Vana puitakna vale parandusviis (0)

HIIUMAA AMETIKOOL Renek Tiku Vana puitakna vale parandusviis Referaat aines “Ehitusfüüsika alused” Palkmajaehitus PM18 Viljandi 2018


Remondiga algust teinud inimesed on lisaks muule üle vaadanud ka oma
akende   seisukorra.   Saades   aru,   et   akende   omadused   on   aja   jooksul
ilmselgelt   halvenenud,   mõeldakse   üldjuhul   aknad   uute   vastu   välja
vahetada. Targem oleks puitaken taastada. Huvi või raha puuduse tõttu
tullakse   tihti   lagedale   ideedega,   mis   on   odavad   ja   kiired,   kuid   võivad
elanikule/omanikule   teha   karuteene.   Vanu   puitmaju   remontides   tuleks
iseloomu ja terviklikkuse säilitamiseks eelistada kas puitakna taastamist
või asendamist uue puitaknaga. Samuti on see ökoloogiliselt sõbralikum
kui plastaken ja ajalooliselt tähtis säilitada. Klaasitud   puitaknad   hakkasid   Eestis   levima   19.   sajandi   esimesel   poolel
(joonis  1).  Akna  eelkäijaks   võiks  lugeda  kahe  seinapalgi  vahele  raiutud
nelinurkset   ava,   mis   suleti   puust   lükandluugiga   (joonis   2).   Esines   ka
hingedel   pööratavaid   luuke,   saartel   ka   äratõstetavaid   luuke.   Sellised
klaasimata   avaused   täitsid   lisaks   valgustamisele   ka   suitsu   ja   vingu
väljajuhtimise funktsiooni.1 Joonis 1.Kolga talu rehielamu lükandluugiga aken, Tilga küla, Hiiumaa, EVM (Foto: M.Loit) Joonis 2.Kolga talu saun-suveköök, EVM (Foto: M.Loit) 1  Eesti Muinsuskaitseameti kodulehelt (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/akende- ajalugu-puitaken-ja-selle-remontimine).


Eestis   on   veel   palju   renoveerimata   puidust   kortermaju   ja   seega   vanu
puitaknaid.   Tihti   on   aja   jooksul   akna   sooja   ja   tuult   pidavad   omadused
nõrgenenud.   Lahenduseks   hakatakse   sügisel   aknaraamide   ja   piitade
vahele   toppima   vatti,   kaltse   või   muud  tihendavat  materjali   ning  vahed
teibitakse   ka   paberteibiga   kinni.   Selline   tihend   aga   kogub   niiskuse
endasse   ja   märgub   ka   puit.   Jäätudes   vesi   puidus   paisub   ja   aken   saab
kahjustada. Teadmatusest tehtud parandustööd on riskantsed. Kaasneda
võib rohkem kahju kui kasu. Toon ühe näite korterist kuhu ise mõned kuud
tagasi sisse kolisin. Joonis  3.   Jäätunud   välisklaasiga   puitaken. (autori foto) Joonis 4. Silikooniga täidetud raami ja piida vahed. (autori foto) Aken   (joonis   3)   on   eelmise   elaniku   poolt   tihendatud   täies   mahus
silikooniga.   Seda   on   lastud   nii   välimistele   ja   sisemistele   aknaraamidele
igasse vahesse, kuid ei saa olla kindel kas aken on  täiesti õhutihe (joonis
4).   Akna   sooja-   ja   tuulepidavuse   parandamiseks   on   rikutud   ära
õhuvahetus   raamide   vahel   (Joonis   5).   Välimises   raamis   puuduvad
õhutusavad,   mille   tulemusena   on   tekkinud   kondens   välimiste   klaaside
seespoolsetel   külgedel   ning   jäätunud.   Märgunud   ja   jäätunud   on   ka
aknaraamide alumised osad.  Märgumine tekitab hallitust ja mädanikku. 
Hallitusseente arenguks piisab, kui õhu suhteline niiskus on pikemat aega
üle   70%.   Need   seened   kasvavad   peamiselt   puidu   pinnal   ega   kahjusta
puidu   rakke,   kuid   hoiavad   materjali   niiske   ja   rajavad   teed
mädanikseentele. Mädanikseente tekkeks on vajalik vee olemasolu. Eosed


saavad   areneda,   kui   puidu   niiskusesisaldus   on   üle   20%.   Kuid   tõsiste
kahjustuste   tekkimiseks   peab   puit   olema   kaua   märg.   Erinevalt
hallitusseentest   lagundavad   mädanikseened   puidu   rakke   ja   see   kaotab
tugevuse. 2 2  Lea Täheväli Stroh, „Vana Aken“, lk 31


Joonis 5. Ehitusfüüsika palkhoonetes.Slaid 36. Üllar Alev Lahenduseks oleks kõlvanud kui akna tihendamisel silikooniga jätta 
välimiste aknaraamide alla ja üles silikoonivabad vahed, mille kaudu 
saaks väljast kuiv õhk aknaraamide vahele ja niiske õhk liiguks välja. 
Muidugi pole akna silikoonimine sellisel kujul mõistlik, sest aknaid pole 
enam võimalik avada. Targem oleks olnud paigaldada selleks mõeldud 
tihendid. Tihendeid valmistatakse eelkõige kummist. Mustad ja pruunid EPDM-
kummist, valged silikoonist. Silikoontihendid tuleb kinni liimida, teised 
kinnitatakse kinnitusklambritega. Tihendeid valmistatakse erineva 
profiiliga erinevate pragude laiuste ja aknatüüpide tarbeks. Prao laiuse 
mõõtmiseks võib kasutada voolimissavi. Kui tihend on liiga paks, on akent 
raske sulgeda ja võivad tekkida raami ja klaasi kahjustavad pinged.3 Kokkuvõtlikult saab öelda, et halb tihendusviis võis küll elaniku 
elutingimusi parandada, kuid asja pikas perspektiivis võttes on tegu 
rumalusega. Kevade tulekul on aeg alustada vigade parandusega. 
Silikooni eemaldamise järel on vaja kontrollida eelkõige välimiste 
aknaraamide alumised osad, sest need on olnud suurema 
niiskuskoormuse all teadmata aja. Parandustöödesse tuleb suhtuda 
sooviga teha seda kvaliteetselt ja asjatundlikult, eriti kui teemaks on 
algupärase säilitamine. 3  Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, „AKNAD Ajalugu ja nõuanded parandamiseks“, lk 33