Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Avati Louvre' kunstimuuseum Asutati rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta üle terve riigi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Louvre Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Arusaam riiklusest asendus tänapäevase rahvusriikluse mõistega Ühiskonna politiseerumine Rahvas hakkas oma võimu tunnetama Erinevate poliitiliste vaadete eksisteerimine sai normiks Prantsuse riigist sai uusaegse riigi valitsemise eeskuju Kasutatud materjalid Laur, M. & Tannberg, T. 2009. Inimene, ühiskond, kultuur III. Uusaeg. Tallinn: Avita.
suunatud meetmetest loobuti Suhtumine vana korra aegsesse kultuuripärandisse Eitati endist kultuuripärandit. Hakati hävitama kultuuriväärtusi Eriti rängalt said kannatada lossid, kirikud, kloostrid, maali-, kunsti- ja raamatukogud 1793. a avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum ja sinna koondati paljud kunstiteosed Asutati rahvusarhiiv, pandi alus Euroopa kaasaegsele arhiivindusele Louvre muuseum Ühiskonna politiseerumine Ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Võimu seaduslikuks allikaks on rahvas Rahvas hakkas tunnetama oma võimu ühiskonnaelu politiseerus Ühiskonnaelu politiseerumine Poliitika hakkas asendama religiooni ja sellest sai igapäevaelu osa Rahvas muutus ühtseks tervikuks Kodanikud sidusid end oma riigi piiride, keele ja ideaaliga Kasutatud kirjandus M. Laur, T. Tannberg, 2009. Inimene,
ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest. Gorbatsovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania. Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma. 1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel. Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon
organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised .
Ajalugu Uus ärkamisaeg Ja taasiseseisvumine Referaat Nimi: Romet Auli Kursus: E3 1 SISUKORD 1. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS…………………………………...…………………..3 2. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE ………………………...…………………….4 3. LAULEV REVOLUTSIOON……………………………………………………......5 4. IMPEERIUMIMEELSETE JÕUDUDE KOONDUMINE………………………....6 5. SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON…………………………………………..…7 6. KODANIKE KOMIITEEDE LIIKUMINE………………………………………..….8 7. ÜLEMINEKUPERIOOD……………………………………………………………9 8
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Õ. §10-11 lk. 70.-83. Revolutsiooni põhjused • Riigivõla kasv, riik pankroti äärel • Suured kulutused õukonnale said avalikuks • Ikaldusaastad, toiduainete kallinemine. • Ameerika Iseseisvussõja toetamine rahaliselt suurendas kulusid • Kolmas seisus- rahulolematu: maksumaksja, kel poliitilised õigused puuduvad. • Lakkamatu maksutõus. • Rahulolematus absolutistliku valitsemisviisiga, feodaalsed igandid. • Valgustusideede levik, kuningavõimu kriitika Revolutsiooni algus 1789 • 5.mail 1789 kutsutakse kokku Generaalstaadid 300+300+600 • Kolmanda seisuse esindajad nõudsid hääletamiskorra muutmist, et igal saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutav...
1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada
1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.Rahvarindluse positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele.Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resulutsioonid võeti vastu 1988.aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED 1989
1790. aastal hakati rakendama abinõusid et takistada sihipäratut kultuuripärandi hävitamist Loodi nn monumentide komisjon, mille ülesandeks oli fikseerida, mis kuulub säilitamisele, mis hävitamisel 1793. aastal avati Louvre'is rahvale mõeldud kunstimuuseum Arhiividokumentide säilitamiseks asutati rahvusarhiiv, mis pani aluse Euroopa kaasaegsele arhiivindusele 1794. aastal võeti vastu seadus avalike raamatukogude rajamise kohta terves riigis Bastille kindlus Ühiskonna politiseerumine Monarhia kukutamisega muutus kardinaalselt inimeste suhtumine riiki, valitsevasse võimu ja kirikusse Prantsuse revolutsioon purustas senised seosed: ustavus kuningale, kirikule ja aadelkonnale asendus poolehoiuga revolutsioonile ja rahvale Deklareeriti, et võimu ainukeseks seaduslikuks allikaks on rahvas Ühiskonnaelu politiseerus, sest rahvas hakkas tunnetama oma võimu Poliitikutel tuli oma seisukohti põhjendada, oponentidega väidelda, avaldada
MRP-AEG- 1987. aasta augustis loodud esimene poliitiline ühendus, eesmärgiga tuua päevavalgele Hitle Stalini sobingu tõeline sisu (Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) IME- Isemajandava eesti majandusprogramm, mille aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Edgar Savisaar, Mikk Titma, Siim Kallas, Tiit Made) ettepaneku kogu Eesti viimis täielikule isemajandamisele. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei RR-Rahvarinne c) Laulev revolutsioon: Võimukriis- konflikt, mis võib viia sõjani “Eestimaa laul”- 1988. a. Septembris Rahvarinde eestvedamisel korraldatud massiüitus, millest võttis osaligikaudu 300 000 inimest d) Kolm poliitilist suunda (tv 29/2)- rahvuslikud jõud, impeeriumimeelsed jõud, rahvarinne ja rahvuskommunistid
Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja
juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused.
*1988.a 23.juuni-Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sai sellel päeval sinimustvalge lipp taas eestlasre rahvuslipuks.Jätkus ajaloomälu teadvustamine,milles silmapaistvat osa etendas tsensuuri kammitsatest vabanev ajakirjandus ja televisioon.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus 1988.aasta septembris lauluväljakul Rahvarinde korraldatud suurüritusega "Eestimaa laul".Sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. Ühiskonna politiseerumine: *1988.a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)-1988 a.augustis loodud esimene Eesti poliitiline erakond.Selle erakonna juhuiks sai teisitimõtleja Lagle Parek.ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. *1988.a oktoober,I Rahvarinde kongress(Rahvakongress)-kongressil võeti vastu suveks valminud liikumise üldprogramm,harta ja resolutsioonid.Lisaks arutati paljusid ühiskonna valuküsimusi,võeti vastu manifest "Kõigile eestimaalastele,kõigile Eesti sõpradele"
Aasta lõpul hakkas Eesti sisepoolitiline olukord muutuma NSV-s, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestise uue fosforiidikaevandus. Rahvas hakkas protestima (fosforiidikampaania) selle vastu. 1987. Augustis loodi esimene poliitiline ühendus : Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) (eesmärgiks oli tuua päevavalge tõeline MRP sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele) 23. Augustil Tallinnas Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus. Ühiskonna Politiseerumine 1987- aasta lõpul loodi esimene demokraatikele põhimõtetele tugenev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad Organisanisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks tähtsate tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujunes 1988. Aastal massiüritused, mida võimud ei suutnud takistada 1988
fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse ramaisest loobuma . · 1987.aasta augustis loodi I poliitiline ühendus : Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), selle eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. Aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaale. Kokku tuli üle 2000 inimese, see oli esimene senist reziimi vastustava poliitilise massimeeleavaldamisega . Hirvepargi miiting ja ühiskonna politiseerumine 1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek
...................................................... 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..................................................................................................................... 11
Ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged, mida süvendasid toidutalongid, ostutsekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid. b) Ühiskonna politiseerumine *EMS 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon - Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) . Pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtüäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. *ERSP 1988 aastal moodustati esimene poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Pööras suurt
järsku langust. Kui vastame küsimusele miks, siis võime eristada peamisi põhjusi: 1. Mitte kuskil ei õpetata õpetajad, et õpetada vene koolides 2. Vähe kvalifitseerituid õpetajaid 3. Kasine rahastamine 4. Keeleinspektsiooni pidev kontroll, mis loob närvilise keskonna. 5. Liiga palju tähelepanu pööratakse eesti keele tundidele, mis vähendab teiste ainete teadmisi(aga eesti keele teadmised ka puuduvad) 6. Kooli politiseerumine, ka õpetaja ja koolijuhi elukutse 7. Madal palk, mis ei anna õpetajale motivatsiooni oma tööd paremini teha 8. Ja teised Milline on selle reformi sisu? Kui üldiselt, siis muuta õppimine vene gümnaasiumites eestikeelseks. Selle reformi läbirääkimised algasid Mart Laari valitsusajal (1999. Aastal). See oli projekt, kus peaks olema astmeline üleminek. See pidi algama juba 2001. aastal, aga valitsus arvas, et vene koolid ei ole selleks veel valmis
