Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põhjalik gümnaasiumi lõpu uurimustöö kanep, kanepi tarbimise ajalugu, KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kanep, kanepit, uimasti, koolinoorte, narko, ankeet, küsitluse, ankeetküsitlus, kanepist, noortest, tarbimisele, ankeetküsitluse, vastuste, alkohol, selgub, aastaste, narkootikumid, allaste, kursusetöö, noorel, põhjusel, ankeedi, arvas, koolinoored, meelel, valim, vainu, meelelahutuse, legaalne, tegelikku, rist, illegaalne, narkomaania, esmaseksRiskikäitumise tagajärjed on inimlikud tragöödiad, enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid • suitsetamine • alkoholi (liig)tarvitamine • uimastite proovimine/tarvitamine • kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga • liikluseeskirjade eitamine • ohutusvahendite kasutamise etiamine • ohutusreeglite eitamine jt Statistika andmed – Suitsetamine 2011. aasta andmetel ei suitsetanud 60% noortest, 10,5% on suitsetamisest loobunud, 7,8% suitsetab mõnikord ning 21,9% on igapäevasuitsetajad, kellest suurem osa on mehed. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised
Akadeemia nr.1/2009 Juhan Julm 12.a Narkoprobleem Eesti koolides Margit Pärn, Mare Liiger, Ene Lausvee Eesti koolinoorte kokkupuuted uimastitega tekitavad viimastel aastatel üha enam muret. Kiirabitöös on järjest sagedamini hakanud ette tulema eestlastest patsiente, kellel on mitmesuguseid probleeme uimastitega, näiteks kanepi ja alkoholi koostoimel tekkinud hirmusündroom; alkoholi ja ecstasy segajoove ning selle tüsistused; samuti amfetamiini tarvitamise järgne depressioon, enesetapukatsed ja suitsiidid ning muud isiksuse-, psüühika- ja somaatilised häired. Koolides on uimastikaubandus laialt levinud
Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast
KANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist
Anda ülevaade tuntumatest narkootikumidest Koostada küsitlus Viia läbi küsitlus Analüüsida küsitlust Teha järeldused Töö esimeses peatükis annab autor ülevaate enim levinud narkootikumidest. Autor seletab nende mõjust tervisele, mõju kestvusest ja välimusest. 3 Teises peatükis annab autor ülevaate küsitluse andmetest, teeb analüüsi ja järeldused. Uuringus kasutatud meetodiks on küsitlus. Autor valis küsitluse, et saaks paljudelt õpilastelt vastuseid ning neid siis korraga jooniste abil analüüsida. Narkootikumid on Eestis ja mujal maailmas vägagi aktuaalne teema. Seetõttu leidub kõikjal hulgaliselt materjale, mida kasutada. Autor kasutas ka teisi töid ja uuringuid, kus on vaadeldud narkootikume erinevatest külgedest.
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt.
Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad inimese käitumist ja taju ning põhjustavad hallutsinatsioone. Nende hulka kuuluvad meskaliin, LSD ja marihuaana. Järgnevas referaadis käsitlen kanepi erinevaid kasutusalasid, selle mõjusid ja tagarärgi. 3 1. KANEPI PÄRITOLU Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid-korilased teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep. Niisiis mitte nisu ega mais vaid kanep, mis on tõesti väga mitmekülgselt kasutamiskõlbulik taim, kusjuures peaaegu kõik taime osad (v.a. juured) on millekski kasutatavad (3). Meditsiini eesmärkidel kasutati kanepit juba 4000 aastat tagasi Hiinas, kus see oli suure tähtsusega. Arvatavasti oli kanepi peamiseks väärtuseks valuvaigistav toime. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Euroopasse tõid india kanepi kasutamise
isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD);
kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimisküsimused: 1. Milliseid narkootikume gümnaasiumi noored tarvitavad? 2. Kui tihti tarvitavad gümnaasiumi noored legaalseid/illegaalseid narkootilisi aineid? 3. Kas narkootikumide manustamine on kuidagi muutnud noorte elu? Metoodika 3 Korraldasime Jõhvi Gümnaasiumis anonüümse küsitluse Google Drive keskonnas ning analüüsisime seda. Otsisime lisainformatsioni internetist, raamatutest, küsitleme sõpru ja suhtlesime e-maili teel Politsei- ja Piirivalveametiga, et saada ülevaadet probleemi olemasolust ja tõsidusest. Hüpoteesid 1. Enimkasutatud narkootilised ained on kanep ja ecstasy. Legaalsetest tubakatooted ja alkohol. 2. Narkootilisi ained tarvitatakse nädalavahetuseti pidudel, sest seda peetakse seltskonnas
....................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt.........................................
SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord............................................lk.3 3. Alkohol..........................................lk.4 · Mida peaks teadma alkoholist? · Mis juhtub, kui tarbida alkoholi? · Alkohol, narkootikumid, HIV 4.Narkootilised ained..............................lk.7 · Miks hakatakse kasutama narkootilisi aineid? · Mõjutajad · Mis on kanep? 5.Tubakas............................................lk.11 6.Kokkuvõte.........................................lk.12 7.Kasutatud kirjandus..............................lk.13 3 ALKOHOL Alkohol on üks põhjustest miks inimestel tekivad terviseprobleemid. Alkohol on sagedane südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja vähi tekitaja. Aasta jooksul sureb selliste tervise rikete tõttu umbes 1500 inimest
.......5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕKUTAVAD RISKIFAKTORID.................................................... ..........7 6) TARBIMIST MÕKUTAVAD KAITSEFAKTORID.................................................8 7) NARKOOTILISI JA PSÜHHOTROOPSE AINETE KLASSIFITSEERUMINE...............10 8) UIMASTITE TÜÜPID.................................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA.........................................................................................
......................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale................................................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.......................................
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
oli üldisemaks ohuks siiski alkoholi kuritarvitamine (Kraav 2001: 77). 2007 aastaks situatsioon on natuke paranenud. Kui võrrelda 2007. aasta Eesti uurimistulemusi 2003. aasta ja varasemate uurimuste tulemustega, võib täheldada aga teatavat uimastite tarvitamise stabiliseerumist. Suurt tarvitajate/katsetajate osakaalu tõusu, mis iseloomustas kahe eelneva uurimuse võrdlust (1999 ja 2003) enam ei ole. Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud. Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on võrreldes 2003. aastaga tõusnud. Peamiseks uimastiks, millega teismelised katsetavad on endiselt kanep. Kui varasemate uurimuste tulemustel kanepiga katsetajate osakaal iga korraga kahekordistus, siis nüüd on tarvitajate osakaalu tõus väiksem. Arvestatavalt on aga kasvanud nende õpilaste osakaal, kes peavad marihuaanat kergesti kättesaadavaks ning kõige levinumaks kanepi saamise viisiks on
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade................
lapsed oleksid koos ning kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Seega ei ole tegemist venekeelse elanikkonna negatiivse suhtumisega eesti keele õppesse. Nende kartusi ja ohutunnet on tekitanud pigem osalisele eestikeelsele õppele halvasti ette valmistatud üleminek. Toimetas BeritHelena Lamp, reporter Kanepipsühhoosi satuvad üha nooremad inimesed Arvatakse, et kanep on ohutum kui alkohol ja seetõttu on ta Eestis konkurentsitult kõige popim uimasti, kui «Pealtnägija» avastas, et psühhiaatriahaigla võtab iga nädal vastu lapseohtu patsiente, kellel tekkis kanepipsühhoos. Krista on 33-aastane naine, kes teab täpselt, mida arstide keeles psühhootiline episood ja selle põdemine tähendab. Seitse ja pool aastat tagasi hakkas pealtnäha korralikust perest pärit Krista enda peas kuulma hääli.
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga.
käitumine süüdimõistetute seas" ja ,,Uimastite sisseveo takistamine vanglates ", on süüdimõistetutest pooltel vanglas kaaslasi, kes on proovinud või kasutavad narkootikume. Üks kümnendik uuringus "HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas" osalenuist väitis, et narkootikume kasutab enamik nende kaaslastest. (Liilia Lõhmus 2004; Justiitsministeerium 2005) Levinuimad uimastid vanglates on kanep, amfetamiin, rahustid, heroiin, ecstasy, oopium, GHB, ketamiin, LCD ja kokaiin (Liilia Lõhmus, 2004). Lisaks kanepile, amfetamiinile ja opiaatidele kasutavad süüdimõistetud veel rahusteid (Justiitsministeerium 2005). Vastavalt uuringule ,,Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis" (Eesti Politseiameti Arenguosakond, 1999-2004) on kõige tavalisemad narkootilised ained vanglates amfetamiin, kanepitooted, heroiin ja vähesemal määral fentanüül ning MDMA.
