50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas_R
Õppematerjali autor
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja valitsusvorm, mille ees
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine · Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. · Eelarve vastuvõtmine. 4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees? RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma. 5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk. Korraline istungjärk neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega: üks on
Millistes küsimustes on nõutav Euroopa Liidu parlamendi ja Ministrite Nõukogu koostöö, millistes mitte? Kui tekivad lahkarvamused, saadetakse ettepanek parlamendile ja seejärel nõukogule teiseks lugemiseks tagasi. Siit alates kehtivad menetlemisel ajapiirangud. Kui mõnes etapis mõlemad seisukohad ühtivad, võetakse seadus vastu. Eriarvamuste püsides püüab ühendatud lepituskomitee kokku leppida ühisteksti osas, mille peavad mõlemad institutsioonid eraldi kinnitama. Komisjon on osaline kogu menetlemise vältel. Kui ühistekstis ei ole võimalik kokku leppida või kui ühistekst lükatakse tagasi, jääb seadus vastu võtmata. Millal on võimalik pöörduda Euroopa Kohtusse? Kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul.
väljapoolt avaliku teenistusse raske saada ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantiid avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid puudub range hierarhiline karjääriredel puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid 73. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? RAHANDUSMINISTEERIUM (koolitustööd) Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS RIIGIKANTSELEI tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest 74. Mis vahe on avaliku teenistuse laial ja kitsal käsitlusel? 75. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad)?
ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantii Avatud positsioonisüsteem: avalikku teenistusse sisenemine ei ole seotud piirangutega, igale positsioonile sisenemiseks on välja töötatud vastavad kriteeriumid, puudub range hierarhiline karjääriredel, puudub automaatselt edasiliikumine kõrgemale, positsioonile vaid avalik teenistuja peab väljapoolt tulevaga täitma samad kriteeriumid. 56. Millised institutsioonid ja millistes aspektides vastutavad avaliku teenistuse arendamise eest? Rahandusministeerium (koolitustööd). Justiitsministeerium vastutas reguleeriva seadusandluse eest nt ATS. Riigikantselei tegeleb tippjuhtide värbamisega ja inimressursside arendamisega. Siseministeerium vastutab KOV teenistusega seonduva eest. 57. Osata selgitada, millised on ametnikele esitatavad üldnõuded (hetkel kehtivad) ja piirangud?
ÜHISKOND Kordamisküsimused Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu vahetult rahvahääletuste teel. NT: rahvahääletus e referendum Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu NT: tänapäeava läänemaailma riigid Osalusdemokraatia- demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Referendum ehk rahvahääletus 1) 1992 põhiseaduse vastuvõtmine 2) 2003 EL astumine Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatlikule Monarhia - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse päriliku võimuga riigipea (monarh). Parlamentaarne ehk piiratud monarhia - riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. NT: Belgia, Hispaania, Taania, Jaapan Absoluutne ehk piiramatu monarh
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt,
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid