Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1. Positivismi olemus................................................................................................................. 3 2. Positivismi rajaja.....................................................................................................................3 3. Võrdlus traditsioonilise filosoofiaga.......................................................................................3 4. Positivismi arengusuunad....................................................................................................... 4 4.1. Loogiline positivism...................................................................................
Positivism on filosoofia vool, mis tekks 19. sajandi kolme-neljakümnendatel aastatel ning selle põhimõtteks on, et filosoofia peab olema vaba teaduslikest joontest ja peab toetuma vaid põhjendatud teadmistel. Positivistide arvates, filosoofia peab järgima vaid fakte(kuid mitte nende sissemist olemust), vabanema mingisugusest hinnangulisest rollist, olema juhitud uurimistel justnimelt keskkonna teaduslikul arsenalil(nagu ka iga teine teadus), põhineb teaduslikul meetodil. Positivismi tekkimine oli tihedalt seotud erinevate teaduste, nagu matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia arenemisega. Teadus muutus järk-järgult üha populaarsemaks, jättes märkimsväärse jälje inimeste mõistusesse. Pealegi selleks ajaks algas teaduse areng nagu uue spetsiifilise sotsiaalse keskkonna, see peaaegu täielikult vabanes kiriku mõju alt, selle ideed said üha rohkem ühiskonna heakskiitu.
Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
Filosoofia tuum Keele pilditeooria: Selle järgi on igal asjal keeles nimi Need nimed omandavad tähenduse ainult tänu viisile, kuidas nad lauses omavahel seotud on. Kui nimed on lauses omavahel seotud samamoodi nagu asjad asjaolus, siis lause on tõene. Näiteks ütleb "aRb" midagi muud kui "bRa", sest nimi "b" on kord R-ist vasakul, kord paremal, nii et a ja b vaheline seos on erinev. Seosed tänapäevaga Loogilise positivismi ja analüütilise keelefilosoofia rajaja. Andis suure panuse loogika, keele ja vaimu filosoofilisse uurimisse. Tänan Kuulamast!
allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline *nad tahtsid ülemkihi pettuse paljastad ja üldkehtivat tõde pole olemas Positivismi põhieesid 1)Kõik mida teadus teeb ja väidab, pärineb lõppkokkuvõttes tegelikkuse vaatlemises ja kuulub kontrollimisele samuti tegelikkust vaadeldes 2)tegelikkuseselevastavus, seega tõde on teaduse ainus kohustuslik kriteerium 3)teaduse ülesanne on üldiste ja seaduspärasuste seoste avastamine 4)need teesid kehtivad ühtemoodi nii looduse, inimtegevuse kui mõttemaailma uurimisel Fukntsionaalregioon *Ruumiliste toimivate suhete süsteem. *välispiir on harilikult ähmane
Kuidas ja mil moel nad seda teevad? -Sotsioloogia uurib, mil moel ja viisil inimlik elu sotsiaalselt organiseeritud on. -Sotsioloogiat huvitab, kuidas sotsiaalse elu erinevad aspektid üksteist mõjutavad ( näit. religioon, pereplaneerimine, meditsiin jms). · Milline on A. Comte´i, K. Marxi, E. Durkheimi, H. Spenceri, V. Pareto ja M. Weberi panus sotsioloogiasse? Isidore Auguste Marie Francoise Xavier Comte (1798-1857) Sotsioloogia "isa" teadusele nime andja. Positivismi looja. Comte "kolme astme" seadus, mille kohaselt peab iga kujunev teadvus läbima kolm astet: 1. Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus. 2. Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika. 3. Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite. Positivistliku käsitluse tõi sotsioloogiasse A. Comte.