1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2. KASUTATUD KIRJANDUS 18 2 Sissejuhatus Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva toimega on mitmeid ravimeid, mis vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Selliste ravimite hulka
Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. 4 Erinevad narkootikumid KANEP: Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
peavad noored regulaarset rohket suitsetamist tervisele ohtlikumaks kui igapäevast joomist. · Noored kipuvad arvama, et alkohol aitab neil lõõgastuda, tunda ennast õnnelikumana ja leevendada muresid. 1.2 Mõtlemapanevaid fakte · Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 1213 (HBSC) ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. · 1115aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarbinud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). · Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. · Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel.
.............................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8 2 SISSJUHATUS Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantideks, stimulantideks ja hallutsinogeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust (narkomaania). Narkootikum ehk uimasti on juriidiliselt aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on juriidiliselt ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad
uimasteid on vähemalt kord elus proovinud 7% vastanutest, üks-kaks korda on seda teinud ligi 3% õpilastest. Seejuures väitis 13% kõigist lastest, et nende sõbrad kasutavad marihuaanat või hashishit, 5%, et trankvilisaatoreid, amfetamiini, ecstasy't või oopiumisegusid. Vähemalt korra on marihuaanat/hasisit proovinud 2% küsitletud eesti tütarlastest ja 5% noormeestest ning 9% mitte-eesti tütarlastest ja 21% mitte- eesti noormeestest. Tõsi, enamik noortest on seda teinud vaid korra. Kuid ka mitmeid kordi uimasteid kasutanud noorte hulk on küllaltki suur. Neid proovijaid ja kasutajaid on eelkõige Tallinnas, Narvas ja Ida-Virumaal. Rohkem kui 1-2 korda on mingit illegaalset uimastit kasutanud ligi 3% õpilastest. Need, kes on proovinud narkootikume, on tavaliselt ka suitsetanud ja alkoholi tarbinud: ainult 1% narkootikume tarvitanud noortest pole sigarette suitsetada proovinud. Samasugust legaalsete uimastite tarbimise kaudu illegaalsete juurde
sõidukijuhtimise (98% vastanutest) järel laste ja noorte alkoholi tarbimine (96% 9 vastanutest) (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 2008: 3). Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt joob 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vähemalt kord nädalas 13%. Vanusega suurenevad alkoholi kogused, kangus ja joomise sagedus ning vähemalt kord nädalas purjutab juba veerand 15-aastastest noortest (Aasvee jt 2009: 43-44). Võrreldes teiste piirkondade Eesti noortega on Tallinna poisid-tüdrukud olnud rohkem purjus ning 1996.–2003. aastani suurenes hüppeliselt noorte purjujoomise sagedus. 2007. a noormeeste purjujoomise sagedus aeglustus, kuid tütarlaste osas toimus endiselt tõus (Suurorg, Tur 2008: 49-50). Noorte alkoholi tarbimise kasvu toetab uuringu järeldus, et õpilaste arvates on alkoholi kerge kätte saada ning see pole viimaste aastatega keerulisemaks muutunud
Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort. Tugevad küljed oli teksti otsimine ja küsitluse laiali jagamine. Nõrgad küljed olid küsitluse koostamine google docsis, sest kasutasin seda esmakordselt. Tulemusi analüüsides sain teada, et noored on harjunud suitsetama ja alkoholi tarbima koos sõpradega ja tavaliselt ka sõprade juures. Võtmesõnad Noored, alkohol, suitsetamine, tarbimisharjumused, tervis, keskkond, tubakatooted, tarbimine Uurimistöös olen järginud autorikaitse aspekte. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite
Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Tallinna Laagna Gümnaasium Kersti Annok 11IT ALKOHOL NING SELLE MÕJU LAAGNA KOOLINOORTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Pille Alonov Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ALKOHOL....................................................................................................................6 1.1. Alkoholi olemus.................................................................................
annaabi.ee 
