Ludwig Joseph Johann Wittgenstein Jaanika Vichterpal 12.b Ludwig Wittgenstein Sündis 26.aprill 1889 Viinis ning suri 29.aprill 1951 Cambridges Oli Austria päritolu filosoof,kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Wittgensteini teesid Maailm on kõik, mis on tõsi Igasugune filosoofia on "keelekriitika" Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida Maailm koosneb üksteisest sõltumatutest atomaarsetest faktidest, millest koosnevad faktid filosoofilisi probleeme saab mõista või lahendada ainult see, kes saab aru, milline
neoimpressionism, divisjonism) Seurat pälvis ka mitmete kriitikute toetuse Georges Seurat, "Pühapäev Grande Jatte`i saarel" (1884-86) Georges Seurat, "Tsirkus" (1891) Paul Signac, "Sadam Saint-Tropez`s" (1899) Paul Signac, "Söögituba" Paul Signac, "Felix Fénéoni portree" (1890) Teaduse ja tehnika areng Maailmanäitused Betoon ja klaas Usk inimmõistuse kõikvõimsusse Sümbolism Kunstiliikide ülene mõiste Vaimsus, mitte stiil Vastureaktsioon positivismile, materialismile filosoofias, progressiusule Irratsionalism, mäss mõistuse võimu vastu Sümbolism Olulised Schopenhaueri, Kierkegaardi filosoofia mõjud (pessimism, irratsionalism, inimeksistentsi traagika) Bergson (elufilosoofia), Nietzsche (nihilism) Freud (psühhoanalüüs) Kunstis eeskujuks ka Blake, prerafaeliidid Sümbolism ja estetism Estetism Kunst kunsti pärast Kunst kui eneseteostuse vahend ja elu mõte
ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende meelest on sotsiaalteadused sarnased loodusteadusega, kus on üks objektiivne tõde, mis ei sõltu uurija isiklikust positsioonist. KONSERVATISM- Poliitiline ideoloogia, mille aluspõhimõteteks on muutuste negatiivseks pidamine ning vältimine, nägemus ühiskonnast kui orgaanilisest ning hierarhilisest tervikust,
mitte nt sool) o dramaturgiline lähenemine – sotsiaalne vastatsikune müju on nagu rida lühikesi teatrietendus,m ille abil kaitsta identiteeti. Erinev rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid
Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne.
subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne. Lõi generatiivse grammatilise teooria.Grammatika on lauseid genereeriv mehhanism. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste prantsuse filosoof. Pani aluse positivismile, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Emile prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Ühiskond objektiveeritud ideede süsteem. Ühiskonnad arenevad lihtsamast keerulisemaks. +Eco, Umberto itaalia semiootik, filosoof, kriitik jne. Kirjutanud arvukalt teoseid semiootikast. Kaasaegse esteetika spetsialist.
(1) 4.Hobbes filosoofia mõju. Oma poliitilise filosoofiaga mõjutas Hobbes hilisemaid ideoloogiaid, eriti konservatismi ja selle käsitlust inimloomusest. Hobbesi filosoofiast olid mõjutatud suur osa hilisemaid ühiskonnafilosoofe, kes mõningaid ta seisukohti omaks võttes üldiselt talle siiski vastu vaidlesid, neist kuulsaim oli ilmselt John Locke (1632-1704). (4) Hobbesi materialistlik tunnetusteooria, mis lähtub liikuvate kehade mõjust meeleelunditele, sai eeskujuks moodsale ,,positivismile", mis räägib positiivsest, see tähendab ,,antud" tajuandmisest, koormamata end arutlemisega, mil määra needsamad on kooskõlas nende asjadega "iseeneses", millele nad vastavad, kui aga neil meie jaoks mõte on. Nii tugine Hobbesile ka 19.sajandi positivism. Kontroversiaalne saksa riigiõigusteoreetik Carl Schmitt(1888-1985) tugines samuti Hobbesile, kui ta tugeva keskvõimu puudumisest Weimari vabariigi ajal, mil viis korduvalt
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata,
alla.Seega on loomuõigus tõeliseks tagatiseks sellele, et igaüks saaks elada vabalt ja austuses tema väärikuse vastu, mis oleks kaitstud kõiksuguse ideoloogilise manipuleerimise ja võimul olijate omavolilise kuritarvitamise eest." (http://elukultuur.wordpress.com/). Valgustusajastu loomuõiguskoolkond Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Loomuõiguse kontseptsioon võidutses Mandri-Euroopas 17. sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna sellise loomu- või mõistuseõiguse on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee, siis peab ta olema inimese poolt loodud õiguskorra (positiivse õiguse) mastaabiks. Valgustusajastul astus Jumala tahte asemele inimeste tahteakt
• “-”: usaldusväärsus, eetika, juurdepääs • Nt administratiivne eliit ja selle mõju poliitikate kujundamisele Põhistatud teooria • Teooriate, teoreetiliste mudelite ja mõistete arendamine induktiivse protsessi abil • Andmete kogumine => üldistused, hüpoteesid => täiendavad andmed • Pidev interaktsioon andmete ja teooria vahel • Nt: co-production kontseptsioon Fenomenoloogia • Fenomenoloogia kui alternatiiv positivismile • Fenomenoloogilise lähenemise keskmes on küsimus kogemusest • Uurib inimeste taju, suhtumist, tundeid, emotsioone, aga ka tõlgendust igapäevases elus • Eesmärk on kirjeldada, kuidas inimesed konstrueerivad sotsiaalset tegelikkust • Tähendab eelkõige detailset kirjeldust, kasutab peamiselt intervjuusid ETAPID JA ÜLESEHITUS Uurimustöö/ainetöö • Olulised lähtekohad – Olulisus – Teostatavus – Huvi – Fokusseeritus
Kui puudub võimalus viidata kogemuse faktilisusele, siis ei saa rääkida tõelisest tunnetusest. Empiirilise filosoofia esindajad (John Locke (1632-1704), George Berkeley jt.) väitsid, et kogu teadmine tuleneb stiimulitest, mis tekitavad meeleorganite ärrituse. Sündides on inimene "valge leht? (tabula rasa) ja oma teadmised saadakse meelte kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes
Goethe säilitas loomejõu kõrge vanaduseni ning just sel ajal jõudis ta filosoofilise küpsuse järku, mis lubas tal lõpuni viia tema kõige tuntuma teose "Fausti" ning täiendada oma loomingut sügavuti ka teistes zanrites. Romantism proosas Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg, aga peagi romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes välja realism. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile.Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja
· Ideestik Proosazanrid: · Eepos (kr. k epos, lugu, laul) · Romaan ja tema alaliigid. Jaotatakse ka kirjanduslike stiilide alusel (romantiline romaan, realistlik romaan, modernistlik ja postmodernistlik romaan) · Novell · Jutustus · Miniatuur · Essee 7. Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust a) Uuskriitika - Tekkis 1920.- 30. aastatel Ameerikas ja Inglismaal vastuseisuna positivismile; teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest; tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne), nendest tuletatakse teksti tähendus ja väärtus. Uuskriitika usk objektiivsusesse väga suur.Nõuab lugejalt suuri kogemusi, siiski ei suuda kaks
Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell
34. Mida uurib võrdlev kirjandusteadus? - Uurimisküsimusi: rändmotiivid; mõjud ja laenud; kultuurikontaktid, sh kirjanike retseptsioon teises kultuuris, tõlked jne. 35. Millised on maailmakirjanduse mõiste erinevad tähendused? Milline neist on Teie arvates kõige sobivam? a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest 36. Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus? - On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms. 37. Võrrelge positivistlikku kirjandusteadust ja uuskriitikat. 38. Mida tähendab lähilugemine? Kirjeldage oma sõnadega niisugust lugemiskogemust, mida võiks nimetada lähilugemiseks. - teksti hoolikas lugemine, mis haarab kõiki nüansse ja detaile;
otsimine. 4. Võrrelge autori biograafia käsitlemist positivismis, vene vormikoolkonnas ja poststrukuralistlikes mõttevooludes. Positivism teeb biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Nende meelest peab kirjandus olema faktipõhine, sest vaid teaduslikult tõendavad ja empiirilisel vaatlusel põhinevad väited võivad olla tõde. Poststrukturalism vastupidiselt positivismile hülgab autori täielikult. Autor ei ole teksi allikas ega aita mõista teksti tähendust, st teksti tähendus ei sõltu autoi tahtest. Foucault „Autori sumr”: kirjaniku tunnusmärgiks on tema puudumise ainulaadsus, ta peab kirjutamismängus olema surnu rollis. Kriitika pärusmaa ei ole mitte välja tuua teose suhet autoriga ega tekstide abil rekonstrueerida mõnd mõtet või kogemust; pigem peaks kriitika uurima teose struktuuri, tema sisemist vormi ja tema sisemiste suhete mängu.
seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. 6. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). 7. Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism - ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism.
(õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab
(Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest.
neljas sõltumatu kunsti näitus (mitte võtta sõna-sõnalt; rohkem äriline kunstnikud said ise seinapinda 'üürida')..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal tasemel.Samas oli pluralistlik, hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline) Sajandivahetus (u saj keskpaigast kuni 1905 ) prantsuse kunstikultuuris toimub oluline muutus uusromantilise esteetika tugevnemine mis vastandub positivismile mis satub kriitika alla. Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile. Kunst ei ole enam teaduse liitlane, lühidalt uusromantikud pettuvad teadlastes hakkavad neisse skeptiliselt suhtuma. (ei suuda nendega kaasa minna, teaduses toimusid murrangud mida mõned tõlgendasid kriisidena; darvinism varem kui lõplik tõde, pärilikkus ? geoloogia-astroloogia olulised nihked; teaduse tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on
paigutamisest ning tasakaalu leidmisest majanduse ruumilisel organiseerimisel. Tema lähetprintsiibiks oli organiseerida tööstuskeskused nii, et nende kasum oleks piisav aga võimalikult väike. (lk104, joonis 41) 5 *Christalleri keskuskohtade teooria mudel on lähtekohtadest sõltumata siiski üks tähtsamaid, mida on 20.sajandil kasutatud. Biheiviorism ja linnageograafia (lk 109-116) 1960ndatel hakkasid linnageograafias arenema vastukaaluks positivismile biheiviorism ja humanism. Mõlemal lähenemisviisil on sarnane eesmärk : arvestada inimeste väärusi, käitumist ja otsustamist laiemalt kui linnaökoloogias ja varajastes majandusteooriates. Muus osas aga erinevad nende lähenemisviisid suuresti. Kui biheiviorism oli põhimõttelisel veel seotud positivismiga, olid humanistid positivismi suhtes väga kriitilised. Biheivorism on teaduslik lähenemisviis, mis keskendub inimese käitumise uurimisele.
Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu. Idealiseeritakse lihtsat kultuuri, loodust, maaelu, armastust. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Traaglilise lõpplahendusega romaan. 31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism, kapitalism), olemus ja eesmärgid. Realism 1830-1900. Tähendas eelkõige vastuseisu romantismile, kuid tegelikult põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism toetub positivismile ja materialismile. Keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule, ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle. Kõige oleva aluseks on mateeria, pole olemas mingit vaimu. Taas tõusis esile teadus- reaalained, loodusteadused. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Elu vaadeldakse tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Realismi põhimoto- ilus on vaid tõde. Huvituti just kaasajast, lähemast ümbrusest, tavalistest inimestest ja argielust
Gottlob Frege oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika ja analüütilise filosoofia rajajaks. LUDWIG WITTGENSTEIN. Ludwig Wittgenstein filosoof, kes huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu - Logisch-philosophische Abhandlung. Teda võib arvata nii loogilise positivismi kui ka analüütilise keelefilosoofia rajajate hulka. Maailm on kõik, millega on tegu. Tal õnnestus kõrvaldada filosoofilised probleemid. Pakkus välja korrektse keelekasutuse, 7 põhiteesi koos seletustega. Eetikaloeng eetika on uurimus sellest, mis on hea. Mõiste hea erinevad tähendused
kus baasnormi põhjendatakse jumala tahtega. Samas ei ole aga Sokratese poolt absoluutselt kehtivana käsitletud norm samastatav arhailise aja enesestmõistetava kehtivusega normidega, millele müüt omistas jumaliku päritolu. Selgitab ju Sokrates antud absoluutse normi sisu välja mitte traditsioonilisest müüdist lähtudes, vaid dialektika, st. inimliku kaalutluse teel. See lähendab tema normiõigustuse viisi Protagorase “õiguslikule positivismile”. Kuid kui Protagorase jaoks seisnes inimlik kaalutlus kui normide põhjendamise alus avalikku arvamust kujundavas debatis, siis Sokrates paistis silmas pidavat inimlikku kaalutlust kui puhast mõistustunnetust. Avaliku debati tulemused on vältimatult sõltuvad sellest, milliste huvide ja kogemustega juhtuvad olema inimesed, kes debatis osalevad, ja see teeb need tulemused relatiivseteks. Sokrates paistab aga
kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast- tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde"Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac.Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism
Common law* - üldise õiguse ja õiglase õiguse normide kogum, mis on loodud kohtute õigustmõistva tegevuse käigus. 1.4. Ajalooline koolkond Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Tavaõiguse allikad peab hoolikalt läbi töötama, need süstematiseerima ja siis kodifitseerimise kaudu ühendama. 2. Kehtiva õiguse allikad 2.1. Õiguskorra normatiivsus Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja
ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast. St suhteliselt tegeliku elu sarnane. Esineb valdavalt proosas, aga seda võib leida ka draamas ja luules. Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism.
