Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on deformatsioon ?
  • Mis on elastus ?
  • Mis on plastsus ?
  • Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta?
  • Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
  • Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
  • Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
  • Mis on omane sitkele purunemisele?
  • Mida tähistab T50?
  • Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90?
  • Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust?
  • Milline variant on õige katsekeha 2Speciment 2 kohta?
  • Milline antud variantidest on õige katsekeha1 speciment 1 kohta?

Punktid  18/20 
Hinne  90 maksimumist 100 
Küsimus 1 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista  küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on deformatsioon
Vali üks või enam: 
1. Materjali kuju ja  mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, 
elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne  deformatsioon enne olla. 
2. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, 
elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. 
3. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, 
elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne  deformatsioon eelneb alati plastsele. 
 
4. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult 
elastsest osast. 
Küsimus 2 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on elastus? 
Vali üks või enam: 
1. Materjali võime purunemata taluda koormust. 
2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist kujumuutused säilitada. 
3. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi  koormusi
4. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 
 
5. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 
Küsimus 3 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on plastsus
Vali üks või enam: 
1. Materjali võime purunemata taluda koormust. 
2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 
3. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist kujumuutused säilitada. 
 
4. Materjali võime purunemata taluda dünaamilisi koormusi. 
5. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 
Küsimus 4 
Vale 
Hinne 0 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on tugevus? 
Vali üks: 
1. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 
2. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 
3. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist kujumuutused säilitada. 
4. Materjali võime purunemata taluda pinget. 
5. Materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. 
 
Küsimus 5 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? 
Vali üks või enam: 
1. Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe 
protsentides 
 
2. Katkeahenemine ja  katkevenivus  on alati sama suured väärtused 
3. Katkeahenemine on plastsusnäitaja 
 
4. Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja 
Küsimus 6 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? 
Vali üks või enam: 
1. Katkevenivus on tugevusnäitaja 
2. Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm² ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena. 
3. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna 
algpikkusega. 
 
4. Katkevenivus on sitkusnäitaja 
Küsimus 7 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Milline mõju on  teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? 
Vali üks või enam: 
1. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega , siis selle 
purustamiseks on vaja suuremat jõudu. 
2. Kuna  tugevusnäitajad  arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 
3. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid 
konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda 
 
Küsimus 8 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Millist materjali omadust määratakse löökpainde  teimiga? 
Vali üks või enam: 
1. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 
 
2. Materjali omadust taluda staatilist koormust 
3. Materjali omadust vastu pidada kulumisele 
4. Materjali omadust plastselt deformeeruda 
Küsimus 9 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on sitkus? 
Vali üks või enam: 
1. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile 
2. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist kuju muutused säilitada 
3. Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude 
eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju 
4. Materjali võime vastu panna prao arengule 
 
5. Materjali võime purunemata taluda koormust 
 
Küsimus 10 
Osaliselt õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis on omane sitkele purunemisele? 
Vali üks või enam: 
1. Prao areng ei ole kiire ja kulgeb enamasti plastsete deformatsioonidega 
2. Prao arenguks kulutatakse palju energiat 
 
3. Sitke  materjal ei ole nii tundlik pingekontsentraatoritele, kui  habras  materjal 
 
4. Pragu  on võimalik tuvastada rutiinkontrolliga, kuna prao areng on aeglane 
Küsimus 11 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mida tähistab T50? 
Vali üks või enam: 
1. Energiat, mis kulub -50 °C juures detaili purustamiseks 
2. Temperatuur, millal purustustöö on 50 J 
3. Energiat, millal purustatud katsekeha pinnast 50% on  kiuline , sitkelt  purunenud  
4. Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 
 
Küsimus 12 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? 
Vali üks või enam: 
1. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90 J 
2. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 °C juures vähemalt 90 J 
3. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimeerida konstruktsiooni hinda 
4. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 
 
Küsimus 13 
Osaliselt õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? 
Vali üks või enam: 
1. Suurema elastsusmooduliga materjali valik 
2. Suurema tugevusega materjali kasutamine 
 
3. Konstruktsiooni  toestamine  
 
4. Suurema tugevuse ja väiksema tihedusega materjali kasutamine 
5. Koormuste vähendamine 
 
6. Profiilide kasutamine (suurem  inertsmoment )  
Küsimus 14 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Milline variant on õige katsekeha 2( Speciment  2) kohta? Katsekeha algpikkus on 80 mm. 
 
Vali üks või enam: 
1. Rm=1680 ; A80=5;  Rp0,2= 1400  
 
2. Rm= 200; A50= 5; Rp0,2= 300 
3. Rm = 1200; A80 = 4; Rp0,2= 600 
Küsimus 15 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Milline antud variantidest on õige katsekeha1 (speciment 1) kohta? 
 
Vali üks või enam: 
1. ReH= 615; Rm= 660; A50= 17,5 
 
2. ReH= 400; Rm=800; A50=9 
3. ReH=100; Rm=400; A50= 0,5 
Küsimus 16 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Arvutada tõmbetugevuse Rm, kui jõud Fm on 9829 N ja teimiku ristlõike pindala Sο on 107 
mm2. 
Vastus anda sajandiku täpsusega. 
91,86
Vastus:
 
N/mm2 
MPa 
Küsimus 17 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Arvutada  tinglik  voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2 on 11300 N ja teimiku ristlõike pindala Sο 
on 159 mm2. 
Vastu esitada kümnendiku täpsusega 
71,1
Vastus:
 
MPa 
N/mm2 
Küsimus 18 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Arvuta katkeahenemine Z, kui teimiku esialgne ristlõike pindala on 96 mm2 ja teimiku 
minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas on 30 mm2. 
68,75
Vastus:
 

Küsimus 19 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Arvuta katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lο=80 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist 
on L1=109,52 mm 
Vastus anda 1 koht peale koma
36,9
Vastus:
 

Küsimus 20 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Arvuta  vardas  tekkiv pinge, kui varda otsa on pandud 808,7 kilogrammine keha ning varda ristõike 
pindala on 10,4 mm² ja g= 9,8 m/s² 
Vastus anda kümnendiku täpsusega 
762,0
Vastus:
 
Küsimus 21 
Õige 
Hinne 1 / 1 
Märgista küsimus 
Küsimuse tekst 
Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda 
tõmbediagramm  on järgmine 
 
Vali üks või enam: 
1. Vardas ei toimu purunemist ega deformatsioone 
2. Varras   deformeerub plastselt, kuid ei purune 
3. Varras puruneb 
4. Varras deformeerub elastselt 
 
 
Vasakule Paremale
Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #1 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #2 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #3 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #4 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #5 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #6 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #7 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #8 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #9 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #10 Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaku5 Õppematerjali autor
Tehnomaterjalide esimese praktikumi ettevalmistav küsimustik. 90 punkti 100-st.

Sarnased õppematerjalid

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad
6
pdf

Materjalitehnika EK1 - Tugevus- ja sitkusnäitajad

Materjalitehnika ettevalmistav küsimustik 1 Alustatud Lõpetatud Aega kulus Punktid 15,00/15,00 Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on deformatsioon? Vali üks: a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon enne olla. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. Küsimus 2 Õ

Materjalitehnika
Aine olekud
18
docx

Aine olekud

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Mater

Füüsika
Materjalide mehaanilised omadused
11
docx

Materjalide mehaanilised omadused

Praktikum nr 1. Materjalide mehaanilised Title: omadused: tugevus, plastus ja löögisitkus Started: Sunday 19 September 2010 15:44 Submitted: Sunday 19 September 2010 16:38 Time spent: 00:54:14 88,6/100 = 88,6% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koos

Materjaliõpetus
Tehnomaterjalid-laboritöö nr1
7
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr1)

Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toim

Tehnomaterjalid
E-labor 1
7
doc

E-labor 1

Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude t

Tehnomaterjalid
Laboritöö nr 1 Tõmbeteim
8
doc

Laboritöö nr 1 Tõmbeteim

1. Mis on deformatsioon? Student Response Feedback A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla. D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. Score: 5/5

Tehnomaterjalid
P1 Ettevalmistav küsimustik
1
docx

P1 Ettevalmistav küsimustik

P1 Ettevalmistav küsimustik 1. Mis on deformatsioon? Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest deformatsioonist. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele 2. Mis on elastus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. 3. Mis on plastsus? Materjali võime staatiliste jõudude toimel purunemata oluliselt deformeeruda ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada. 4. Mis on tugevus? Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. 5. Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta? Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 6. Millised väited on õiged katkevenivuse kohta? Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. 7. Milline mõju on teimik

Tehnomaterjalid
Materjalide mehaanilised omadused-tugevus
9
docx

Materjalide mehaanilised omadused: tugevus

1. Mis on deformatsioon? Student Response A. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime B. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime deformatsioon ennem olla. C. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime D. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toime Score: 3/3 2. Mis on elastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu B. Materjali võime purunemata taluda koormust. C. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defor D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu Score: 3/3 3. Mis on plastsus? Student Response A. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste j?

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

frankr profiilipilt
frankr: nice....väga nice....suured tänud..
19:28 20-09-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun