Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egeuse kultuur (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Egeuse kultuur
(3000-1200 eKr)
KREETA
Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta
umbes 2000 aastat eKr.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kolm ajajärku:
1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr
2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar
3) Hiline ajajärk ~1600 ­ 1100 eKr, keskus Mükeene linn
Kreeta kultuuri ajajärgud
1) Varajane Minos ­ paleede eelne ­ 2600-2000
Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana
ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad,
kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika.
2) Keskmine Minos-
a) vanem paleede aeg ­ 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid)
b) noorem paleede aeg ­ 1700-1400
Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või
võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika.
3) Hiline Minos ­ 1400-1150
Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks
saavatusteks olid suured lossid:
Knossos
Phaistos
Hagia Triada
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Knossos
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Phaistos
Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
Second level Second level
Third level
Third level
Fourth level
Fourth level
Fifth level
Fifth level
Hagia Triada
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Losside seinad olid kivist, laotud ilma
mördita, laed puust.
Ka sambad ehitati puust, mis ahenesid allpool. Sambad värviti punase, musta ja
kollasega.
Kreeta arhitektuur
Ebakorrapärane põhiplaan
Kindlustamata Click to edit Master text styles
Erksad värvid Second level
Alt kitsenevad sambad
Third level
Palju koridore ja treppe
Fourth level
Valgussahtid
Fifth level
Palju hoiuruume
Kreeta kunst on väga rahumeelne ja rõõmsatemaatiline. Seda iseloomustas
eredavärvilisus, loodusetemaatilised maalid ja maalid, kus kujutati religioosseid
pidustusi ning sportlikke võistlusi.
Seinamaalid
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Müüt kuningas Minosest
Zeus röövis printsess Europe
Neil sündisid pojad- sh Minos
Minos olevat valitsenud Kreetat palju
aastaid võimsa valitsejana Click to edit Master text styles
Tema naine sünnitas koletise: Second level
Minotaurose
Third level
Fourth level
Fifth level
Minotauros
Härja pea ja inimese kehaga
Click to edit Master text styles Minotauros elas labürindis.
Second level Minotaurose tappis Kreeka kangelane
Third level Theseus.
Fourth level
Fifth level
Lineaarkiri A Click to edit Master text styles
Second level
Savitahvlitele vajutatav silpkiri
Third level
Tänapäeval ei osata seda lugeda.
Fourth level
Fifth level
Madude jumalanna
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Kreeta kultuuri häving
Kreeta võimsust nõrgendas Santorini saare lähedal umbes 1500 aastat eKr toimunud
vulkaanipurse.
Ilmselt seetõttu ei suutnud kreetalased end kaitsta Mandri-Kreekast tulnud
sissetungijate ahhailaste eest, kes hakkasid Kreetat valitsema.
Vasakule Paremale
Egeuse kultuur #1 Egeuse kultuur #2 Egeuse kultuur #3 Egeuse kultuur #4 Egeuse kultuur #5 Egeuse kultuur #6 Egeuse kultuur #7 Egeuse kultuur #8 Egeuse kultuur #9 Egeuse kultuur #10 Egeuse kultuur #11 Egeuse kultuur #12 Egeuse kultuur #13 Egeuse kultuur #14 Egeuse kultuur #15 Egeuse kultuur #16 Egeuse kultuur #17 Egeuse kultuur #18 Egeuse kultuur #19 Egeuse kultuur #20 Egeuse kultuur #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mariliis1234 Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

• Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli palju treppe, kuid trepiastmed kulumata; • Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi;  Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega.  inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee  Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud

Vanaaeg
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Vanaaja konspekt kaartidega
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Surnu asub läänekaares, maa all ja hauakambris. Kreeta- Mükeene periood 7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt. 3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas.

Vanaaeg
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 15 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 4. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia3 2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (1)

jaan100 profiilipilt
jaan100: hea ülevaade
16:23 18-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun