Keravälk (0)

Keravälk
Noarootsi Gümnaasium
Kinne- Riin  Reest
Emma  Trumm
2012
 
 
Definitsioon
Keravälk on plasmakera ehk kõrgel 
temperatuuridel  (500°C-1500°C) ioonide kämp, 
mida hoiavad koos selle enda magnetväljad.
 
 
 
 
Esinemine
● Keravälk esineb tavaliselt koos tavalise 
äikesetormiga ning üsna sageli nähtakse teda just 
pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas
● On olnud tähendusi kus keravälk on justkui 
pilvedest alla langenud
 
 
Esinemine  majades
● On juhtunud, et keravälk satub majja, kas läbi 
lahtise akna, läbi  korstna  või läbi pistikupesa.
● Liigub mööda elektrijuhtmeid ja inimeste liikumise 
peale. Ehk kui keravälk on  majas , ei tohi ennast 
liigutada.
● Väljub üldjuhul aknast või läbi seina.
● On olnud olukord, kus keravälk läheb läbi akna, 
akent purustamata. 
 
 
Keravälgu korral ei tohi ennast liigutad, muidu see 
„ründab“ sind. 
Olukord: Keravälk tuleb läbi pistikupesa  tuppa . Kõik 
teavad, et ennast ei tohi liigutada. Keravälk liigub 
mööda elektrijuhtmeid. Selleks, et keravälku välja 
saada tuleks aken avada. Üks inimene seisab laua 
juures, ta liigutab ennast ja tema liikumise peale on 
keravälk kohe kohal. In
 
imene lendas üle laua. 
Miks? - vastust ma sellele ei leidnud, aga ju seal on siis 
mingid sellised jõud, mis nii teevad. Igatahes on see 
väga imelik. Selliseid nähtusi on ka varem olnud aga 
vastust miks, ei ole veel leitud. 
 
 
Keravälgule iseloomulik
● Ümmargune
● Läbimõõt umbes 20cm – 1m (on nähtud ka 
mitmekümne meetrilise läbimõõduga keravälku)
● Häguste äärtega
●  Helendab  samamoodi nagu üks tavaline 100W 
elektripirn
● Värvuste skaala  varieerub   punasest kollaseni (on ka 
sinakaid) 
● Eluiga ei ole pikk umbes 6.sekundit kuni 2minutit
 
 
●  Kõrge temperatuur
●  Külgetõmbe omadus  metall  esemete poole ja 
õhu liikumise peale(toas)
●  Võime  tungida  tuppa läbi kitsaste 
aknapragude, läbi akna, korstna ja 
pistikupesade
●  Päevavalges silmaga nähtav
●  Väävli ja lämmastikoksiidide lõhnaline
 
 
Liikumine
● Liigub  horisontaalselt  ja vertikaalselt, võib püsida 
paigal või  liikuda  korrapäratult paar meetrit sekundis.
● Võib kaduda plahvatades.
● Liikudes tekitab sisisevat heli.
 
 
 
Liibuv keravälk
Tavaliselt liigub hõljuv keravälk õhus küllalt aeglaselt, 
jooksva  inimese kiirusega. Seda on kerge jälgida 
silmadega . Välgu liikumissuund ühtib sageli tuule 
suunaga. Mõnikord jääb selline kera täiesti seisma. Kui 
see liigub õhus, on kuulda tasast vilet või sisinat.
Liibuvad keravälgud on erevalged. Need laskuvad 
mõnele esemele või veerevad mööda seda. Kui selline 
välk laskub inimesele, siis tekivad rasked 
põletushaavad. Liibuv välk kaob hirmsa mürinaga, 
purustades ümbritsevaid esemeid.
On välja arvutatud, et keravälgu aine plahvatusenergia 
 
 
ületab 30-60 korda suitsuta püssirohu oma.
P. L. Kapitsa arvamus
●  Keravälk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on 
kõige intensiivsem. See seletus sobib kokku 
keravälgu mitmete iseärasustega, nagu selle 
veeremine mööda esemete pinda, jätmata sinna 
põletusjälgi, tungimine ruumidesse korstna, akna või 
isegi kitsa prao kaudu. Kuid - vesi on 
elektromagnetlaintele läbimatu takistus. Raske on 
selle teooria põhjal seletada, kuidas saab keravälk 
ajada  keema  ja aurustada vett.
 
 
Erinevad tagajärjed
Keravälgu  ilmumisel on igasuguseid tagajärgi, siin 
mõned näited: 
● Mahapõlenud maja
●  Purunenud  aknad
● Tugevad põletushaavad
 
 
Videod
●  http://www.youtube.com/watch ?
v=g9QFU0u0L5U
●  http://www.youtube.com/watch ?
v=jkmBIXVBqAI&feature=player_embedded#!
 
 
Kasutatud materjalid:
●  http://forum.planet.ee/showthread.php?t=50980
● 
http://www.para-web.org/showthread.php?tid=4462
● 
http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2000n3l11.html
 
 
Tänan kuulamast! 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15