali üks:
a. Katkevenivus on sitkusnäitaja
b. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.
c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna
algpikkusega.

d. Katkevenivus on tugevusnäitaja
Küsimus 6
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mil ine mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
Vali üks:
a. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid
konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda

b. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on
vaja suuremat jõudu.
c. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad.
Küsimus 7
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mil ist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
Vali üks:
a. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt

b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele
c. Materjali omadust taluda staatilist koormust
d. Materjali omadust plastselt deformeeruda
Küsimus 8
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis on sitkus?
Vali üks või enam:
a. Materjali võime vastu panna prao arengule

b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
c. Materjali võime purunemata taluda koormust

d. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju
e. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude
eemaldamist kuju muutused säilitada
Küsimus 9
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045 -1 järgi?
Vali üks:
a. KU, KV, KT
b. KCU, KCV [J/m²]
c. KU,KV [J]

d. Au, Av [J]
Küsimus 10
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mil ised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust?
Vali üks või enam:
a. Suurema tugevusega materjali kasutamine
b. Suurema elastsusmooduliga materjali valik

c. Profiilide kasutamine (suurem inertsmoment)

d. Suurema tugevuse ja väiksema tihedusega materjali kasutamine
e. Konstruktsiooni toestamine

f. Koormuste vähendamine

Küsimus 11
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mil ine antud variantidest on õige katsekeha1 (speciment 1) kohta?

Vali üks:
a. ReH= 400; Rm=800; A50=9
b. ReH=100; Rm=400; A50= 0,5
c. ReH= 615; Rm= 660; A50= 17,5

Küsimus 12
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Arvutada tõmbetugevuse Rm, kui jõud Fm on 12842 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 199 mm2.
Vastus anda sajandiku täpsusega.
Answer : 64,53

N/mm2
MPa
Küsimus 13
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Arvuta katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lο=80 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on
L1=109,52 mm

Vastus anda 1 koht peale koma .
Answer: 36,9

%
Küsimus 14
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Arvuta vardas tekkiv pinge, kui varda otsa on pandud 808,7 kilogrammine keha ning varda ristõike pindala on
10,4 mm² ja g= 9,8 m/s²

Vastus anda kümnendiku täpsusega
Answer: 762,0

Küsimus 15
Õige
Hinne 1,00 / 1,00
Märgista küsimus
Küsimuse tekst
Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda
tõmbediagramm on järgmine

Vali üks:
a. Varras puruneb
b. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone
c. Varras deformeerub plastselt, kuid ei purune
d. Varras deformeerub elastselt

.PDF Laadi alla originaalfail 6 lk · .pdf · 141 allalaadimist

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #1

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #2

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #3

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #4

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #5

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

141 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liiiiiiiiiis Õppematerjali autor

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 - tugevus- ja sitkusnäitajad. Tehtud moodle keskkonnas 100%-le!

Materjalitehnika materjalitehnika EK1 EK-1 kõvadusnäitajad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik

Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või

tehnomaterjalid

doc

E-labor 1

Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude t

Tehnomaterjalid

doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr1)

Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toim

Tehnomaterjalid

docx

Aine olekud

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Mater

Füüsika

doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid

docx

Materjalide mehaanilised omadused

Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koos

Materjaliõpetus

docx

P1 Ettevalmistav küsimustik

P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimik

Tehnomaterjalid

pdf

Materjalitehnika EK2 - Kõvadusnäitajad

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 2 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kõvadus? Vali üks või enam: 1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel 2. Materjali võime taluda purunemata koormusi 3. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile 4. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas kõvadus ja tugevus on samad mõisted? Vali üks või enam: 1. Jah 2. Ei Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas tähistatakse Rockwelli meetodi A skaalal saadud kõvadusarvu? Vali üks või enam: 1. HV 2. HRA

Materjalitehnika

Rohkem sarnaseid