Rahvuslik liikumine venestusperioodil. Ado Grenztein ja Villem Reiman. Rahvuskultuuri teke rahvuslik kunst, kirjandus, teater, muusika. Grenztein Uskus, et venelased on tuleviku rahvas ja eestlased peaks venestamisega kokku sulama. Reiman Juhtis karskusliikumist, korraldas kontserte, näitemänge, peoõhtuid ning kirjutas teaduslikke raamatuid eesti aja- ja kultuuriloost 25. Rahvusliku liikumise uued juhid 1890.-1900. aastatel. Rahvusliku liikumise politiseerumine. Liikumine koondus seltsidesse, uued juhid Jaan Tõnisson ja Konstatin Päts 26. Jaan Tõnisson ja tema tegevus ,,Postimehe" toimetajana. Tartu renessanss. Tõnissoni vaadete iseloomustus. Tõnisson sisendas eestlastesse usku kultuurilise iseolemise võimalikkusesse, võitles venestamise pärast tekkinud passiivsusega, õhutas rahvast oma huvide eest seisma. Kutsus lugejaid üles mitte häbenema oma rahvust ja emakeelt, kõneles demonstratiivselt eesti keelt. 27
Vene keel oli kohustuslik ka vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei sisaldanud kodumaa ajalugu ega kirjanduse õpetamist. Õpilased olid kohustatud suhtlema venekeeles isegi tunniväliselt. Eestlaste hulgas tekkisid avaliku elu tegelased, kes kiitsid venestamispoliitika heaks. Hermann toimetas tartu ajaleht Postimeest Reimann Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liider. Edendas karkusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele. Rahvusliku liikumise politiseerumine: Postimehe, Teataja, Uudiste vaated Vaadetelt jaguneti kolmeks: mõõdukateks liberaalideks radikaalseteks liberaalideks sotsiaaldemokraatideks · Rühm Tartu haritlasi ostsid 1896. aastal ära Postimehe( ostjad Oskar Kallas, Heinrich Koppel, Villem Reimann ). Postimehe toimetajaks ning Tartu rühmituse juhiks oli Jaan Tõnisson. Tartu rühmitus oli mõõdukalt liberaalsete vaadetega
sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) am etkondi kaevanduse rajamisest loobu ma. 1987. aasta augustis loodi esi mene poliitiline ühendus: MolotoviRibbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) e es märgiga tuua päevavalgele 1939. aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG e estvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline m e eleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseeru misel ja politiseeru misel. 1987. aasta loodi esi mene de m okraatlikele p õhi m õtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järg misel aastal aga m o odustati esi m ese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)
5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus Uus ajaarvamine, mõõdud, kaalud (meeter, kilogramm) Kunstimuuseum rahvale (Louvre), rahvusarhiiv, avalikud raamatukogud Ühiskonna politiseerumine, inimesed on poliitiliselt aktiivsed 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a. G.Washington 2)II kontinentaalkongress võttis vastu dokumendi iseseisvusdeklaratsioon 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi kongress 5)III USA president T. Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a
Ajakirj. Ainuvalitseja kuni 1878. Õpetlik, konservatiivne, rahvustunde õhutamine, hariduse propaganda. Sõnumid maailmast, juhtkirjalaadne. KOIDULA. Lugejakirjad haritlastest kaastöötajad. ,,Suur sulesõda" (Jannsen vs Jakobson). Arvukalt lisasid (jutulisa, misjonilisa, eesti pöllomees). Ajakirj. Funktsioon üha rohkem informeeriv ja meelelahutuslik. Esimene uudispilt 1866. Toimetuse materjali ja kuulutuste eristumine 1878-19./20.sajand laienemine, prof.-seerumine, politiseerumine Sakala, Olevik, Postimees, Valgus KONKURENTS, leht muutub kaubaks. AJAKIRJAD: Meelejahutaja 1878, Linda 1887. Tekivad toimetused ajakirjandusest saab kollektiivne töö. Stiil objektiivsem. Olulisim: informeerimine. Leht kui organisaator (Hurt). Keskus: Tartu. Tiraazid kasvavad. Sakala: aadlivõimu ja kirikuvastane. Poliitika, kirjandus, põllutöö, üle 900 kirjasaatja. KRIITILINE. Olevik: Ado Grenzstein, Sakalale vastukaaluks. Haridus, populaarteadus,
Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine Usuvabadus, sõna, trüki ja koosolekute Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „Vabadus, võrdlus, vendlus“ Uus ajaarvamine, mõõdud ja kaalud Kunstimuuseum rahvale Ühiskonna politiseerumine 17.Kirjuta vastus ( mõiste, nimi, daatum) 1)USA osariikide sõjaväe üldjuhiks nimetati 1775.a, USA I president oli– G. Washington 3)4. juuli on USA-s iseseisvuspäev 4)USA seadusandliku võimuasutuse nimi - kongress 5)III USA president,Iseseisvusdeklaratsiooni autor – Thomas Jefferson 6)Iseseisvussõja lõpp - 1783 7)Seisuste esinduskogu Prantsusmaal - generaalstaadid 8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas
rahva haridusele. Korraldatakse loenguid jms). Jätkas küll eestikeelne ajakirjandus. Ilmusid ka eestikeelsed raamatud. Rahvusliku liikumise ajal külajutud jms kirjandus. Kujunenud saksa rahvusromatiulises stiilis. Venestamise ajal jõuab esimest korda sünkrooni L. - Euroopa kirjandusega realism Vilde ja Juhan Liiv. Rahvuslik liikumine kaotas küll palju, kuid ei kadunud; teisenes. II etapp ühiskonna politiseerumine, 'Tartu renessanss'. Teine tunnus, mis hakkab tähelepanu koguma iseolemise probleem. I perioodil taotleti ainult samu õigusi, mis valitsevatel sakslastel. II perioodil aga juba iseolemise ideed. Aktsioonid, mängu- ja lauluseltsid. Laulukoorid, pasunakoorid. Esimene pasunakoor Väägveres. Algselt kirikukoorid, suured mõjutused sealt. Vennaste koguduste mõju seltsiliikumise kultuurile? Tegu väga kaudse mõjuga. Tekkib 18. saj, alguse saab Saksamaalt
Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade
ajavahemikus 1987 kuni 1988. IME- oli Eesti taasiseseisvumise algusajal (1987) välja töötatud ja suurt vastukaja tekitanud majandusprogramm, mille kohaselt tulnuks Eesti NSV majandus sisuliselt lahutada üleliidulisest.Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi töötas 1987. a septembris välja rühm Eesti majandusteadlasi. Programm näitas Eesti NSV võimalusi iseseisvaks majandamiseks. b) Ühiskonna politiseerumine: EMS- Eesti Muinsuskaitse Selts loodi1987a. ERSP- 21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse „Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks”, millele oli alla kirjutanud 14 isikut. ERSP asutamiskongress peeti 20. augustil 1988 väikeses Kesk-Eesti asulas Pilistveres. Partei esimeheks valiti endine poliitvang Lagle Parek. Erakonna eesmärgiks seati okupeeritud ja annekteeritud Eesti iseseisvuse taastamine
Baaside leping 1939 5 poliitilist Eesti erakonda 20ndatel 1. Eesti Kommunistlik Partei - Kingissepp 2. Eesti Vabadussõdalaste Keskliit - Larka 3. Eesti Põllumeeste Kogud - Päts 4. Eesti Rahvaerakond - Tõnisson 5. Eesti Sotsiaaldemokraadid Rei Millised olulised eeldused järgmistes valdkondades valmistasid ette Eesti omariiklust? Kultuur 1. rahvusliikumine 2. kirjaoskus, ajakirjandus Sisepoliitika 1. eestlaste tõus omavalitsustes 2. parteide moodustamine, ühiskonna politiseerumine, autonoomia, õigus parteisid luua välistegurid 1. tsaarivenemaa kokkuvarisemine 2. Esimene maailmasõda arvandmete analüüs riigieksamis: I suur sõda Liivi sõda 1558-1583 II lõppes sõdade aeg, majandusliku olukorra paranemine rootsi aja lõpp III Põhjasõda 1700-1721 ja katk (1695 oli rahvaarvu kõrgaeg, kuid vahetult enne Põhjasõda hakkas langema näljahäda) IV tõus pikal perioodil, rahu V II MS Ungari rahvaülestõus, Suessi kriis- 1956
Innovatsiooniks kulude analuus: Esiteks toovad olulised uuendused ja ka mõned väiksemad uuendused kaasa uue rajatise ehituse, mis eeldab märkimisväärset aega ja kulusid; Eeldame, et uuendused on alati seotud uute meeste juhtimisega. 2 tähelepanekut innovatsioonist kui süsteemsest fenomenist: -, , , , , , , , ; -, , . , . , ; , , , . INNOVATSIOONI POLITISEERUMINE Privaatsest (ettevotlus- ja / voi kasumit) suunas liikudes: ettevõtete sotsiaalse vastutusse; sotsiaalne eesmärk; avalik väärtus; innovatsioon valitsuses: umbes 25% tööhõivest arenenud riikides, ligikaudu 40% SKTst (millest ligikaudu pool kasutatakse erasektori teenuste / lahenduste hankimisel). 3 INNOVATSIOONI DEFINEERIMIST Innovatsioon - "uue või oluliselt täiustatud toote või protsessi rakendamine, uus
VSDTP Eestis (K. Ast, A. Rei) · 27.-29. nov. rahvaasemike koosolek (vt. õpikust lk. 11) mõõdukad J. Tõnissoni juhtimisel (Bürgermusse koosolek) radikaalid J. Teemanti juhtimisel (aulakoosolek) · dets. mõisate põletamine Kokku u 340 mõisa · "vabariikide" väljakuulutamine · Karistussalgad 400 tapeti, 600 sai ihunuhtlust tuhanded vangi või Siberi · Tähtsus: ühiskonna politiseerumine rahvuslik ühtsustunne Haridus ja majandus pärast seda Poliitika: · kuni 1908 sõjaseisukord (siis "kõvendatud valvekord") · ERE jätkas, ESDTÜ juhid vangistatud või emigratsioonis · tugevnes VSDTP enamlaste tiib (põrandaalune võitlus; "Kiir" Narvas - J. Anvelt) · Riigiduumad: I Riigiduuma 1906 (5 saadikut Eestist, s.h. Tõnisson) II Riigiduuma 1907
fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade
fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade
(Meie Maa) ja soomlaste sõjalise vapruse (Lipnik Stooli lood) kirjeldamine idealiseerivas toonis rootsi keeles. M.A. Castren: keeleteadlane ja konstrueeris soome-ugri rahvaste sugupuu. Soome kirjanduse selts (1831). Helsingi ülikoolis asutati soome keele professori amet (1850 Castren ja Lönnrot). Üliõpilaskonna isamaaline kevadpidu 1848. Esimest korda on väljas Soome lipp (vapiga). Soome hümni esiettekanne (Runeberg ja Pacius). II Soomlusliikumine (fennomaania) politiseerumine ja keelevõitluse ajastu Alates 1840/1860.aastatest kuni 19.sajandi lõpuni Johan Vilhelm Snellman (+1881): Rahvusfilosoof (filosoofiaprofessor) ja riigimees (senaator=minister). Hegeli õpilane. Arengu eesmärk on rahvusriik, mille aluseks on rahvusvaim, mida väljendab rahvuskeel = soome keel. Leidis, et kuna vaid soomekeelsel Soomel on tulevikku, peab rootsikeelne eliit-haritlaskond omaks võtma soome keele. Haritlaskond-eliit peab saama
nii hegemoniaalne, et mõjutab ka töölisklassi. Tema vastu aitab ainult poliitiline võitlus. o Frankfurdi koolkond (Herbert Marcuse, Jürgen Habermas) – tarbimis- ja massiühiskonna ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks,
EESTI AJALOO ALGUS 10500 eKr- Jääaja algus 9000 eKr –vanim asulakoht 1208-1227 –vabadusvõitlus Põhjused: vene trantsiit –Daugava jõe kaudu kaubavedu 1227-..... eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...
