Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika KT konspekt: VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

ELEKTROMAGNETLAINE
KUJUTAB ENDAST MUUTUVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE SÜSTEEMI, MIS
LEVIVAD RUUMIS KIIRUSEGA 3•10 M/S.
ELEKTROMAGNETLAINET
SAAB UURIDA: 1) VAADELDES LAINET MINGIS RUUMIPUNKTIS VÕIME MÕÕTA
LAINE PERIOODI (T) JA 2) VAADELDES LAINET MINGIL AJAHETKEL SAAME
GRAAFIKULT MÕÕTA LAINEPIKKUST (λ).
VALGUSLAINED ON ELEKTROMAGNETLAINED, MIS
KOOSNEVAD AJAS PERIOODILISELT MUUTUVATEST NING RISTI PAIKNEVATEST
MAGNET- JA ELEKTRIVÄLJAST NING MILLE LAINELINE OLEMUS AVALDUB RUUMIS
LEVIVATE ELEKTRI- JA MAGNETVÄLJADE PERIOODILISES
MUUTUMISES.
VALGUSLAINE
ON RISTLAINE, SEST ELEKTRI-JA MAGNETVÄLJADE MUUTUSED TOIMUVAD RISTI
LAINE LEVIMISSIHIGA.
NÄGEMISAISTINGU
PÕHJUSTAB ELEKTRIVÄLJA MÕJU MEIE SILMALE.
LAINEFRONT -
SAMAS FAASIS VÕNKUVATE
PUNKTIDE PIND JA ERIJUHUL VÕIB SEE OLLA KA TASAPIND.
LAINEFRONT
ERALDAB LAINETE POOLT HÄIRITUD RUUMIOSA SELLEST RUUMIST, KUHU LAINED
POLE VEEL JÕUDNUD.
VALGUSLAINED
Füüsika KT konspekt-VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED #1 Füüsika KT konspekt-VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED #2 Füüsika KT konspekt-VALGUSLAINED ja ELEKTROMAGNETLAINED #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monsu123 Õppematerjali autor
Vastused küsimustele: elektromagnetlained, lainefront jms

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Optika küsimused ja vastused

voog, mis levib sirgjooneliselt. 2. Milles seisneb Hollandist pärit füüsiku Christjan Huygensi 17. Sajandil loodud laineteooria? Laineteooria kohaselt on valgus laine, mis saab levida lakkamatult kogu universumist. 3. Kuidas seletab 20.sajandi algul loodud kvantteooria valgust? 20.sajandi kvantteooria kohaselt on valguse käitumine ühes olukorras lainele omane, kuid teises olukorras osakeste liikumisele omane. Valguse osakesed on footonid. 4. Mille poolest erineb elektromagnetlaine heli-ja veelainetest? Elektromagnetlaines ei võngu keskkond ning pole laineharju ega -põhju 5. Joonista magnetlainete ajast sõltuvuse graafik ja koordinaadist levimise suunas sõltuvuse graafik 6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained on oma olemuselt ristlained, sest valguslaine koosneb elektri-ja magnetväljast ja mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad risti 7

Füüsika
thumbnail
2
doc

Laineoptika

Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Laineoptika Valguslained on elektromagnetlained, mis koosnevad ajas perioodiliselt muutuvatest ning risti paiknevatest magnet- ja elektriväljast ning mille laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. Valguslained jagunevad kera- ja sirglaineteks. Valguslainet iseloomustavad suurused on lainepikkus , mis näitab kaugust kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel (vaakumis on lainepikkus vahemikus 380 ­ 760 nm), laineperiood T, mis näitab aega, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, laine sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, laine kiirus v, mis näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus

Füüsika
thumbnail
12
doc

FÜÜSIKA - OPTIKA

FÜÜSIKA OPTIKA LAINEOPTIKA 1. Valgus kui laine. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valguslaine koosneb teineteisega risti olevast elektri-ja magnetväljast, mis on omavahel seotud ja levivad ruumis valguse kiirgusega. Valguslaine on ristlaine. Valguslainet iseloomustavad suurused:  periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks.  lainepikkus λ (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.  laine sagedus f (1Hz) – näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus.  Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus.  c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s  E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel.  I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2

Füüsika
thumbnail
4
doc

Laineoptika

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: 1 v = f = T = T f periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel.

Füüsika
thumbnail
4
doc

Valgus

FÜÜSIKA KT 1. Valgus kui elektromagnetlaine: Laineoptika- käsitleb valgust, kui elektromagnetlainet. Valguslaine- ristlaine. Koosneb ristsuunas võnkuvaist elektri- ja magnetväljast, mis muutuvad perioodiliselt. Valguslainet iseloomustavad suurused: periood T (1s)- aeg, mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks. lainepikkus (1nm) - näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. laine sagedus f (1Hz) ­ näitab mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Kiirus (1m/s)- näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. c- valguse kiirus vaakumis. (võib kasutada ka õhus) c = 3·108 m/s E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku.

Füüsika
thumbnail
1
docx

Laineoptika kokkuvõte

valguse olemus ­ valgus kui osakeste voog (korpuskulaarteooria, Newton), valgus kui laine (laineteooria, Huygens), valgus ­ elektromagntlaine (muutuva elektri- ja magnetlaine levimine ruumis), mis koosneb teineteisega risti olevatest elektri- ja magnetväljast, elektri- ja magnetväli on risti, valguslaine kirjeldamisel räägitakse ainult elektrivälja muutumisest, sest valguse toime registreerimisel tekitab signaali elektriväli, lainepikkus (, 1m, 380 ­ 760nm) ­ näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 ­ 8*1014) ­ näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood ­ näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus ­ näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus,

Füüsika
thumbnail
2
docx

Dispersioon, difraktsioon, interferents

Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio ­ hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista.

Füüsika
thumbnail
2
doc

Valguse dualistlik käsitlus. Difraktsioon ja interferents.

Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja muutumise. Valguslaine levimist kujutatakse­kvantteooria (korpuskulaar) :valgus on osakeste voog. Laineteooria: valgus on laine. Valguslaine omaduste määramine: Lainepikkus - = v/f või Tv. Ühik ­ nm(10-9). Laineperiood ­ T= 1/f või /v. Ühik ­ s. Laine sagedus ­ f= 1/T või v/. Ühik:Hz. Laine kiirus:v= f või /T. Valguse intensiivsus: I=kE2(ruudus)

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun