• Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli palju treppe, kuid trepiastmed kulumata; • Väljaspool komplekti trepistik, mis kuhugi ei vii - arvatakse, et see meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka
mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata. Teada on, et ajal, kui see rahvas asustas Tigrise ja Eufrati alamjooksu, oli tal kõrgelt arenenud kultuur, mille hilisematel aegadel teised Mesopotaamiat asustanud rahvad üle võtsid. Sumerlased elatusid kalapüügist, loomakasvatusest, kõrgel tasemel oli irrigatsioonile tuginev põllumajandus, arenenud oli käsitööndus. Sumerite riik koosnes suhteliselt nõrgalt seotud väikestest linnriikidest, mis paiknesid umbes 40 000 km² suurusel maa-alal Mesopotaamia lõunosas. Vanimate linnade - Uruki ja Eridu kohta on teateid 4. at. keskpaigast eKr., Uri, Kisi, Lagasi, Umma, Adab ja Nippur on mainitud
Surnu asub läänekaares, maa all ja hauakambris. Kreeta- Mükeene periood 7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt. 3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus kultuur oli vaesem ja tagasihoidlik. Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal Minose kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos, Mallia ja Phaistos. Need ei kerkinud tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 2000- 1700 vanade losside periood 1700-1450 uute losside periood al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas.
Kangilaski, J. 1997. Üldine kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. Härmson, P. 1984. Linnad läbi aegade. Tallinn: Valgus. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 15 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 4. ANTIIK-KREEKA LINNAPLANEERIMINE JA AIAD Kronoloogia3 2800...2000 e.Kr - Vara-Minose kultuur III...II a.tuh. e.Kr - Egeuse kultuur 1800 e.Kr - Kreetale ehitati uhked paleed, nt Knossos 1700 e.Kr - kindlustatud paleed Knossosel 1200...900 e.Kr - Homerose e "pime" ajajärk, varasema kõrge kultuuri hääbumine. Ei ehitatud enam monumentaalseid ehitisi ja hauakambreid. Hakati kasutama orjatööd. 900 e.Kr - Sparta rajamine 8.-6. saj e.Kr - Arhailine ajajärk. Algas teine e suur kolonisatsioon. Kolooniad rajati Hispaania ja
Kõik kommentaarid