Filipiinid Asend · Filipiinid asuvad 8-18. laiuskraadideni. · Troopilises vihmametsa vööndis. Kliima · Troopilises vööndis on soe ja niiske kliima. · Kaks peamist kliima tegurit on : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumus tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik....
Kliimat ei mõjuta mered, ookeanid ja järved. Palav suvi, külm talv, kevad ja sügis lühikesed. Mäed ja madalikud on tuulte takistuseks. Kliima karm, sest õhutemperatuuri amplituud on suur. Mereline kliima Mereline kliima on rannikualade kliima ja mandrite äärealade kliima. Kliimat mõjutavad ookeanid, mered ja järved. Jahe suvi, niiske talv, kevad ja sügis lühemad. Suur õhuniiskus ja ademete hulk. Tugevad tuuled. Kllima pehme, sest õhutemperatuuri amplituud on väike. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik külmuks. Seega toimib atmosfäär kasvuhoone klaasseinaga üsna sarnaselt. Seda efekti põhjustavad atmosfääris soojust
Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja võib sisaldada kivistisi. Moondkivim kõrge temp. ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe nõlval asunud pinnasetüki paigastliikumine. Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal Mullatekketegur 1. Lähtekivim 2.kllima 3.reljeef 4.aeg 5. Inimtegevus Lähtekivim murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. Mulla mineraalne osa LÄHTEKIVIM on pinnakatte ülemine osa mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda. Eestis MOREENID e. Jääsetted. Eestis mitmekesine lähtekivim (paekivi, saviliiv, liivsavi, liiv, turvas,) Mulla mineraalosa osatähtsus võib olla 99-100% Huumus maismaal toimuv orgaaniliste ainete lagunemise ja muundumise saadus
toita kõiki inimesi, mõõduka ja mitteraiskavad tarbimise korral. Probleem tekib toiduainete ebaühtlasest jaotumisest ja vaesusest tingitud ebavõrdsest juurdepääsust toidule, mida ei suudeta lahendada ka toiduabiga. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Põllumajanduse arengut ja paigutamist mõjutavad: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kllima, mullastik, reljeef) · Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng) Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast
Taani asub kolme Euroopa biogeograafilise provintsi (boreaalses, Atlandi ookeani ja Mandri provintsid) vahelises tsoonis ja taimkatte kogu Taanis on segu neist provintsides. Kuna taimkate ajalugu pärineb alates viimasest jääajast, siis on ka taimi teistest provintsidest. Koos pinnase koostisega, on klimaatilised tegurid üsna varieeritav etteantud Taani ja mõjutab jaotamise taimed. Tavaliselt on riigi lääne osas atlandi kliima ja idaosas mandriline kllima, kuid see on muutuv, kuna Taani asub saarestikus. Mõnedes osades Jüütimaal on iga-aastane sademete hul üle 900 mm ja alla 500 mm Jüütimaa ja Seelandi vahel. Vihm on jaotunud enam-vähem võrdselt tevrele aastale, kuid kui aurustumine on väiksem on jahedad kuud oktoobrist märtsini, talv on kõige niiskem aastaaeg. Aastaga temperatuur on muidugi kõige suurem, üle 8,5 ° C, et Lõuna-osa riigist ja alla 7,5 aasta põhjaaladel Jüütimaa
annaabi.ee 
