Osandamine koostamine iseseisev töö (0)

1 Hindamata

Sisukord

1LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES 2
2ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID 3
3KEERMESLIITE SULGEMINE 3
4SÕIDUAUTO UKSEPOLSTRI EEMALDAMINE 7

LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES

Kütusepaagi luuk
Kardaani muhv
Esi ja taga tiivad
Rattad
Käigukasti
Kardaani muhv
Uksed
Peeglid
Kapott
Pagasiluuk
Esi-ja tagustange

ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID

Puhasta kõigepealt terasharja või naaskli teravikuga poldi ümbruse ja keerme mustusest ja roostest, lase aerosoolist peale MoS2-baasil (molübdeen sulfiid) eraldamisõli ja pärast toimimist alustan sobiva võtmega lahtikeeramist (sammuke edasi, veidi tagasi).
Mõni roostes liide vajab hoopis pikemat leotamist. Kuna vanadel autodel on kandilised mutrid kammitsetud plekk-karbiga, siis neid saab purunemise vältimiseks hoida kinni lukustuvate näpitsatega.
Vahel tuleb aga tõesti mutter või polt lihtsalt läbi saagida või ketaslõikuriga läbikäiata. Murdunud poldid tulevad pesast välja puurida ja avad uuesti keermestada. Alati peab endale aru andma, mida tuleb säästa ja mida saab kergemini asendada .

KEERMESLIITE SULGEMINE

Iga kord kui keerate mutri/poldi kõvasti kinni, venib ta natukene järgi. Seetõttu osades kohtades (mootoriploki, nukkvõlli, väntvõlli, rihmaratta poldid) asendatakse iga kord uuega või võimalusel väiksemaks lõigata. Need keeratakse kinni oma kindla jõumomendiga ja kui ei asendata polti, siis võib keeratav jõud olla väiksem. See omakorda võib tuua kaasa mootori hävinemise.
Väga oluliste ja tähtsate poltide kinnikeeramisel kasutatakse ka keerme liimi.
Keermeliimi tuleb panna paar tilka keermele ja siis see kinni keerata. Kui enam õhku ei ole, siis liim muutub tahkeks ja sellega „poob“ poldi kinni. Igale poole ei tasu aga meeletutes kogustes keermeliimi panna, sest pärast liimitud polti lahti saada on juba raskem. Vaja läheb kindlasti pneumaatilist mutrikeerajat. Igale poole aga sellega ligi ei pääse!
Selleks et mutrid lahti ei tuleks, saab neid ka lukustada. On olemas mutri lukustid ja on olemas mutrid, mis ise ennast lukustavad.

Kapronlukustiga mutter - Mutrit keerates deformeerub kapron rõngas ja see „poob“ mutri kinni.

Kui polti kinni keerad peab jälgima, seda kui all on põhi, et ei keeraks polti põhja kinni, kuna tekib surve keermetele ja on lihtne keermed üle keerata.Kui augu see on mustus , õli, purud ja sinna peale keeratakse polt, siis poldi otsa all olev ruum väheneb. Kui nüüd polti veel tugevalt keerata ( plokikaane poldid) siis pole mustusel ja purudel kuhugile enam minna ja tekib meeletu surve jõud. Selle tagajärjel võib lüüa prao kuhugile sisse. Kui august kõik mustus ja purud välja võtta, siis ei juhtu midagi. Samuti võib julgelt keerata kui ei ole augul põhja.

SÕIDUAUTO UKSEPOLSTRI EEMALDAMINE

Mitte kunagi ei tohi hakata osandama paneele ja plastikuid äsja õuest külma käest võetud autol. Kui on teada, et tuleb mingisugune töö, kus peab sisustuses midagi lahti võtma, siis tuleb see auto ennem sisse soojenema ajada. Plastikutel on üks halb omadus külma käes rabedaks minna. Kui nüüd natukene kuskilt äärest kangutada, siis võib mingisuguse paneeli või tüübli ära murda ja see võib osutuda väga kulukaks veaks .
1. Esmalt tuleb kindlaks teha, kas leidub vajalikke tööriistu. Vaja läheb ühte ristpeaga ja ühte lapiku (miinus) peaga kruvikeerajat.
2.Eemaldada aknavändal ja ukse avamise kangil plastikkatted . Soovitan kasutada selleks küüsi või mõnda plastikust õhukest kaarti . Kruvikeeraja teeb ääred sakiliseks.
3.Keerata ristpeakruvikeerajaga kellaosuti liikumisele vastupidises (vastupäeva) välja kruvid aknavändalt ja ukse avamise kangilt.
4. Eemaldada käepide seda enda poole tõmmates. Mõnikord ei taha see kohe nuudi otsast ära tulla, siis aitab samaaegselt loksutamine küljelt küljele. Eemaldatud linkidele soovitan paigaldada kruvi ja plastikkate, et need ära ei kaoks.
5. Olles kindlaks teinud millist kruvikeerajat vaja läheb, keerata lahti 2 kruvi, mis asuvad käetoe äärtes aukudes. Siin soovitan teise käega käetoest kinni hoida et see ära ei kukuks ja kruvid kaduma ei läheks.
6. Eemaldada käepide. NB! Võib olla kinni kleepunud polstri külge. Seljuhul ettevaatlikult allapoole vajutades eemaldada ja jälgida et polstrit ära ei lõhu.
7.Nüüd suruda näpud polstri vahele ja seda kergelt tõmmates eemaldada polstri ülemine äär polstri alt. Sedasi peaksid iseenesest lahti tulema ka 2 vedruklambrit. Kui ei, aidata kruvikeerajaga klambri juurest kaasa.
8.Ukseposti poolt ülespoole kergitades tuleb polster akna vahest välja ja ongi eemaldatud.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/?KINNITUSVAHENDID

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

finlux Õppematerjali autor

1 LEVINUMAD KASUTUSKOHAD AUTOKERE JUURES
2 ROOSTES KEERMESLIIDETE AVAMISMEETODID
3 KEERMESLIITE SULGEMINE
4 SÕIDUAUTO UKSEPOLSTRI EEMALDAMINE

keerme mustus mutrid purud poldid augu kapron kruvid autokere

Kasutatud allikad

https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/?KINNITUSVAHENDID

Sarnased õppematerjalid

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

vikäiku. Protsessi või selle osa, mis toimub silindris ühe kolvikäigu vältel, nimetatakse taktiks. Kolvi liikumine silindris on seotud ka silindri ruumala muutumisega. Ruumi mahuga Vc, mis ü. s. seisus jääb kol- vipõhja ja silindrikaane vahele, nimetatakse põlemis- ehk s u r v e k a m b r i k s. Ruumi, mille. kolb vabastab lii- kumisel ü. s. seisust a. s. seisu, nimetatakse silindri töö - r u u mi k s j a s e l l e ma h t u V H -- t ö ö ma h u k s . K u i mootoril on rohkem kui üks silinder, siis nende töömah- tude summa on mootori töömaht; seda mõõdetakse kuup- sentimeetreis. Mootori töömahu suuruse järgi liigitatakse mootorrattad järgmistesse klassidesse: 50,75, 100, 125, 175, 250, 350, 500, 750 ja 1000 cm3. Silindri tööruümi-ja.põlemis- kambri mahud kokku annavad silindri üldmahu'.Va.'.';.

Füüsika