Natsionalism saab alguse Kesk-Euroopast. Tulemuseks on Itaalia ja Saksamaa ühendamine. Natsionalism hakkab tekitama probleeme palju- rahvuselistele impeeriumidele. Eelkõige hakkab mõranema Austria-Ungari keisririik. Natsionalismi aluseks on kultuurirahvuslus. Rahvuse tunnuseks saab oma keel ja kultuur. Keskaja ja rahvakultuuri avastamine. Natsionalismi oluline arendaja oli Herder. Algab rahvuslik ärkamisaeg ning rahvusromantika. Napoleoni sõdade ajal toimub rahvusromantika politiseerumine, millest olulist rolli mängib Preisimaa. Konservatism Uuenduslikele ideoloogiatele vastandub konservatism, mis on aristokraatide vanamoodne eluvaade. Suurbritannias on konservatiivid üldiselt liberaalsemad kui Mandri- Euroopas. Soovitakse kinni pidada traditsioonidest ja vanadest kommetest. Konservatism proovib takistada muutusi ning kalduvad rojalismile. Sotsialism Areneb eelkõige tänu tööstusrevolutsioonile ning urbaniseerumisele
Tallinna vanalinnapäevad juuni keskel aga kasvasid üle omapärasteks öölaulupidudeks, kus ligi 100 000 inimest tantsisid ja laulsid ööd läbi sinimustvalgete lippude lehvides. K.Vaino asemele sai Vaino Väljas. Juhtkonnavahetus parteiladvikus leevendas selleks korraks ühiskonnas tekkinud pingeid. Nädala pärast 23. juunil, sai tollase Eesti NSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. *Ühiskonna politiseerumine 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP), mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine. Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele. Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid võeti vastu 1988. aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil.
oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest.
Rehabiliteeritu staatus oli keeruline, nad ei saanud osadesse ametitesse. Erikohtlemine lõppes alles 1970ndatel. Tihti inimesed ise ei teadnudki, et neil oli tempel peal, kuid info oli olemas kaadriosakondades. Iseseisvuse ettevalmistamine. (EA VI, 374-388) [L+I] M. Gorbatšov ja perestroika Nõukogude Liidus. Idaloki kokkuvarisemine. Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg. Laulev revolutsioon. Ühiskonna politiseerumine. Suhted keskvõimuga. Üleminekuperiood. IME majandusprogramm. Omariikluse taastamine. (EA VI, 388-393; Pihhoja 2007) [L+I] Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis. Iseseisvusreferendum. Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine. Eesti Vabariik aastatel 1991-2018.
Riigiteenistus - geneesist 97 Riigiteenistuse probleemide teaduslikust uurimisest 99 Tänapäeva riigiteenistusest Euroopas 100 Riigiteenistuse ning halduse iseloomulikke jooni Kesk- ja Ida- Euroopa 102 totalitaarre?iimiga riikides Haldusjuhtimise meetodi täielik politiseerumine: 103 Kohe pärast demokratiseerumisprotsessi tekkis olustik, milles: 103 Viimasele ajale on iseloomulik (1994.a. seis): 103 FAKULTATIIVSE OSA LÕPP ------------------------------- Lisa 2 TEEMAKOHASED ALLIKAD 105 I. KIRJANDUS 105 II
Esimesed tulemused Itaalia (1861) ja Saksamaa (1871) riikideks ühinemine. Paljurahvuselistes Impeeriumides avaldas lammutavat mõju: Peale I maailmasõda Austria-Ungari ja Venemaa lõhenemine ja uute rahvusriikide iseseisvumine/tekkimine. Kultuurirahvuslus: rahvuse tunnuseks on oma keel ja oma kultuur. Keelenatsionalismi algus (Herder): Saksa alad ja Ida-Euroopa, Rahvusromantika. Natsionalismi politiseerumine (Fichte, Hegel). Rahvusriigi ideoloogia: Iga väljaarenenud rahvus peab moodustama oma riigi. 3) Konservatism = üldine alalhoidlikus poliitika, kultuuri ja moraali alal. Olulised traditsioonid ja vanad ühiskonnastruktuurid (demokraatia vastasus, ,,tagurlus") 4) Sotsialism. Põhjuseks tööstusühiskonna pahupooled. Eesmärgiks õiglasem ühiskond. Nn teadusliku sotsialismi ajajärk (Marx ja Engels 1848 - ...). Revolutsioon ja proletariaadi diktatuur. Kuni 20
nõudmised: seista Moskvas Eesti huvide kaitsel. ENSV Ülemnõukogu Presiidium tunnistas sinimustvalget ametlikult Eesti rahvusvärvideks, lipp samuti. 1988 "Eestimaa laul", sellest kujunes enneolematu ulatusega rahvuslik meeleavaldus, millest võttis osa kuni 300 000 inimest EHK Laulva revolutsiooni kõrgpunkt. Loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Rahvarinde positsioon ühiskonnas tugevnes. Vahetati välja Karl Vaino aegne juhtkond. Ühiskonna politiseerumine: Ühiskond tegeles aktiivselt poliitikas, see viis sinnamaani, et NSVL sõlmis liidulepingu ENSV'ga, mis andis ENSV'le vabamad käed valitsemiseks. 1989. a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse, ning järgmisel kuul kuulutati 24. veebruar iseseisvupäevaks. Nõukogude meelsed nõudsid Kirde-Eesti muutmist autonoomseks oblastiks, moodustati streigikomiteesid, laiendati Moskva-meelset propagandat muulaste hulgas ning valmistuti kaitmsa nõukogude võimu
Vesi revolutsiooniliste jõudude veskile. Üle kogu maa algasid rahvakoosolekud. Juhtivad Eesti ajalehed soodustasid poliitika imbumist rahvasse (avaldasid näidispalvekirju). Esimesena tegi seda, küll üsna tagasihoidlikult, Postimees (haridusteemaline). Mai lõpus avaldas oma tüüppalvekirja ka Tartu ajaleht Uudised. Selles pöörati põhitähelepanu maareformile. Jaanipäeva paiku avaldas palvekirja ka Teataja (selles nõuti muudatusi ka ülevenemaalises mastaabis). Politiseerumine ajas üha rohkem juuri erinevatesse väljaannetesse. Kevadel ja suvel 1905 rev jätkus, tundus siiski, et kõrgpunkt on ületatud. Jätkusid küll streigid (eriti maikuus), kuid põllutööde hooaja alates asi veidi rahunes. Samas hakkasid streigid (eriti linnades) omandama poliitilist värvingut. 30.04 õhtul kogunesid töölised Russalka juurde miitingule. Parlament, ps, valimisõigus rev põhinõudmised. Suuremates linnades aktiviseerusid üha enam sotsdemokraadid
väeosades olnud lätlasi . 16 aasta lõpuks formuleeriti ümber küti polkuks, ja tagavara polk. Ühel hetkel oli u 40 tuhat mees, 8 tuhta oli vabatahtlikud ülejäänud olid mobiliseeritud, riia tööstustöölised jne. Hakati rääkima järjest enam et vene väe juhatuse eesmärgiks oleks lätlaste maha tapmine, saadetatakse ohtlikusse ja , saadetakse teadlikult ja tahtlikult surma, tekitas viha vene sõjaväe võimude poliitilise juhtkonna vastu . Alates 16 aastast selge politiseerumine, vasakpoolsed ideed., lähte koht kus kujunesid välja punased läti kütid. Samal ajala koondati kaheks läti diviisiks. I läti küti diviisi ülemaks oli kindral Misinš. Neid diviise tahtsi vene vägi ära kasutada Jõululahingutes. Vene põhjaringe juhtkond otsustas murda saksa kaitseliinidest läbi riia all, ja hõivata terve Kuramaa kubermang, Läbimurde teostamiseks otsustati kasutada läti küti polkusid ja Siberi küti polkusid,
Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Järk-järgult toimus politiseerumine. Tartus etendas VSDTP rolli ajaleht Uudised. Ajalehe suurimaks teoks rev päevil oli eestlaste rahvuspoliitilise sihi paikapanek: kõik eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. ; venestuse taandumine. 1890. aastate keskpaigas hakkas venestamise surve vähenema, võimule sai Nikolai II, kes väidetavalt oli liberaalsem kui tema isa (Aleksander III?) Valitsuse reformipoliitika oli Balti kubermangudes loid
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