Ludwig Wittgenstein. Varane Wittgenstein. Loogilis-filosoofiline traktaat. Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest. Ta töötas peamiselt keelefilosoofia, loogika aluste, vaimufilosoofia ja matemaatikafilosoofia alal ning andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Wittgensteinil on olnud suur mõju loogilisele positivismile ning analüütilisele ja postanalüütilisele filosoofiale. Teda peetakse üheks 20. sajandi tähtsamaks filosoofiks. Eluajal avaldas Wittgenstein ühe raamatu ("Loogilis-filosoofiline traktaat"), mis oli väga mõjukas Viini ringi loogiliste positivistide seas, kuigi Wittgenstein ise ei pidanud end Viini ringi kuuluvaks. Hiljem kritiseeris ta ise seda tööd oma postuumselt avaldatud märkmetes ("Sinine ja pruun raamat") ning
ja füüsik oma mehe eas." * Comte leiab, et on olemas kuus positiivset teadust: -) Matemaatika -) Astronoomia -) Füüsika (peab ise kõige tähtsamaks, sest see seletab tema arust ära kõik küsimused) -) Keemia -) Bioloogia -) Sotsioloogia * Ühiskonna arengut iseloomustas ta järgenevalt: -) Feodalismile vastaks teoloogia. -) Prantsuse revolutsioonile vastaks metafüüsika. -) Pankurid ja ärimehed vastaksid aga tõelisele positivismile. * Ta jõudis ka selleni, et peaks loodama uus religioon, mille austamise objektiks peaks olema "suur olend" ehk Grand Etre ning pühakuteks peaks olema suured teadlased. Uue religiooni põhimõtteks peaks olema: ,,Armastus kui printsiip, kord kui alus ja edu kui eesmärk." * Comte filosoofia leidis rohkem vastukaja Inglismaalt kui Prantsusmaalt. Jeremy Bentham * Jeremy Bentham (1748-1832) Inglise filosoof, kes rääkis sellest, et tuleks võidelda pahedega ja seista õigluse eest.
Nt. kuidas erinevad autorid kirjeldavad tuld ja mis nad samal ajal kogevad emotsioonid Paikade ja kk-de hoolikas vaatlus, eesmärgiga neid sügavalt mõõta Fenomenoloogia on oma olemuselt eideetiline selle all mõeldakse seda, et konkreetsete nähtuste unikaalsusest üritab ta välja selgitada üldiseid kogemuslikke struktuure v siis olemust, mis iseloomustab mingit kogemust, paika v nähtust. Üldistamine on omani nii fenomenoloogiale kui ka positivismile Fenomenoloogia ei ürita välja selgitada põhjuslikke seoseid, ei pane ka paika eelnevalt seda raamistut, millest ta lähtub, vaid eeldab ja ootab, et struktuur kasva ise välja sellest, et me erinevad kogemused laome üksteise peale ja alles jääb mingi ühisosa erinevate isikute ja gruppide vahel Oluline ka uurija vaatleja asend uurimuse puhul. Pos.lähenemine asetab nähtuse ja uurija vahelemingi ekraani ainult niis saab uurida hinnanguid andmata
Identiteet, rollid ja presenteerimine · Kõikumine kuuluvuse ja autonoomia vahel. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Seotus ja sõltumatus. · Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine · Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine · Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud Tuntumad humanistlik ja positiivne psühholoogia Humanistlik psühholoogia · Kujunes 1950datel reaktsioonina biheiviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm A.Maslow · "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) · "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui
Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Uusaja õigusfilosoofia ettevalmistavas järgus kujunesid välja järgmised eeldused: individuaalide ja individualismi väärtustamine. Nii tahte- kui mõistuseprobleemi teravustamine. Inimese ja inimloomuse asetamine õigusfilosoofilise mõtte lähtepunktiks. Valgustusajastu loomuõiguskoolkond Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Loomuõiguse kontseptsioon võidutses Mandri-Euroopas 17. sajandil. Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. Kuna sellise loomu- või mõistuseõiguse on kujundanud üleüldise õigluse ja headuse idee, siis peab ta olema inimese poolt loodud õiguskorra (positiivse õiguse) mastaabiks. Valgustusajastul astus Jumala tahte asemele inimeste tahteakt. Kui
1. baseerub tavadel; on objektiivsem 2. õiguse rakendamine on kiire; võimaldab efektiivsemalt karistada. 3. ennetab paremini- inimene teab, et tema tegudel on tagajärjed 4. õiguskindluse printsiip- tagab parema õiguskindluse avaliku võimu organite töös. 5. õigusselgus- Positiivne õigus kinnistab loomuõigust! 4 Kehtiva õiguse allikad Mandri-Euroopa õiguskuultuur toetub peamiselt kahele arusaamisele õigusest:loomuõigusele ja positivismile. Õiguskordade kujunemine Kontinentaal-Euroopa riikides annab tunnistust sellest, et õiguse formaalne mõistmine omandas prioriteedi õiguse sisu eest. Olulise koha säilitas ka õiglus. Eesti õiguskord samuti seotud õiguspositivismi ja loomuõigusega. Tuleb teha vahet õiguse kui olemiskorra ja õiguse kui pidamiskorra vahel. Pidamiskord sisaldab endas normativismi. Positiivne olemiskord ei ole mitte ainult olemiskord vaid ta on ka pidamiskord. Õiguskord on normatiivne.
mõeldakse, kas neist ideedest on võimalik kasu saada, neid kuidagi rakendada. Tagasivaade Kui loometulemus on saavutatud, ärgitavad saavutatud tulemused liikuma edasi ja loominguline tegevus käivitub uuesti, sünnivad uued ideed ja edasiarendused juba lahendatud idee baasilt. Tagasivaate faasis, kui tuleb ideedele hinnangut anda, tuleb mängu ka kriitiline mõtlemine ( Venelin2007) 2.5 Positiivne mõtlemine Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener. Filosoofia uurimisaineks on teadus. Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte. Edasi levis uus filosoofia Inglismaale ning ka teistesse Euroopa maadesse. Kuulsamate positivistlike filosoofidena võib veel nimetada inglasi John Stuart Mill'i (1806-1873) ja Herbert Spencer'it (1820-1903). 19
On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust. On olemas meetodi mitmekesus ja ka nende omavaheline võitlus; iga meetod tahab oma rakendamist laiendada. Kui tahetakse tuua välja ühtsust selle puhul, siis see võib olla – absolutiseerime ühe meetodi; eriteadused kaovad nii ära. Absolutiseeritakse üks maailmavaade ja ka üks meetod (teaduse kui niisuguse jaoks). Igal meetodil on oma rakenduspiirid. Vastuväide positivismile: ei ole ühte meetodid, vaid on meetodie paljusus; positivism ei aktsepteeri seda, mis faktiliselt on; see ei ole lihtsalt eksimine faktilise olukorra vastu, vaid on ka kahjulik käsitlus – kahjulikkus seisneb selles, et eriteadused kannatavad. On kaks teed: on evolutsiooniline käsitlus – nad need meetodid võitlevad omavahel; parem võidab – see ongi siis kõige parem, s. t. osutab üldteaduste universaalsuseks. Windelband aga
rollid ja presenteerimine (Koffman). Sotsiaalpsühholoogias esineb pigem mitteverbaalset suhtlemist. Sp kui teadus, kogub tarkust ja paneb tarkuse raamatusse. Teised inimesed tulevad ja proovivad selle tarkusega midagi peale hakata. Sp ise ei ole praaktiline distsipliin, vaid elus hakkama saama aitavad alapsühholoogiad. Nt humanistlik psühholoogia. Humanistlik psühholoogia Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Kujunenud sotsiaalpsühholoogiast. Selline vaade, mis üritab üksikisiku perspektiivist asja vaadata. Rodgers, Maslow (tuntuim, vajaduste teooria), Fromm.
