Materjalide mehaanilised omadused: tugevus (2)

1.
 
Mis on deformatsioon ?
 
Student Response
 A.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele.
B.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Olenevalt materjalist võib plastne deformatsioon ennem olla.
C.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast.
D.
Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele.
Score :
3/3
 
2.
 
Mis on elastsus ?
 
Student Response
 A.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
B.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
C.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
D.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
Score:
3/3
 
3.
 
Mis on plastsus ?
 
Student Response
 A.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
B.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
C.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
D.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
E.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
Score:
3/3
 
4.
 
Mis on tugevus?
 
Student Response
A.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
B.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
C.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju.
D.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
 E.
Materjali võime purunemata taluda koormust.
Score:
3/3
 
5.
 
Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=10 966N ja teimiku ristlõike pindala So=80mm2
 
Student Response
Answer :
137,07  
Units :
Pa
Score:
2,1/3
 
6.
 
Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=113,28mm
 
Student Response
Answer:
13,28  
Units:
Score:
3/3
 
7.
 
Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=11 294N ja teimiku ristlõike pindala So=72mm2
 
Student Response
Answer:
156,86  
Units:
Pa
Score:
2,1/3
 
8.
 
Millised väited on õiged katkeahenemise Z kohta?
 
Student Response
A.
Katkeahenemine ja katkevenivus on alati sama suured väärtused
B.
Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides
 C.
Katkeahenemine on plastsusnäitaja.
D.
Katkeahenemine on nii plastsus- kui ka sitkusnäitaja
Score:
0/3
 
9.
 
Millised väited on õiged katkevenivuse kohta?
 
Student Response
A.
Katkevenivuse mõõtühikuks on N/mm2 ( ruudus ) ja saadakse teimikule mõjuva jõu ja ristlõike jagatisena.
B.
Katkevenivus on sitkusnäitaja
C.
Katkevenivus on tugevusnäitaja
 D.
Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega
Score:
3/3
 
10.
 
Kus kasutatakse plastsusnäitajaid?
 
Student Response
1.
Materjali keevitatavuse hindamisel
 2.
Materjali survetöödeldavuse hindamisel
3.
Materjali tugevuse hindamisel
4.
Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides
Score:
3/3
 
11.
 
Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele?
 
Student Response
A.
Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad
 B.
Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda
C.
Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu
Score:
3/3
 
12.
 
Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid:
 
Student Response
A.
Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC
 B.
tõmbetugevust Rm
C.
Survetugevust
D.
Löögisitkust (KV) V kujulise pingekonsentraatori korral
E.
Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral
 F.
Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL.
 G.
Tinglik voolavuspiir Rp0,2
Score:
3/3
 
13.
 
Mis määratakse kindlaks standardi EVS EN 10002 -1 (Metallmaterjalid. Tõmbeteim) järgi
 
Student Response
 A.
Katsetustingimused, koormamise kiirus, temperatuur jne
B.
Teimiku mõõtmed ja kuju
C.
Tõmbeteimil saadud tulemuste tähistus
D.
Tõmbeteimil saadavad tulemused
E.
Standard määrab kindlaks vaid katse tingimused, aga ei määratle teimiku kuju ja mõõtmeid.
Score:
1/3
 
14.
 
Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta?
 
Student Response
 A.
Pinge detailis , mis ületades detaili materjali tõmbetugevuse näitaja, põhjustab detaili purunemise
 B.
Tõmbetugevus on maksimaaljõule vastav pinge
C.
Materjali voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati suurem tõmbetugevuse näitajast
D.
Tõmbetugevus on pinge, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist.
Score:
3/3
 
15.
 
Millised väited on õiged tingliku voolavuspiiri ja füüsikalise voolavuspiiri kohta?
 
Student Response
 A.
Tinglik voolavuspiir on pinge, mille puhul baasi jäävpikenemine saavutab etteantud väärtuse protsentides.
B.
Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe.
 C.
Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alumiseks ReL, kus ülemine on pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel
 D.
Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavuspiir on alati väiksem tõmbetugevuse vastavast näitajast.
Score:
3/3
 
16.
 
Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt.
 
Student Response
Answer:
1470  
Score:
7/7
 
17.
 
Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varraste tugevusnäitajad on: 1300 N/mm2 820 N/mm2
 
Student Response
 A.
Esimesed vardad
B.
Mõlemad korraga
C.
Tagumised vardad
Score:
6/6
 
18.
 
Mis on omane haprale purunemisele?
 
Student Response
 A.
Materjali purunemine väikeste staatiliste pingete korral
B.
Materjali purunemine tühiste deformatsioonide korral staatilisel koormamisel.
C.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse palju energiat
D.
Prao tekkeks ja arenguks kulutatakse vähe energiat
Score:
0/3
 
19.
 
Kas külmhapruslävi on jääv suurus?
 
Student Response
A.
Jah
 B.
Ei, see sõltub näiteks pingekontsentraatoritest, mõõtmetest jne.
Score:
3/3
 
20.
 
Mis on külmhapruslävi ?
 
Student Response
 A.
Temperatuur, millest madalamal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
B.
Temperatuur, millest kõrgemal temperatuuril materjali sitkus järsult langeb
C.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -50C juures
D.
Energia, mis kulub materjali purustamiseks -20C juures
Score:
3/3
 
21.
 
Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga?
 
Student Response
 A.
Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi
B.
Materjali omadust vastu pidada kulumisele
C.
Materjali omadust plastselt deformeeruda
D.
Materjali omadust taluda staatilist koormust
Score:
3/3
 
22.
 
Mis on sitkus?
 
Student Response
A.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada
 B.
Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata
C.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile
D.
Materjali võime purunemata taluda koormust
E.
Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju
Score:
3/3
 
23.
 
Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha väljalööginurk beeta = 40,9 kraadi ja algnurk alfa = 65 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2
 
Student Response
Answer:
10,54  
Units:
J
Score:
3/3
 
24.
 
Mida tähistab ?
 
Student Response
A.
Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks
 B.
Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
C.
Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud
D.
Temperatuur, mil purustustöö on 50 J
Score:
3/3
 
25.
 
Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur?
 
Student Response
A.
Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda
 B.
Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril
C.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J
D.
Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J
Score:
3/3
 
26.
 
Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045 -1 järgi?
 
Student Response
 A.
KU, KV [J]
B.
Au, Av [J]
C.
KCU, KCV [J/m2]
D.
KU, KV, KT
Score:
3/3
 
27.
 
Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt?
 
Student Response
 A.
Konstruktsiooni töötemperatuuri langemine
 B.
Pingekontsentraatorid konstruktsioonielementides
 C.
Dünaamilise koormuse suurenemine konstruktsioonile või selle elementidele
D.
Staatilise koormuse kasv konstruktsioonile või selle elementidele
E.
Dünaamilise koormuse vähenemine konstruktsioonis või selle elementides
Score:
2,25/3
 
28.
 
Kuidas insener peaks materjali valikul arvestama konstruktsiooni töötemperatuuri?
 
Student Response
A.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest toatemperatuuril (+20 C)
B.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest konstruktsiooni madalaimal võimalikul töötemperatuuril
 C.
Temperatuur ei oma tähtsust materjali valikus
D.
Valima materjali lähtudes löögisitkusest 0 C juures
Score:
0/3
 
29.
 
Kas vastutusrikka detaili valmistamisel piisab selle materjali löögisitkusnäitaja KU teadmisest? Võib siis kindel olla, et detail ei purune konstruktsioonis hapralt?
 
Student Response
A.
Jah
 B.
Ei, sest prao tekkeks võib kuluda palju energiat, aga arenguks vähe, mistõttu prao tekkimisel puruneb konstruktsioon juba kiiresti.
Score:
3/3
 
30.
 
Milliste detailide korral tuleks löögisitkusnäitajaid arvesse võtta?
 
Student Response
 A.
treipingi võll
B.
Auto käiguosa detailid
 C.
Purusti detailid
 D.
Reduktori korpus
Score:
1,5/6