Inimene pole loomult ei halb ega hea vaid vang oma avatud seisundis. Inimene on valmis paljuks ja selles pole tal mingit ettemääramist. Selle moraalse põhiküsimuse lahendamine on Schmitti põhiküsimus. Poliitiline teoloogia lähtub vaid vaimsete ja poliitiliste struktuuride analoogsest kehtivuses: see ainult kirjeldab ühte nähtust formaalselt ja peab kristlikust teoloogiast sõltumatult paika ka positivismi ja marksismi puhul.[Samas, 1328-1329] Positivistliku kaasaja kriitika Schmitt püüab kirjeldada religiooni tähtsust poliitikale. Ta on teadlane, kes vaatleb poliitilise ajaloo mõju ja analüüsib seda, mida see ühele erilisele vormile, sellele, mida avaldab usk ühiselu poliitilisele korraldamisele. Schmitti kriitika fookuses seisab kaasaegne, tema jaoks nõnda olulise olemispõhimõtte eitamise levitamine
Iseloomulik kokkupuutepunktide puudumine filosoofide ja ajaloolaste väitluste vahel. Ajaloolased ei puudutanud üldiseid seaduspärasusi ajaloo seletamisel, filosoofid ei kuulanud ühiskonnateadlasi. Lõi vankuma mõte, et teadusele on ,,üks globaalne" mõtlemine vaid see koosneb arvukatest lokaalsetest distsipliinide praktikatest. 2. 1970-1990 narrativne ajaloofilosoofia Sild kahe ajajärgu vahel A. C. Danto teos, milles oli siiski positivismi ja metodoloogilise temaatika jälgi. Samas ütles ta, et ajalooseletus on olemuselt tagasivaatav. Narratiivne ajaloofilosoofia keskendus esitusviisidele. Ajalootegemine koosneb narratiivide konstrueerimisest, uurimustööst ja nende kahe osa vahele silla ehitamisest, millega narratiivid toestatakse mineviku tõendusmaterjalist. 3. 1990 ,,kohalolu"(mälu, trauma, mineviku kohalolu)
uurivast filsoofist. Oli pühendunud evolutsioonise kasvu põhimõtete arvestamisele. Peirce’i ikoon, indeks ja sümboli eristus aitab ka biosemiootikat mõista. Loogika on lihtsalt teine nimi semiootikale. Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks
Gustave Le Bon Le Bon sündis 1841a. Nogent-le-Rotrous Prantsusmaal. Ta lõpetas lütseumi Toursis ja meditsiinikooli Pariisis positivismi tipphetkel 1860-ndal aastal. (Ginneken 1992) Aastatel 1860-1880 rändas ta noore mehena ringi Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Oma reiside ajal tegi ta märkmeid ja kirjutas raamatuid arheoloogiast ja antropoloogiast. Kogutud mõtete põhjal formuleerusid tema teooriad, mida hiljem saatis suur edu.(Vikipeedia) Le Bon kuulus koos selliste autoritega nagu G: Tarde ja W: Wundt psühhologismi Koolkonda Euroopa sotsioloogias. Psühhologism on subjektiividealistlik lähenemisviis, mis püüab
(sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35. Verifikatsioon- KONTROLLIMINE 36. Positivism Positivism (ld positivus – tegelikult antud, tõeline, tegelikkusel põhinev) on filosoofia suund, mis tekkis Prantsusmaal 19. sajandi 30.-ndatel ning levis hiljem Inglismaale ja teistesse Euroopa maadesse. Positivismi rajas prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857). Comte arvas, et teadmine piirdub alati ainult positiivselt antud tõsiasjadega, milleks on nähtused ehk fenomenid ja nende vahekorrad ehk relatsioonid. 37. Utilitarism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele. 38. Nihilism on eetikas positsioon, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob
" * Loogika - õpetus mõtlemise seadustest, mille ,,isa" on Aristoteles. * Materialism - teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. * Metafüüsika - uurib reaalsust kui sellist; reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. * Monism olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb; olemas on üks ja ainult üks substants. * Naturalism - Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. * Nihilism - Kõige eitamine, teooria mille järgi pole olemas mingeid väärtusi. * Nominalism - teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. * Objektiivne 1. Tõeline, erapooletu; 2
Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tagajärje seose ning tüüpilise rõhutamine. 3. ebaoluliste seikade esitamist; 4. kirjandusväliste zanride matkimist.5. jutustamine 3.isikus. 6. Kaasaegsus. 7. harilikud inimesed. Põhizanr-romaan. * Ühine realismil ja romantismil on kirjanike rahulolematus tegelikkusega. Filisoofiliselt toetuvad positivismi ja materialismile. Kirjandus: Pr. Balzac isa goriot, Stendhal punane ja must, Flaubert madame bowary; Sb. Dickens oliver twist, Thackeray edevuse laat; Vm. Dostojevski Kuritöö ja karistus; idioot, Tolstoi, Tsehhov- novellid(paks ja peenike, ametniku surm). 2. Mateo Falkone. Loo lõpplahendus tekitas väga vastuvõetamatu tunde. Tappa oma enda poeg, kuidas selleks saab südant olla. Loos oli palju vastandumist
põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi. Empirismi jaoks on probleemi tekitanud matemaatiline teadmine. Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus jääb ikka piiratuks ning on ka oht midagi olulist kahe silma vahele jätta. Sellisele ebakindlale vundamendile ei saa tugineda tõsikindel teadmine. Loogilise positivismi raames suudeti ühitada empirismi põhimõte matemaatilise teadmise eripära tunnustamisega. Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1. Seisukoht, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest
· selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu Kapitalismi vaimu laadne mõtteviis oleks antiik- ja keskajal · saanud kui ihnsus põlguse osaliseks · leidnud tunnustust, kui vaid keegi oleks seda jutlustanud · leidnud tunnustust, kui vaid majandusolud oleksid seda võimaldanud Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt · metafüüsilist mõtlemist · positiivset mõtlemist. · teoloogilist mõtlemist. Millises järgmises lauses on loogilise positivismi kohaselt kategooriaviga? · Viiest raamatust moodustuva aritmeetilise jada summa on 15. · Nelinurgal on viis nurka. · B-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida autot, mille registrimass on üle 3500 kg. Millised järgnevatest lausetest on loogilise positivismi kohaselt väited (mõtestatud laused)
sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat. William James'i sõnul (Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus) elab tõde peamiselt krediidist. Ta pidas silmas Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada.
sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie kultuuripiirkonna inimesed tunnustavad siiski teadusteooriat. William James'i sõnul (Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus) elab tõde peamiselt krediidist. Ta pidas silmas Õige vastus on: uskumusi faktide kohta: need kehtivad vaid seni, kuni neid tunnustatakse; hiljem võidakse needsamad uskumused vääradeks tunnistada.
Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja kirjandusarutlustele ning lisaks 19. sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute (Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest positivism ja nõukogude marksistlik kirjandusteadus erinevad ja sarnanevad? Oluline on mõlema jaoks see, et kunst peegeldab tegelikkust. Positivismi lähtekohaks on arusaam, et ühiskonnas ja looduses valitsevad samad seadused ning vaja on kanda loodusteaduslik mõtteviis üle kirjandusuurimisse. Marksismi järgi valitsevad ühiskonnas omad seadused, mille aluseks on majandussuhted. Mõlemad rõhutavad seaduste objektiivsust ning sellega koos vajadust nende seaduste mõju objektiivselt analüüsida. Positivismi järgi tuleb kirjandusteadusel tegelda faktidega, esteetiline pool jääb kõrvale. Marksismis on faktid
Kvalitatiivne metodoloogia suunab teadusliku uurimise tegelema nähtuste tähendustega, metafooridega, sümbolitega, kontseptsioonidega, latentsete tendentsidega, fenomenidega, vaimuga, spirituaalsete kogemustega jne. Kvantitatiivne metodoloogia suunab uurimise tegelema kvantiteetidega (mõõdetavatele tunnustele kogus, hulk, kaal, pikkus, maht, sagedus jne.). Uurimistöö kvantitatiivses paradigmas on lähtekohaks loogilise positivismi seisukoht, et kogu teadmine pärineb vahetutest meelelistest kogemustest ja loogilisest järeldamisest. Teadusliku uurimistöö ainsaks usaldatavaks allikaks peetakse meelte andmeid. Kvantitatiivne metodoloogia valitseb klassikalises empiirilises teaduses. Kvalitatiivkvantitatiivne metodoloogia on kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia ühendamise (integreerimise) tulem
Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor? Kuidas toimub paradigma vahetus ühiskonnas (millised etapid ehk tooge ja seletage kolm paradigma seisundit (eelparadigma, normaalteadusanormaalne seisund, kriis ja revolutsioon). Mida tähendab teooria.*faktid ja nähtused,reaalsuse mudel,täpne,tõestatud,falsifitseeritav? Tooge selle põhitunnused. Mida tähendab positivism (tooge selle tunnused). Kes on positivismi rajaja.*August Comte? Seletage lahti mida tähendab funktsionalism:objektiivsus:struktuur/süsteemist tulenev tegevus,roll,ülesanne,staatus ehk kokku funktsioon? Mida ütleb T. Parsons sotsiaalsest süsteemist/struktuurist.*sotsiaalne kord,kokkulepe,vastastikune toime? Mis on sotsiaalkonstruktivism (tooge välja selle tunnused).*hermeneutika e mõistmine,maailma olemus sõltub meist(subjektiivsus,väärtused,tõlgendus ja kontekst);objektiivsus ei ole võimalik? Seletage lahti
Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia Teadus nimelt püüab formuleerida seadusi, teiste sõnadega, üldisi väiteid, mis peavad piaka
d) cogito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas Descartes aluseks katsed e eksperimendid), utopist; iidolid, homo mensura - inimenen on asjade mõõt e) nirvaana - budismis 8-osalise tee lõpus vabanetakse kannatustest (meelelisus e) Spengler - Saksa filosoof, kultuurifilosoofia, peateos "õhtumaa allakäik" kadunud, elujanu kustunud), sinna tuleb jõuda tahtejõuga, enda pingutustega. f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad a) budism - ahimsa Universaalide tüli puhkes....realismi pooldajate Thomas Aquinost... ja .....nominalismi
SLAID 2 Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks. Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill. Elulugu SLAID 3 :
kaudu (läbi kogemuste). Augusté Comté'i positiivism. Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798-1857) pani aluse positivismile (ld positivus 'positiivne'). Positivism hindab väga kõrgelt teadusi. Filosoofia ei ole teaduste kuningas, vaid hoopis teener; filosoofia uurimisaineks on teadus. Kunagi juurdlesid filosoofid kõige üle maailmas. XIX sajandiks oli aga kõrvuti filosoofiaga tekkinud terve rida teadusi ning uute teaduste kujunemine jätkub ka edaspidi. Positivismi seisukohalt on endine filosoofia kuningas Lear'i sarnane, kes jagas kogu oma varanduse lastele ning kes siis heideti kui kerjus tänavale: vana tüüpi filosoofidel pole pärast teaduste väljakujunemist enam midagi uurida. Uue ajastu jaoks on vaja ka uutmoodi filosoofiat, kuna vanamoodne filosoofia näib olevat vaid udujutu ajamine (olemuste ja printsiipide uurimine võib tõesti sellise mulje jätta). Positivismi rajajaks oli niisiis prantsuse filosoof Auguste Comte
kui lühiajalisi teatrietendusi kus inimesed esitavad ennast, püüavad teistega manipuleerida. Kaitsevad oma identiteeti.Püütakse luua uusi reegleid. Etnomoto 2 Uurib peidetud reegleid,milleks tuleb laskuda allapoole ,,iseenesest ka mõista taset".( nt.kui küsida mehelt miks sa lased naise uksest välja,pakud bussis istet,ta kehitab õlgu). III viimase aja lähenemised Viimase aja lähenemised on hüljanud positivismi ja väidavad et teadust tuleb kasutada relvana inimeste elu parandamisel. Humanistlik sitsioloogia-vähemuste uuring. Feministliksotsioloogia püüab tõsta tähelepanu naistele. Sotsiaalse tegevuse kultuuriline kontekst Kultuuriks nimetatakse sageli sellise inimkoosluse omadust kelle liikmetel on ühine territoorium, keel kes tunnevad ühistvastutust üksteise eest ja tunnustavad ühist identiteeti. Kultuur sisaldab endas: 1 Lahendusi grupi säilivuse probleemidele.
Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges.
Sinna pole haaratud meie tunded, ilumeel, tundmused. Alles filosoofias jõuab see vaim iseendasse tagasi. Hegeli mõju on kõige tähtsam ajalookäsitluses. Maailmavaimu ja üksikisiku mitteolulisus selles. Hegel annab uue käsitluse ajaloost kõik praegune on varasemate sündmuste jätk. Mingismõttes valmistab H dialektiline mõtlemine ette revolutsioonilist mõtlemist Euroopas. POSITIVISM Prantsuse positivism 19.saj algus: revolutsioon läbi, Napoleon. Ääretult muutusterohke. Positivismi rajajaks Auguste Comte (1798-1857). Rangest perest, sai tugeva põhja mates ja loodusteadustes. Teadis täpselt mis peale hakkab eluga. Kirjutab eluprogrammist teose. See ei saa rakendatud, tekib tõrkeid. 1824 avaldab ,,Positiivse filosoofi süsteem" pärast seda satub vaimuhaiglasse, on eneka äärel. Pärast peab eraloenguid oma süsteemist. Surmani töötab mateõpsina, annab eratunde, on rahaliselt sõltuv oma sõpradest (nt Mill)
Popperi mõju Suuresti tänu Popperile sai teadusfilosoofiast omaette distsipliin analüütilise filosoofia raames. Ta aitas sellele kaasa nii omaenda kui ka oma mõjukate õpilaste, eriti Imre Lakatosi ja Paul Feyerabendi tööde kaudu. Lakatos küll revideeris Popperi positsiooni ja Feyerabend heitis selle täiesti kõrvale, kuid mõlema looming oli Popperist sügavalt mõjutatud. Popperit peetakse ka üheks põhiliseks mässajaks Viini ringi loogilise positivismi vastu. Liitudes David Hume'i skeptilise hoiakuga induktsiooni suhtes ning võttes demarkatsiooniprobleemi lahendusena kasutusele falsifitseeritavuse kriteeriumi, mis on mitteinduktsionistlik, oli ta üks positivistliku teadusekäsituse juhtivaid kriitikuid. Üks peatükke Popperi mälestusteraamatus "Unended Quest" kannab pealkirja "Kes tappis loogilise positivismi?". Popper vastab: "Kardan, et pean süü enda peale võtma