lihtsat, labast, põlastusväärset. Orjamoraalis peavad hea ja halb saama teise tähenduse. Seal tähendab "hea" kaastunnet, alandlikkust, ligimesearmastust, "halb" enesekindlust, uhkust, sõltumatust, tugevust. Isandate tugevusele vastab orjade kavalus. Nad näitavad, et väärtushinnangud on tuletatud kõrgeimast olevast. Nii õnnestus neil tugevad orjastada. Et sest haigusest väljuda, tuleb tuvastada jumala surm. Nietzsche käsitlus vastandus positivismile. Kuna Nietzsche lähtub vaatepunkti-õpetusest, siis on igasugune teadmine üksnes interpretatsioon: pole fakte, on üksnes interpretatsioonid. TEISTLIK EKSISTENTSIALISM SØREN KIERKEGAARD (1813-1855). ,,Emb-kumb", ,,Kartus ja värin." Mõtlemise suurim paradoks on katse avastada midagi, mida mõte ei suuda mõelda. (XX saj. huvitavamaid teolooge-eksistentsialiste: Karl Barth, Paul Tillich, Rudolf Bultmann. Neid on nimetatud teistlikeks eksistentsialistideks.) 29
Kuid romantiline poeet on võõrandunud, see luule on negatiivne ühiskonna peegel. Agressiivne, anarhiline, väljendub soov allutada maailm oma võimule; 3) loominguline luule ei peegelda ühiskonna elu ega vastandu sellele, vaid loob oma alternatiivse korra. Luuletaja maailm on ainulaadne. Poeet töötab alati keelega. Luule väärtus on puhtalt keeleline. Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis. Kirjandusliku teksti mõistmisel on kontekst küll oluline, kuid tema olemuses on kirjanduslik keel. Kirjanduse analüüsimisel tehakse vigu: 1) intentsionaalne eksimus: teksti tähenduse asendamine autori kavatsusega või kontekstiga; 2) affektiivne või emotsionaalne eksimus: teksti tähendus asendatakse lugeja või kriitiku emotsioonidega. Mõlemal
Seotus ja sõltumatus. • Grupisõltuvus, autoriteedisõltuvus, liidrikspürgimine • Agressiivsus ja prosotsiaalsus. Stigmatiseerimine ja viktimiseerimine • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus, suhtlemismängud • Mida selle tarkusega peale hakata? Erinevad katsed inimesekäsitlust sünteesida ja sõnumeid pakkuda. Tuntumad - humanistlik psühholoogia, positiivne psühholoogia. Humanistlik psühholoogia • Kujunes 1950datel reaktsioonina behaviorismile, positivismile, psühhoanalüüsile • Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel • Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi • Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm Abraham Maslow (1908-1970) Maslow vajaduste püramiid Maslow vajadustest ja ühiskonnast • “Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
Vanasti mõisteti inimest vaatlejana, nüüdne näeb, et ,,inimvaim ei ole tõeluse passiivne kopeerija, vaid osaleb selle loomises ehk - konstrueerimises". Inimene sigitab maailma tõdesid. Postmodernism (Väljataga, in James, 2005: 374) subjektid vaid hoopis uuringus osalejad Vastukaaluks positivismile. Ühtse teooria puudumine (Cassel ja Symon, 1995) Ei ole absoluutset tõde, tõde on suhteline, relatiivne (Calas & Smirchch, 1999)
imesid, ja teisalt ka filosoofiline igavikuluule. Pilet 16 1. Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindaja elu (Balzac, Flaubert, Zola, Stendhal) ja loomingu ülevaade ning ühe teose analüüs Realism 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Romantismile vastukaaluks kujunes realism. Kuigi realism ja romantism kogu aeg põimusid. Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism – keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism – kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Taas tõusis esile teadus, s.t. reaalained ja loodusteadused. Realism kandus ka kirjandusse: täpsus, reaalne maailm, objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Žanritest said valdavaks romaan ja novell.
annaabi.ee 
