Eesti taasiseseisvumine arutlus/kokkuvõte (0)

Eesti taasiseseisvumine
Pärast aastatepikkust okupatsiooni oli 1985. aastal uuesti algamas ärkamisaeg. Eesti inimestel oli seoses Moskvas toimunud muudatusega uus lootus ja tahe võidelda oma vabaduse eest.
Gorbatšovi võimuletulekuga algas perestroika, mis Eestis aga suurt vastukaja ei leidnud. Sündmused hakkasid kiiremini arenema, kui selgus, et Eestisse plaanitakse uut fosforiidikaevandust. Teades jõust, mis rahvamassidel on, korraldati nn fosforiidikampaania . Sellega kaasnenud protestid sundisid ametkondi plaanidest loobuma.
1987. aastal algas suurem ühiskonna politiseerumine. Selle protsessi alguseks võib lugeda sama aasta augustis toimunud Hirvepargi miitingut, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti asjaolude avalikustamist. Esimene ametlik massiorganisatsioon loodi juba sama aasta lõpul ning edaspidi kerkis neid üha enam üles. Ühingud, nagu ERSP aitasid tugevalt kaasa eestluse elustamisele ning elavdasid võitlust vabaduse nimel.
Edaspidi kasutasid eestlased ära ühislaulu väge ja algas laulev revolutsioon . Just tänu massimeeleavaldustele, kus keskne osa oli isamaalistel lauludel, sai Eesti tagasi oma riigilipu . 1988. aasta septembris toimunud Eestimaa Laul umbes 300 000 inimesega värskendas eestlaste ajaloomälu ja tugevdas omariikluse loomise unistust.
Vabadusliikumisel oli ka palju vastaseid, kes pidasid Eestit NSV liidu lahutamatuks osaks. Nad korraldasid samuti meeleavaldusi ja kritiseerisid tugevalt uusi keele- ja kodakondsusseadusi. Vastumeelsed pooldasid liidulepingut, mis tagab küll Eestile suurema iseseisvuse, kuid jätab riigi NSV liidu koosseisu. 1989. aastal muudeti riigikeeleks eesti keel, riigilipuks sinimustvalge ja võeti vastu muid rahvuslikke jõudu tugevdavaid otsuseid. Järgneval aastal toimusid Eesti Kongressi valimised ning seega oli eestlastel reaalne võimalus valitsemisest osa võtta ning suurenesid demokraatiale iseloomulikud jooned.
Moskva soovis jätkuvalt impeeriumi koos hoida ning otsustas korraldada rahvahääletuse. Ennetavalt korraldasid baltiriigid ise referendumi, mille tulemused olid oodatule vastavad. Selle käiguga kindlustasid riigid oma iseseisvuspüüdlusi veelgi enam. Riigipööre Moskvas muutis olukorda ning andis võimaluse iseseisvus välja kuulutada, mida tunnustas ka Moskva. Eesti iseseisvus ja suveräänsus olid taastatud.
Eesti nn II ärkamisaeg algas fosforiidisõjaga, mis põhjustas mitmete meeleavalduste toimumise ja massiorganisatsioonide sünni. Protestide tähtsaks osaks said isamaalised laulud, millega tugevdati võitlustahet. Vabadusliikumise vastased soovisid, et Eesti jääks NSV liidu koosseisu konföderaadi staatuses . Tänu Moskvas toimunud riigipöördele kuulutati Eestis välja iseseisvus ning Eestist oli saanud iseseisev vabariik.