religiooniks". See süsteem oli ebaedukas, kuid avaldas sellegipoolest 19. sajandil mõju mitmetele ilmalik-religioossetele religioonidele. Kuni oma surmani elatub Comte ennast ära andes matemaatikas eratunde. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. COMTE POSITIVISM Sõna positivism ei tähenda antud kontekstis mitte midagi head, positiivaset vaid mis on reaalselt olemas ja inimvõimete piires tunnetav ja tuvastav. Positivismi põhimõtteks on tegeleda hetke olukorraga ja muu ei oma mingit tähtsust. Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Kõik mida me ette võtame, peame me ette teadma ka selle teo tagajärge. Kõik tõsiasjad tuleb uurida nii nagu nad on meile antud, kuid aktsepteerida peab ainult seda mis on ühiskondlikult kasulik.
Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges.
Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted: Vaata eelpool: monism, pluralism, dualism, idealism, realism, materialism, pragmatism müstitsism Müstikal põhinev maailmakäsitlus, usk teistpoolsuse olemasolusse ja võimalusse sellega suhelda. solipsism Seisukoht, mille järgi teadvustav mina on ainus olemasolev olend. naturalism Kõigi nähtuste loodusseadustega seletamist taotlev suund. Üks positivismi põhilisi voole. supranaturalism Maailm loodud ja reaalne ning kindel oma seadustes. teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges.
mehhaanilis-füüsilistest protsessidest. Sellele ajale on omane ka skepsis ja pessimism, osalt suure isiksuse ülistus ja sajandi lõpul isikukultus. Usk langes uuesti terava kriitika alla ja võrsusid sotsiaalsed õpetused. Kõigil neil uutel õpetustel oli pööretloov mõju ka Taanisse, kus nad kodanikku, tagurlikku õhkkonda tungides mõjusid mõttevabaduse ja evolutsiooni kuulutusena. Naturalismi ja positivismi vaimus said pööretloovaks laiemas ulatuses Taanis naturaliseerunud juudi, noore, euroopalise koolitusega esteetikadoktori Georg Morris Cohen Brandes'e (1842-1927) eraloengud 1871. aasta sügisel Kopenhaageni ülikoolis- ,,Euroopa kirjanduse peavooludest XIX sajandil" (ilmus 6 köites, 1873-90). Nendega avad Brandes oma kaasmaalaste silmad suurtele kunstilistele edusammudele maailmas viimasel sajandil ja näitas
matis Milliste väidetega oleks nõustunud Charles Peirce? Matching pairs: Vähemalt üks kord elus tuleks kõiges kahelda. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kui kahtleksin kõiges, võiksin siiski kindel olla, et kahtlen. -- Sellega Peirce ei nõustuks Kõiges kahelda on võimatu, sest iga kahtlus eeldab uskumusi. -- Sellega Peirce nõustuks 09th of May 23:59 matis Arusaam, et psühholoogia ülesanne on uurida inimese käitumist, mitte tema hinge, inimloomust vms, iseloomustab positivismi kohaselt a. metafüüsilist mõtlemist >>b. positiivset mõtlemist. c. teoloogilist mõtlemist. 09th of May 23:59 matis Kahtluse all pidas Peirce silmas >>a. kasvõi hetkelist kahevahelolekut (mingi teguviisi või seisukoha valimisel). b. otsustusest hoidumist, millega kaasneb hingerahu. c. mingi seisukoha ekslikuks või käitumisviisi ebaõigeks pidamist 10th of May 0:01 matis Siin on link millega saab töö ilam õpetaja abta ära hinnata http://webct.e- uni
Chomsky, Noam - USA keeleteadlane, poliitiline aktivist ja kriitik. Lõi generatiivse grammatilise teooria. formaalsed grammatikad ei ole piisavalt võimsad loomuliku keele kirjeldamiseks. Ta pakub asemele uut tüüpi grammatika, mis koosneb kahest komponendist: üks loob uusi struktuure, teine modifitseerib neid. Süvastruktuur (kõikides keeltes ühine) ja pindstruktuur (kui süvastruk filter läbitud). Comte, Auguste - prantsuse filosoof. Positivismi looja, mis hindab kõrgelt teadusi. Võttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia. Kodanliku sotsioloogia rajajaid. Durkheim, Émile - prantsuse sotsioloog. Tema tööd aluseks kaasaegsele sotsioloogilisele teooriale. Durkheimi sotsioloogia teooriad väljendasid optimistlikku nägemust inimese eneseteostuse võimalustest õigesti korraldatud ühiskonnas, jagas ühiskonnad traditsioonilisteks ja kaasaegseteks. Uuris ka ühiskonna sidususe ja enesetappude seost.
5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers). c) väärtustamine- aksioloogiline tasand Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused
pealisehitust. Marx uskus, et õiglase ühiskonna kehtestamiseks tuleb kaotada eraomandus. Võõrandumise probleem Marxi järgi. Võõrandumisprobleem tekib, kui töö produkt ei kuulu töö tegijale. Töö tundub töölisele sel juhul peale sunnituna. Marx arvas, et võõrandumist tekitab eraomandus. Marx väitis, et eraomandus arendab ainult omamismeelt, ta ei lase tekkida inimlikel suhetel. 12 AUGUSTE COMTE (17981857) Positivismi (Euroopa XIX sajandi populaarseim filosoofia, mis tegelikult välistas filosoofia) rajaja. Oli veendunud, et tõelised teadmised on matemaatilistes ja eksperimentaalsetes üksikteadustes kindlakstehtavad teadmised. Kogemusvälise maailmaga ei tasuvat tegeleda, sest seda ei saa tõestada. Positivism sisuliselt eitab filosoofiat. Comte väitis, et kõik nähtused, asjad, ideed läbivad 3 arengu etappi: I Teoloogiline -- maailma seletatakse Jumalast lähtuvalt;
Postkolonialism lähtub poststrukturalismist selle poolest, et ta üritab opositsioone eristada, kuid ei lähtu ainult keeleanalüüsist, vaid võtab arvesse ka konkreetset ajaloolist konteksti. o positivism 19. sajandile iseloomulik teaduse ja filosoofia käsitlus, mille aluseks on fakt; fakti kaudu on maailma võimalik objektiivselt hinnata. Positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia, st autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. 7. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Reaalsusest mingi eripära välja toomine, seejuures mitte osutades objektile, vaid kuidagi kaudselt selle objekti tunnuseid välja tuues, nt ,,taevast sadas pussnuge", kus ei viita keegi sellele, mis taevast tavaliselt tuleb oluline on see, et sealt ei peaks tulema pussnuge. 8
aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk tootmissuhted ära määrama, milline on kunst. Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet
konkretiseeritud. Seal saab aga üldistada, tuua välja meetodi üldisel kujul – seda võiks teha filosoofia. Tunnetusväärtuse määramine ja metodoloogia piiride määratlemine; tunnetuspiiride määratlemine – kantiaanlik lähenemine. Windelband oli uuskantiaan. Prooviti eriteaduse piire välja tuua, eeldati, et on olemas piirid; piiridega ei pea tegelema eriteadused. Pole olemas teadust kui niisugust, vaid on olemas üksikud eriteadused. Igas eriteaduses on omad meetodid ning positivismi üks postulaat on see, et tegelikult leidub teaduse-ühtsus ja see tähendab sellist meetodtlikkust. On olemas üld meetodlikkus, midagi universaalset. Windelband on nõus teaduse peamise viisiga saada teada tegelikkust. On olemas meetodi mitmekesus ja ka nende omavaheline võitlus; iga meetod tahab oma rakendamist laiendada. Kui tahetakse tuua välja ühtsust selle puhul, siis see võib olla – absolutiseerime ühe meetodi; eriteadused kaovad nii ära
" Mõni aasta hiljem "Positiivse filosoofia süsteem". Peab eraloenguid ja annab elu lõpuni matemaatika tunde. Sünnib 6 - osaline "POSITIIVSE FILOSOOFIA KURSUS". Tänu tihedale läbikäimisele Clotilde Vaux´iga avastas ta südame ja tunnete väe. 1851 1854 "Sotsioloogia käsitlus, milles esitatakse maailmareligioon". 1857 Positivistlik katekismus. Mõiste positivism ise sisaldab senisele metafüüsikale ei ütlemist. Positivismi põhiprintsiibiks on lähtumine tegelikest "positiivsetest" tõsiasjadest. Kõik muu heidetakse kasutuna kõrvale. Mis siis on meile positiivse tõsiasjana antud? Ilming! Filosoofia aineks on niisiis üksnes ilmingute maailm. Kõik, mis me võime teha, on esmalt meile antud ilmingud vastu võtta, seejärel nad teatud seaduste järgi korrastada, kolmandaks, tunnetatud seadustest püüda järeldada tulevasi sündmusi. Positiivses kogemuses vaatluses ja eksperimendis avanevad nähtuste
Põhiväärtus Objektiivsus Ratsionaalsus Kreatiivsus(loomingulisus) Põhipiirang Dogmatism Tehnokratism Subjektivism Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida.
Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib suuremahulised kultuurilised uskumused ja ideoloogiad ning arendab ühise kultuurilise esindamise looduses ja sotsiaalses maailmas. Auguste Comte (1798-1857) - oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks filosoofiks. Vomte poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19 sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid ka Karl Marxi ja John Stuart Milli. Tema versioon sotsioloogiast ja sotsiaalsest evolutsioonist avaldasid mõju sotsiaal-teoreetikutele ja antropoloogidele nt Herbert Spencer. Comte püüdis tutvustada positivistlikele ühiskondadele ,,inimkonna religiooni" mudelit. Comte
1920ndatest aastatest Kui oleks vaja nimetada kolm sotsioloogiat kõige enam mõjutanud autorit, siis oleks nendeks ilmselt (kronoloogilises järjestuses) Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. Lisaks neile käsitletakse järgnevalt veel kolme olulist klassikut: August Comte, Herbert Spencer ja Vilfredo Pareto. Auguste Comte (1798 1857) Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistet "sotsiaalne füüsika". Positivism Comte peetakse positivismi rajajaks. Positivism on filosoofia vool, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemusest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu. Ühiskonna arengustaadiumid Inimühiskond (täpsemalt: ühiskonnas domineeriv mõtteviis) on läbinud kolm staadiumi: 1. Teoloogiline staadium (aegade algusest u. 1300 a.) maailma mõisteti
Vaatab iseenesestmõistetava taha. Sotsioloogi "kutsehaiguseks" on suhtumine, et "asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Oluline on see, et sotsioloog kui teadlane ei anna hinnangut toimuvale (miski on hea või halb), vaid üritab seda kirjeldada, mõista ja tõlgendada ka teiste jaoks arusaadavaks. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus. Vastus: Esimest korda kasutas mõistet "sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Ühtlasi peetakse positivismi rajajaks (seisukoht, et teadus peab olema väärtustevaba ja objektiivne). Loodusteaduste reeglite rakendamine ühiskonna uurimisel. Sotsioloogia kui sotsiaalne füüsika. Emile Durkheimi (1858-1917) arvates üksikindiviid ei oma sotsioloogia jaoks erilist tähtsust. Olulisem on kollektiiv või suurem grupp, kuhu inimene kuulub, mis suunab inimese käitumist. Hindas kõrgelt statistika tähtsust. "Enesetapp" (1897). Klassikaline sotsioloogiline uurimus. Uuris enesetappe protestantide
täiuslikumalt avaldub meie ajaloolises elus. Kuidas elu muutub sellega seoses ratsionaalsemaks. Marx- ajaloos toimub areng, majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogia arenguga jne. Peavad muutuma ka majanduse ja tootmise suhted ning nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis on tuletis majanduslikust korrast. Darwin- evolutsiooniteooria. Järkjärguline areng on teinud meid sellisteks nagu me oleme. Comte- positivismi rajaja. Räägib ka sellest, kuidas me saame tegelikkusest järjest paremini aru, meie teadmine jõuab teadusliku tunnetuseni ja selle abil on võimalik lahendada kõik inimkonna eesseisvad probleemid. Kõik need teoreetikud ütlevad, et muutumine ajas= muutus paremuse poole. 20. Millised on XIX sajandi arengunarratiivide põhiargumendid ja milles seisneb nende problemaatilisus? Kõigepealt:
See on vastusena totalitaarse natsistiku Saaksamaa, fasistliku Itaalia, kommunistliku Nõukogude Liidu reziimide ja Teiste maailmasõja koledustele, mis olid toonud hulgaliselt eetilisi ja juriidilisi probleeme. Pea neist oli kuidas säilitada ja kaitsta inimväärikust igasugustes tingimustes? [Jõgi 1997, lk 49]. Gustav Radbruch (1878-1949), kes oli enne Teist maailmasõda õiguspositivismi esindajana, pidas ,,puhast" positivismi süsteemiga, mis võrdsustab õiguse võimuga ning jätab juristid ja kõik teisedki ühiskonna liikmed täiesti kaitsetuks ,,meelevaldsete, julmade ja ebaõiglaste" seaduse ees [Jõgi 1997, lk 49]. Radbruchi valem: kui õigluse ja õigluskindluse vaheline konflikt tuleks üldiselt lahendada positiivse õiguse, so korrektselt kehtestatud, kuid sisult ebaõiglase ja ebaratsionaalse normi kasuks, on erandiks olukord, mil vastuolu muutub täiesti
Analüütilisele filosoofiale on algselt iseloomulik olnud suure tähelepanu pööramine keeletarvituse analüüsile ning sageli ka loomuliku keele ning täpsete ja rangete formaliseeritud keelte seose fikseerimine (mõlemat nimetatakse analüüsiks ehk keeleanalüüsiks). Nüüdseks ei ole keeleanalüüsil analüütilise filosoofia kõigis harudes enam keskne koht. Analüütiline filosoofia kui õpetus Analüütiliseks filosoofiaks on nimetatud õpetustest kõige sagedamini loogilist positivismi ja loogilist atomismi. Samuti võidakse analüütilise filosoofia all mõista tavakeelefilosoofiat, terve mõistuse filosoofiat või mingit nende kahe sulamit. Analüütiline filosoofia kui meetod Analüütilise filosoofia meetod on teatav üldine lähenemine filosoofiale. Algaegadel tegelesid analüütilised filosoofid loogilise analüüsiga, praegu aga rõhutatakse selget ja täpset lähenemist ning pannakse rõhku argumentidele ja tõenditele, kahemõttelisuse vältimisele
maailma mõjutada, see pole esialgu teada, kuid seda oskab praktiseerida iga hing. Libertaarimperatiiv (Undo Uus) subjektil on mõistlik käituda nii, nagu ta oleks veendunud, et vaba tahe on. Kui vaba tahe on olemas, siis subjekt ju käitubki oma tahte kohaselt; Kui tahtevabadust pole olemas, on subjekti käitumine determineeritud ja seda ei saa nagunii rikkuda. Vaba tahte eitamine viib teatud tüüpi paradoksideni (nt Newcomb'i paradoks). 30 (L12) POSITIVISM. ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA Positivismi rajas Auguste Comte (1798 - 1857). Ta vaated on lähedased empiristide vaadetele. Teaduse ülesandeks pole mitte selle väljaselgitamine, miks üks miski toimub, vaid selle uurimine, kuidas see toimub. Metafüüsik, kes tahab teada asjade olemust, on positivistide arvates lihtsalt poeet või lugulaulik. Filosoofia ülesanne on aidata teadust: analüüsida ja korrastada mõistete süsteemi, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad. Tõe monopol on teadlaste käes. Teadus
Wiswede Sotsioloogia on teadus üldistest ja spetsiifilistest seadustest ning ajalooliselt kujunenud sotsiaalsete süsteemide arengu ja funktsioneerimise seaduspärasustest, teadus nende seaduste toimimismehhanismidest ja avaldusvormidest, isiksuse, sotsiaalse grupi, klasside, rahvuste tegevusest.Ossipov Sotsioloogia on inimeste uurimise viis.Smelser 3. Sotsioloogia rajajad ja nende panus SOTSIOLOOGIA RAJAJAD August Comte (1798-1857) - Positivismi ja funktsionalismi rajaja Iseseisva teaduse rajaja socius(lad.k.) kaaslane, kellegagi koos Esitas sotsioloogia kui konkreetse teaduse ühiskonnast ja selle arengu seadustest, tuginedes idealistlikule ajaloofilosoofiale. Esitas ideearengu 3 staadiumist, milles toimub tsüklilineintellektuaalne ja sotsiaalne areng. Üheaegselt toimub nii sotsiaalne kui vaimne revolutsioon: arengusttadiumid
Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise.
annaabi.ee 
