Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalid (laboritöö nr4) (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
  • Mis on omane haprale purunemisele?
  • Mis on külmhapruslävi ?
  • Mida tähistab ?
  • Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur ?
  • Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt?
  • Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri?
  • Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi?
  • Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid GOST järgi?
  • Milliste detailide korral tuleks löögisitkusnäitajaid arvesse võtta?

Lõik failist

Vaata tulemusi
Top of Form
Laboritöö nr 4
Kasutaja
Katse: 1 / 3
Hulgast 100
Alustatud: oktoober 1, 2006 19:12
Lõpetatud: oktoober 1, 2006 19:30
Kulutatud aeg: 18 min. 17 sek.
Küsimus 1  (7 points )
Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi
b.
Materjali omadust vastu pidada kulumisele
c.
Materjali omadust plastselt deformeeruda
d.
Materjali omadust taluda staatilist koormust
Score :
7 / 7
Küsimus 2  (7 points )
Mis on omane haprale purunemisele?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat
b.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat
c.
Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral
d.
Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel.
Score:
7 / 7
Küsimus 3  (7 points)
Mis on külmhapruslävi ?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
b.
Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
c.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juures
d.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures
Score:
7 / 7
Küsimus 4  (7 points)
Kas külmhapruslävi on jääv suurus?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Jah
b.
Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne.
Score:
7 / 7
Küsimus 5  (7 points)
Mida tähistab ?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks
b.
Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
c.
Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
d.
Temperatuur, mil purustustöö on 50 J
Score:
7 / 7
Küsimus 6  (7 points)
Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda
b.
Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril
c.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J
d.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J
Score:
7 / 7
Küsimus 7  (7 points)
Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine
b.
Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides
c.
Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele
d.
Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele
e.
Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides
Score:
7 / 7
Küsimus 8  (7 points)
Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest toatemperatuuril (+20 C)
b.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest konstruktsiooni madalaimal võimalikul töötemperatuuril
c.
Temperatuur ei oma tähtsust materjali valikus
d.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest 0 C juures
Score:
7 / 7
Küsimus 9  (7 points)
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045 -1 järgi?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
KU, KV [J]
b.
Au, Av [J]
c.
KCU, KCV [J/m2]
d.
KU, KV, KT
Score:
7 / 7
Küsimus 10  (7 points)
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid GOST järgi?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
KU, KV [J]
b.
Au, Av [J]
c.
KCU, KCV [J/m2]
d.
KU, KV, KT
Score:
7 / 7
Küsimus 11  (8 points)
Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha väljalööginurk beeta = 21.8 kraadi ja algnurk alfa = 80 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2
Student Response:
23.89 J
Score:
8 / 8
Küsimus 12  (7 points)
Mis on sitkus?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
b.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
c.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju
d.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
e.
Materjali võime purunemata taluda koormust
Score:
7 / 7
Küsimus 13  (7 points)
Kas vastutusrikka detaili valmistamisel piisab selle materjali löögisitkusnäitaja KU teadmisest? Võib siis kindel olla, et detail ei purune konstruktsioonis hapralt?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Jah
b.
Ei, sest prao tekkeks võib kuluda palju energiat, aga arenguks vähe, mistõttu prao tekkimisel puruneb konstruktsioon juba kiiresti.
Score:
7 / 7
Küsimus 14  (8 points)
Milliste detailide korral tuleks löögisitkusnäitajaid arvesse võtta?
Student Response:
Õppija
vastus

Vastuse variandid
a.
Auto käiguosa detailid
b.
Purusti detailid
c.
Reduktori korpus
d.
treipingi võll
Score:
8 / 8
Kogutulemus:
100 / 100 = 100.0%
Bottom of Form
Tehnomaterjalid-laboritöö nr4 #1 Tehnomaterjalid-laboritöö nr4 #2 Tehnomaterjalid-laboritöö nr4 #3 Tehnomaterjalid-laboritöö nr4 #4 Tehnomaterjalid-laboritöö nr4 #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 198 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
Mis on omane haprale purunemisele?
Mis on külmhapruslävi ?

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Laboritöö nr 2 Löökpaindeteim

1. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response Feedback A. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi B. Materjali omadust vastu pidada kulumisele C. Materjali omadust plastselt deformeeruda D. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 2. Mis on omane haprale purunemisele? Student Response Feedback A. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat B. Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel. C. Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral D. Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat Score: 7/7 3. Mis on külmhapruslävi TKHL? Student Response Feedback A. Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb B. Temperatuur, millest kõrgemal temp

Tehnomaterjalid
thumbnail
18
docx

Aine olekud

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Mater

Füüsika
thumbnail
11
docx

Materjalide mehaanilised omadused

Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koos

Materjaliõpetus
thumbnail
9
docx

Materjalide mehaanilised omadused: tugevus

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste j?

Tehnomaterjalid
thumbnail
7
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr1)

Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toim

Tehnomaterjalid
thumbnail
7
doc

E-labor 1

Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude t

Tehnomaterjalid
thumbnail
22
pdf

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik

Punktid 18/20 Hinne 90 maksimumist 100 Küsimus 1 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks või enam: 1. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. 2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. 4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on elastus? Vali üks või

tehnomaterjalid
thumbnail
8
doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (2)

erik525 profiilipilt
erik525: 2011 aastal tuleb 1 labortöö täitmiseks ka seda kaasutada
01:22 28-02-2011
janikah profiilipilt
janikah: (Y) :)
11:34 27-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun